Koostajad:Aune Suve-Kütt
Aasta:2020
Noorsootöö on väga mitmepalgeline valdkond ja koos noortega pidevas muutuses.
Selleks, et noorsootöötaja saaks olla noorele tema avastuste teekonnal juhiks, peab ta olema pidevas arengus, mis toob endaga kaasa vajaduse tegeleda regulaarse enesetäiendamisega. Magistritöö probleemiks on: tagamaks kvalitatiivse noorsootööteenuse, peaksid noorsootöötajad vähemalt kord aastas osalema täienduskoolitustel, kuid vähesed noorsootöötajad on osalenud valdkonna koolitustel. Töö eesmärgiks on kaardistada noortega töötavate noorsootöötajate enesetäienduse motivatsioon ja enesetäiendamist toetavad tegurid Lääne-Virumaa ja Järvamaa noortekeskuste noorsootöötajate näitel.
Magistritöös esitatakse järgmised uurimisküsimused:
- Mis toetab noorsootöötajate motivatsiooni osaleda erialastes enesetäienduse protsessides?
- Millised tegurid toetavad noorsootöötajat, kui täiskasvanud õppijat enesetäienduse protsessis?
Tulenevalt uurimisküsimusest ja valitud uurimismetoodikast lähtub töö sotsiaal- konstruktivistlikust paradigmast. Andmete kogumiseks kasutati triangulatsiooni ja läbi ankeetküsitlus, mille valimis olid Lääne-Virumaa ja Järvamaa noortekeskustes noortega töötavad noorsootöötajad, kokku 45 vastajat ning fookusgrupi intervjuu, mille valimis olid intervjuus osalemiseks nõusoleku andnud ankeetküsitluses osalenud noorsootöötajad, kokku 5 intervjueeritavat. Analüüsiks kasutati statistilist kirjeldavat ja korrelatsiooni- analüüsi meetodit ja induktiivset sisuanalüüsi. Uurimistulemustest selguse, et uuritud piirkonna noorootöötajatel on motivatsiooni osaleda enesetäienduse protsessides. Motivatsiooni toetab vajadus lahendada mõni seni tundmatu olukord, võrgustiku kuulumine, muutused töös ja enesetäiendust toetav tööandja. Noorsootöötajat, kui täiskasvanut õppijat toetavad enesetäienduse protsessis tegurid, mis loovad lisaväärtust tema igapäeva töö kvaliteeti. Määravaks on käsitletav teema ja õppemeetodid. Kõige enam hinnatakse võimalust õppida läbi praktilise tegevuse ning noortega või oma meeskonnaga koos. See aitab kaasa uue teadmise ja oskuse rakendamisele, mida noorsootöötajad peavad enesetäiendamise juures oluliseks. Pidev enesetäiendamine käib ka läbi iseõppimise interneti, raamatute ja sõprade abil. Uurimistulemustest selgus veel, et noorsootöötajad on võtnud omaks refleksiooni, mis toetab uute teadmiste ja oskuste omaksvõtu ning paigutamist juba olemas olevate teadmiste vahele. Samuti toetab refleksioon enesearenguvajaduste väljaselgitamist ning isikulikuarenguplaani koostami