Tagasivaade

Koostanud: Heidi Paabort (2016)

2016. aastal alustas Eesti ANK ühenduse ajaloo kokkukirjutamist. Kui sa märkad ebatäpsusi või soovid midagi lisada, saada oma mõtted heidi.paabort@ank.ee. 

Eesti ANK LOOMINE

Aastatel 2000-2001, kui Eestis oli avatud vaid mõned üksikud noortekeskused, korraldas Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) noortekeskuste loomiseks koolituse, kus said osaleda igast maakonnast kaks esindajat. Aastase koolituse lõppüritusel otsustati, et edasiseks tööks vajatakse avatud noortekeskuste arendamise tarbeks esindusorganit. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) asutati 9. novembril 2001.

Asutajaliikmeteks olid MTÜ Jõhvi Noortekeskus, MTÜ Tähe noorteklubi, MTÜ Viljandimaa Noortekeskus, MTÜ Päikeseklubi, MTÜ Öökull, MTÜ Noorteühendus Juventus ja Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus. 08.02.2002 muudeti asutamisdokumenti ja asendati  Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus MTÜ-ga Noortekeskus Koht.

Eesti ANK loomist toetasid ENTK koolituse spetsialist Doris Tupits ja direktor Toomas Ponkin. Eesti ANK alguse juures olid Marika Markus (Jõhvi), Heidi Paabort (Põltsamaa), Raul Oreškin (Valga), Ave Szymanel (Jõhvi), Marion Bobkov (Viljandi), Tiiu Rahuoja (Tartu), Frantseska Vakkum (Kuressaare), Karin Tõnts (Põltsamaa), Imbi Jaks (Tartu), Aune Leuska (Tartu), Silver Pramann (Tallinn) ning Edgar Schlümmer (Narva). Eesti ANK nõuandjaks-toetajaks sai ka Piret Talur Haridus- ja Teadusministeeriumist.

ESIMENE JUHATUS JA ÜLESANNE

Eesti ANK esimeses juhatuses alustasid tööd Ave Szymanel, Marion Bobkov ja juhatuse esimehena Tiiu Rahuoja. Eesti ANK põhikiri kinnitati 06.02.2002, taotlus Tartu Maakohtule tehti 14.02.2002. Ühing registrikoodiga 80165169 registreeriti Tartu Maakohtus 18.02.2002.  

Eesti ANK alustas aktiivset tegevust 2002. aasta algusest, kui Eestis oli avatud kokku 62 noortekeskust (liikmed neist 11). Esimene ülesanne oli ühingule leida logo, mille kujundas Raul Oreškin ja oli kasutusel 2014. aasta aprillini. Uus logo kujundati 2015. aastal Kiili noortekeskuse meeskonna poolt.

AVATUD NOORSOOTÖÖ KONTSEPTSIOON

Eesti ANK keskendus jõulisele teavitustööle ja kohandas Euroopa Noortekeskuste Konföderatsiooni poolt 2000. aastal paika pandud avatud noorsootöö põhimõtete kontseptsiooni Eesti noortekeskuste tarbeks välja 2002. aasta lõpuks. Samal aastal täpsustus noortekeskuse kui noorsootööasutuse mõiste. Noortekeskusest sai avatud noorsootöö põhimõttest lähtuv noorsootööasutus, kus võivad vabatahtlikkuse alusel käia kõik noored ja mis saab olla ümbruskonna noorsootöö korraldamise keskus.

Eesti ANK tolleaegseid dokumente ja protokolle analüüsides oli selgelt näha, et töölaual oli üheks peateemaks noortekeskuste asutamise toetamine. Tänapäeva mõistes noorsootöö oli alles lapsekingades ja puudusid koolitatud noorsootöötajad ning teadlikkus, kuidas noorsootööd kohalikul tasandil teha. Eesti ANK roll oli jagada teadmisi ja võimaldada keskkondi kogemuste saamiseks. Eesti ANK viis kokku erinevaid osapooli, korraldas koolitusi jms, et leida parimad lahendused. Samal ajal püüti leida lisavahendeid, et näha, mis toimub samal teemal Põhjamaades. Noortekeskuse väärtus oli suur eelkõige noortele, kes ei osalenud huvikoolides, olid koolist väljalangenud või marginaliseerunud.

