pais.jpg

Projekt „Murdepunkt“

 

Projekt „Murdepunkt“ on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Tõrjutud noorte sotsiaalne kaasamine ja õigusrikkumiste ennetamine“.

Projekti kestus: 16 kuud
Toimumisaeg: 01.01.2015- 30.04.2016
Toetussumma: 170 000 eurot
Projekti koordinaator: MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus

Projekti eesmärk on alaealiste (korduv)õigusrikkumiste ennetustöö muutmine 2016. aasta veebruariks projekti partnerite piirkondades tõhusamaks. Selleks kasutatakse efektiivsemalt võrgustikus olemasolevaid ressursse ning rakendatakse noortekeskuses alaealiste õigusrikkumiste ennetamiseks spetsiaalselt loodud sotsiaalset programmi (mõjutusvahendit).

Projekti perioodil luuakse 20 noortekeskuse juurde üle Eesti (kokku 12 maakonnas) mobiilsed 2-liikmelised meeskonnad, kes pakuvad alaealistele õigusrikkujatele ja õigusrikkumise riskis olevatele noortele ennetuslikku sotsiaalset programmi ning saavad selleks eelneva väljaõppe.

Noorsootöö põhimõtteid arvestava sotsiaalse programmi töötab välja tõenduspõhiste metoodikate alusel oma ala spetsialistidest koosnev ekspertgrupp. Programmi sihtrühmaks on 13-17-aastased riskikäitumisega noored, sh õigusrikkujad. Programm julgustab noori kaasa rääkima nende isiklikku elu mõjutavate otsuste tegemisel ning katsetama eakaaslaste grupis uusi käitumisviise, mis toetavad noore eneseväljendust ja on vastuvõetavad laiemale kogukonnale.

Projekti lõppedes on saanud täiendkoolitust vähemalt 130 alaealiste õigusrikkujatega tegelevat spetsialisti üle Eesti ning piirkondlikud võrgustikud on töötanud välja süsteemi alaealiste õigusrikkujate ja riskikäitumisega noorte suunamiseks noortekeskuse sotsiaalsesse programmi oma piirkonnas. Sotsiaalse programmi ja projektitegevuste mõju hinnatakse loodava metoodika alusel.

Projekt on loodud ühisprojektina 30 partneriga

Projekti tegevusi rakendatakse 13 maakonnas 27 projektipartneri poolt (1 maavalitsus; 14 kohalikku omavalitsust; 10 mittetulundusühingut; 2 rehabilitatsiooniasutust – Maarjamaa Hariduskolleegium; Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskus), kes on seotud kokku rohkem kui 50 noortekeskusega.

Metoodilisi teadmisi jagavad projektipartneritena Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, Maanteeamet ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.

Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.

Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/ ja Facebook’ist www.facebook.com/RiskilapsedJaNoored

Rohkem infot: Anne Õuemaa, anne.ouemaaank.ee, tel. +372 5236 504

 

Projekti „Murdepunkt“ tulemused 

  • On valminud uus Eesti oludega arvestav alaealiste mõjutusvahend – sotsiaalne programm „Murdepunkt“, mis on antud välja rakendaja käsiraamatuna nii eesti kui ka vene keeles. 
  • Programm „Murdepunkt“ on suunatud 13-17-aastastele riskikäitumisega noortele ja toetab enesekohaste (enda märkamise ja juhtimisega seotud) ning sotsiaalsete oskuste õppimist. See koosneb 12 grupikohtumisest, mida juhivad 2 grupijuhti. Grupis osaleb 6–12 noort. Kohtumistel õpitakse mänguliselt, harjutades ja arutledes. Koos tehakse seikluslik väljasõit ja viiakse ellu heategevuslik algatus. Grupikohtumistele eelneb ja järgneb individuaalne kohtumine noore ning tema vanemaga.
  • Sotsiaalse programmi rakendamiseks on saanud spetsiaalse väljaõppe 40 noortevaldkonna spetsialisti üle Eesti, kes rakendavad programmi 20 noortekeskuse või sellega seotud asutuse juures.
  • Programmi „Murdepunkt“ rakendati septembrist kuni detsembrini 2015 kokku 20 noortegrupis üle Eesti. Programmis alustas osalemist 216 riskikäitumisele kalduvat noort vanuses 13-17 eluaastat. Neist 12 osalesid venekeelses grupis. 34 noort suunati programmi alaealiste komisjonide poolt. Grupikohtumiste lõpuks oli programmiga seotud 200 noort. 
  • Valminud on programmi „Murdepunkt“ esimene mõju-uuring, kus koguti veebiküsitluses andmeid 214 programmis osalenud noorelt ja 209 lapsevanemalt enne ja pärast programmi grupikohtumisis. Lisaks vastasid veebiküsitlusele kahel korral 31 programmis mitteosalenud noort.
  • Uuringu järgi vähendas sekkumine noorte hinnangul tülidesse sattumise tõenäosust. Nii noorte kui ka lapsevanemate hinnangul vähenes programmis osalenute käitumises sõimamise või ränga solvamise juhtumite tõenäosus. Lapsevanemate hinnangul suurenesid noorte rahulolu eluga ja prosotsiaalne (abistav) käitumine ning vähenesid impulsiivsus, hüperaktiivsus ja käitumisprobleemid.
  • Projekti jooksul on saanud täiendkoolitusi kokku 163 ennetustööga seotud spetsialisti üle Eesti.
  • Projektipartnerid on muutnud ennetustööd koos noortekeskustega oma piirkonnas koordineeritumaks. Sotsiaalset programmi rakendanud partnerid on töötanud välja esialgse süsteemi, kuidas suunata noori programmi „Murdepunkt“.
  • EMP toetuste programmist „Riskilapsed ja –noored“ rahastatud Eesti ANK projektide lõpukonverentsil tutvusid programmiga „Murdepunkt“ 122 noortevaldkonna spetsialisti üle Eesti.
  • Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Narva Kolledži koostöös planeeritakse pakkuda valikainet või täiendkoolitusmoodulit, mis põhineb projekti „Murdepunkt“ raames loodud õppematerjalidel ja grupitöö meetodil. 
  • Kõik õppematerjalid (käsiraamat, programmi tutvustav voldik ja video, mõju-uuringu raport) on leitavad veebist.

  

EMP ja Norra toetuste kaudu aitavad Island, Liechtenstein ja Norra vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi ning tugevdada kahepoolseid suhteid Euroopa abisaajariikidega. Need kolm riiki teevad EMP lepingu kaudu tihedat koostööd Euroopa Liiduga.

EMP ja Norra toetusi antakse aastatel 2009-2014 summas 1,79 miljardit eurot. Sellest umbes 97% annab Norra. Toetatakse vabaühendusi, teadus- ja akadeemilisi asutusi ning avalikku ja erasektorit 12 uues ELi liikmesriigis, Kreekas, Portugalis ja Hispaanias. Tehakse tihedat koostööd doonorriikide organisatsioonidega ja projekte võib ellu viia kuni aastani 2016.

Toetatavad võtmevaldkonnad on keskkonnakaitse ja kliimamuutused, teadusuuringud ja stipendiumid, kodanikuühiskond, tervishoid ja lapsed, sooline võrdõiguslikkus, justiitsküsimused ja kultuuripärand.