21.sajandi algusaja suurim erisus tänasega oli see, et KOVid delegeerisid noorsootöö teenuse tihti 3-sektorile ja noorsootöö toimis peamiselt vabatahtlikuse alusel. Noorsootöö noortekeskustes toimis suures osas projektipõhiselt. See tekitas uutele noortekeskustele väljakutse, kuidas leida vajalikke lisafinantseeringud, paika saada identiteet, kuidas defineerida noortekeskuse rolli ja kuidas saada osaks kohaliku tasandi võrgustikust. Lisafinantseeringute saamist takistas kas asjaolu, et tol ajal ei olnud spetsiifilisi fonde olemas. See tingis asjaolu, et Eesti ANK alustas traditsiooniliste kohtumiste ja koolituste korraldamist. Oluline oli mõista noorsootöötajate vajadusi ja olla lingiks erinevate tasandite vahel. Sel põhjusel löödi aktiivselt kaasa erinevate HM poolt loodud valdkonna dokumentide loomisele, et anda edasi ekspertiisteadmisi valdkonna vajaduste kohta.

MAAKONDLIK ANK KONKURSS

Värskete (enamuses aastaste) noortekeskuste esindajate suurimaks ootuseks oli aga see, et lisaks kohalike omavalitsuste kesisele toetusele saaksid ANKid ka riiklikku toetust ning läbi selle omakorda suureneks ANKide rahastamine kohalike omavalitsuste poolt. 2003. aastal alustas Eesti ANK töö tulemusel tänaseni toimiv Maakondlik ANK konkurss (Haridusministeeriumi toel). Sellest ajast peale on paigas üldised noortekeskuste tehnilised tingimused, milleks on avatud noortele vähemalt 20 tundi, eraldi ruumid ja sissekäik, noorsootöötaja olemasolu ja avatud noorsootöö põhimõtete kasutamine oma töös. Eesti ANK roll oli ANK-konkursi taotlusvormi ja taotlustingimuste- ning korra väljatöötamises osalemine, ekspertide infovahetuse korraldamine maavalitsuse noorsootöö nõunikega, komisjoni liikmete nõustamine, koosolekute töös osalemine, teabepäevade- ja koolituste läbiviimine vastavalt komisjoni tellimusele. Eesti ANK valis välja ka parima konkursi töö ja esitas selle vabariiklikuks premeerimiseks. Konkursi tulemus oli oodatust parem, aastaga (2003- 2004) kasvas noortekeskute arv pea kaks korda ehk 120-le.

2003. aastal keskenduti veel ANK-mõiste formuleerimisele (küsitlused ANKidele, 23-25.10.2003- ringreis, esitati rahvusvahelise seminari taotlus, toimus ANK seminar 19.05. Viimsis). 2003 astus EANK ECYC vaatlejaliikmeks ja osales esimesel kohtumisel Taanis ja üldkogul Bakuus. 2003.aasta lõpuks oli Eesti ANKil 19 liiget.

02.01.2004 sõlmitakse tööleping EANK esimese ametliku tegevjuhi Marion Bobkoviga. 23.09.2004 alustas tööd teine juhatus koosseisus Marika Markus (juhatuse esimees), Silver Pramann, Piret Eit, Ene Pikner ja Karin Tõnts (varasem Kongas). Eestis toimetas sellel ajal 150 noortekeskust, millest 34 olid EANK liikmed (23 juriidilist isikut).

Aastal 2004, kui Eestis oli 120 noortekeskust, anti Eesti ANKile vastutusrikas ülesanne (juhtis Marion Bobkov), koostada noortekeskuste ERDF koondprojekt. Tegemist oli alameetmega 4.3 RAK 2007-2013 (ANK investeeringud). EANK roll oli koondprojekti konseptsiooni loomine, keskuste valiku kriteeriumite väljatöötamine, tegevuskava, taotlejate nimekirja esitamine HTMile, noortekeskuste taotlusvõimekuse tõstmine läbi nõsutamise, koolituste ja kogemusvahetuse soodustamise. Esimese ja hilisema teise vooru (Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Hariduse infrastruktuuri arendamine) tulemusel suunati esmakordselt struktuuritoetuse vahendeid noortekeskuste taristute parandamiseks. Esimeses voorus sai tuge 7 noortekeskust. Aastatel 2007- 2015 said toetust kokku 47 noorsootööasutust.

2004 sai alguse aktiivne koostöö tänase MEIS-iga, kui viidi ellu PHARE toetusel ühiskäsiraamatu loomise projekt “Noorsootöötaja multikultuurses keskkonnas” ja aidati kaasa MEIS ja Haridusprogrammide Keskuse uuringu “Avatud Noortekeskuste olukorra kaardistamine” elluviimisele, pakkudes vajalikke küsimusi ja tuge intervjueerimises (noorsootöötajateni jõudmises). Uuring valmis 2005. aastal MindPark poolt. Uuringu eesmärk oli kaardistada noortekeskuste võrgustik ja luua alus avatud noortekeskuste olemuse ja tegevuse paremaks lahtimõtestamiseks ning nende tegevusvõime hindamiseks. Analüüsiti noortekeskuste toimimise olulisemaid mõjureid, mis tulenesid ühelt poolt noortekeskuste üldisest tegevusraamistikust, teisalt keskuse igapäevasest tegevusest, aga samutu kaasatud noortest ja nende kaasatuse võimalustest. Kordusuuring teostati 2010. aastal Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi poolt.

2005, kui Eestis oli 160 noortekeskust, vedas juhatuse liige Silver Pramann projekti “Noorte Hääled”, mille tulemusel ilmus temaatiline vaheleht 8 korda ajaleht Postimees vahel ja juhatuse liige Marika Markus projekti “Noor tänavalt töötegijaks” (168 600 Kr), mille raames toimus 25 koolitust 770-le noorele (248 venekeelset) vanuses 12-24. 2005. aasta suurüritus noorsootöötajatele toimus 13-15.11.2005 Narvas, kus viidi läbi praktikajuhendajate koolitus ja EANK üldkogu.

NOORTEKESKUS KUI RESSURSS

2006. aastast sai alguse järgmine suurem programm Noortekeskus, kui Varaait“, mille toetajaks sai järgmise 3-aasta jooksul Hasartmängumaksu Nõukogu ja Haridus- ja Teadusministeerium. Perioodil 2006-2010 toetati 37 noortekeskust ligi 350 000 euroga. Projektijuhiks oli Heidi Paabort, protsessi algatas Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakond ja Eesti ANK poolt juhatuse esimees Marika Markus. Programmi eesmärgiks oli Eesti avatud noortekeskuste arendamine ja noortele suunatud tegevusvõimaluste mitmekesistamine. Esmakordselt toetati avatud põhimõttel töötavate ressursikeskuste – nn varaaitade loomist üle kogu Eesti. Konkursi tulemusel laienes noortekeskustes pakutavate noorsootööteenuste tegevusulatus ja kvaliteet. Programmi lisaväärtuseks oli erinevate noortega töötavate asutuste ühistegevuste aktiviseerumine. Olemasolevad vahendid vähendasid noorteürituste eelarvet, seega polnud vaja enam rentida nt helitehnikat, dataprojektorit, valgustehnikat, jalgrattaid, kaameraid jne. Ka vähemkindlustatud perede lapsed said kaasa lüüa laagrites, matkadel (sh jalgrattamatkadel) sest kõik vajalik on olemas ressursikeskustes. Nimetatud alategevus toimib noortekeskuste juures tänaseni, kuid seda juba noortekeskuste enda eelarvest või projektide toel.

Samaaegselt kolmanda juhatuse koosseisuga (12.04.2007), kuhu kuulusid Kalvi Kants (juhatuse esimees), Piret Eit, Sirje Kuldmägi, Tiia Kollom ja Riina Vaap, võeti 2007. aastal tööle tehniline assistant Katrin Mikk. Aasta hiljem (18.04.2008) toimus seoses Sirje Kuldmägi lapsehoolduspuhkusele minekuga erakorralised valimised ja asemele valiti Erna Gerndorf. 2007. aastal kasvas HTM toetus võrrelds 2006. aastaga 3 korda (70000-lt 250 000-le).

Alates 2007 aastast on Eestis ligi 240 noortekeskust/noortetuba, mille arv kõigub tänaseni 10 üles või alla.

EESTKOSTE JA ESIMENE ARENGUKAVA

2008. aastal otsustati, et vajatakse sisulist juhti ning tegevjuhina alustas konkursi tulemusel 01.03.2008 tööd Heidi Paabort. Arenguhüppe toetamiseks kirjutati 2008-2010 aset leidnud projekt “Eesti ANK eestkoste suurendamine”, mille eesmärk oli arendada ühenduse tegutsemissuutlikkust, et olla usaldusväärne eestkostja ja koostööpartner erinevatel tasanditel. Alguse said mobiilsed juhatused erinevates maakondades, noorsootöötajate koolitused, jätkusid noortekeskuste ringreisid Eestis kui ka Lätis ja toimusid esimesed Eesti ANK noortekeskuste suvepäevad. Riina Vaap eestvedamisel valmis esimene Eesti ANK arengukava kuni aastani 2014. Projekti tulemusel sai alguse tänaseni toimiv liikmete arvu pidev kasv, kus igal aastal liitub keskmiselt 10 juriidilist isikut. 2010. aasta lõpuks oli liikmeid 42.

ESIMENE ÜHSIPROJEKT

Saades jõudu “Vararait” programmi edukast käivitamisest kirjutati  2008. aastal ka esimene noortekeskuste ühisprojekt, milleks sai “Eriti keskkonnasõbralik noortekeskus” (projektijuht Heidi Paabort). Tegevust toetas 6500 euroga Keskkonna Investeeringute Keskus. Toetust kasutati 7-26 aastaste noorte keskkonna- ja prügisorteerimisalase teadlikkuse tõstmiseks noortekeskuste üritustel, keskendudes keskkonnasõbralike harjumuste kujundamisele töös sihtgrupiga. Toetus suunati kohalikule tasandile ja jagati noortkeskuste vahel ära. Projektist valmis Eesti ANK esimene trükis.

UUED KOOSTÖÖD

2009. aastal, kui Eestis oli 217 noortekeskust, kellest 33 (68 ANKi) EANK liikmed, sai alguse koostöö Briti Nõukoguga. Hasartmängumaksu Nõukogu ja Hansapanga Tähed Särama toel viidi koostöös Briti Nõukoguga läbi mitte-organiseerunud noorte osaluse ja otsustusvõimaluste tõstmiseks läbi 15 tulevikulinna mängu kohalikul tasandil (projektijuht Heidi Paabort). Iga mängu võitnud idee sai nn algatusraha. Teised mängu kaudu tekkinud ideed esitati ametliku pöördumisena kohaliku omavalitsuse arengukavva lisamiseks. Mängu raames olid noored ühe laua taga koos ettevõtjate, poliitikute ja teiste valdkonna esindajatega, saades kogemuse, et neil on ka tegelik võimalus sõna võtta ja otsustusprotsessides kaasa rääkida. Projekt lähendas kindlasti noori ja otsustajaid ning koostöö oli suures osas jätkuv. Sel perioodil hoogustusid ka noortekogude loomised noortekeskuste juurde.

ARENGUKAVADE KVALITEET

24.04.2009 alustas tööd viies juhatus koosseisus Riina Vaap (juhatuse esimees), Piret Eit, Annika Ladva, Arnek Grubnik, Indrek Palu. 2009-2010 asendas tegevjuhti lapsehoolduspuhkusel äraoleku ajal Heli Erik. Suureks murekohaks noortekeskiste seas oli arengukavade kehv kvaliteet. Sel põhjusel kirjutati Eesti ANK poolt Vabaühenduste fondile (Avatud Eesti Fond) taotlus “Igale noortekeskusele toimiv arengukava” (projektijuht Heli Erik), mille toel viidi läbi arengukava koostamise ja strateegilise planeerimise koolitus ning loodi mentorite võrgustik abiks alustatavatele keskustele. Koolitustest sai osa 15 noortekeskust.

EUROOPA TUGI JA KOHALIKE TEGEVUSTE KÄIMALÜKKAMINE

2010. aastal (Eestis 244 noortekeskust) osales ja võitis Eesti ANK ENTK poolt väljakuulutatud hanke “Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine läbi noortekeskuste” (projektijuht Heidi Paabort). Euroopa Sotsiaalfondi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi tugi 1,0 miljoni euro väärtuses mõjutas tänaseni toimivaid noortekeskuste alategevuste käimalükkamist suures ulatuses. Meeskond suurenes ja Eesti ANK meeskonnaga liitusid erinevatel perioodidel Natali Käsk, Heli Erik, Kristi Paas (Kruus). Projekt kestis kokku neljal aastal (2010-2013) ja 2013.aasta lõpuks oli 44 liikmest saanud 68 (106 noortekeskust).

137 noortekeskust (25% ei olnud meie liikmed) üle Eesti said võimaluse kaasata oma tegevustesse rohkem noori ja muuta teenused mitmekülgsemaks. Toetatavateks tegevusteks olid huvitegevuse korraldamine noortekeskustes, tööelu tutvustavate tegevuste läbiviimine ning kogukonna arengut toetavate noorte omaalgatuste fondi loomine hankes osalevate noortekeskuste juurde. Suures osas noortekeskuste jaoks olid kõik uued tegevusvormid, mis toimivad tänaseni. Eesti ANK eestvedamisel sai alguse mobiilse noorsootöö teenuse arendamine. Koostati mobiilse noorsootöö käsiraamat ning koolitati 90 noorsootöötajat, kes hakkasid oma piirkonnas õpitut koheselt rakendama. Tähelepanu pöörati ka noorte tervistavale puhkusele ning korraldatakse kokku 18 laagrit. Teenuste teostamiseks valiti igaks tegevusperioodiks välja 50 noortekeskust, kes viisid ellu kompleksteenuse raames ette nähtud tegevused, 6 noortekeskust, kes korraldasid projektlaagri ning sõlmiti lepingud 30 noortekeskuse piirkonnas MoNo teostamiseks. Lisaväärtusena korraldati 2012. aastal koostöös ISMOga rahvusvaheline mobiilse noorsootöö koolitus, kus osales 39 noorsootöötajat. 2012. aastal tehti esimene katsetus ja esitati SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital MoNo bussi äriplaan eesmärgiks viia noorsootöö maapiirkondadesse üle Eesti vastavalt sisustatud bussi kujul. Kahjuks see äriplaan toetust ei saanud aga sellest kasvas välja uus taotluse Eesti ANK liikme NTM poolt, kes tänasel päeval pakub MoNo bussiga teenust peamiselt Tartumaal.

RISKIOLUDES LASTE HEAOLU JA VÕRGUSTIKU ROLL SELLES

Hanke üks suuremaid tulemusi oli erinevate taustadega noorteni jõudmine. Selleks tuli teha aktiivset koostööd väga erinevate osapooltega, mis hoogustas peale Varaait ressursside jagamist ka sisulist koostööd. Sel põhjusel võttis kuues juhatuse koosseis, mis alustas tööd 24.04.2011 kooseisus Riina Vaap (juhatuse esimees), Indrek Palu, Karin Tõnts, Triin Raudoja, Sulo Särkinen fookusesse riskiolukordades elavate noortega töötamise võrgustiku tõhustamine. Selleks koordineeris juhatuse liige Karin Tõnts Eesti Noorsootöö Keskuse ja HTM toel projekti Hiromant. Projekti tulemusel koordineeriti 2012. aastal neli mõttetalgut heade praktikate jagamiseks (135 osalejat) ja korraldati spetsiifiline ühiskoolitus spetsialistidele (50 osalejat). Mõttetalgute eesmärgiks oli pakkuda osalejatele tuge; kohtuda kolleegidega, jagada oma kogemusi ja saada tuttavaks erinevate lähenemistega töös riskinoortega; reflekteerida oma tööd; ammutada ideid ja inspiratsiooni uute erinoorsootöötegevuste käivitamiseks ja luua koostöösuhteid uuteks algatusteks.

2010. aastal vastutas Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut noortekeskuste kordusuuringu eest. Tehti 14 ettepanekut noortekeskuste edasiste arendamiste kohta. Uuring andis selge sõnumi, et noortekeskused Eestis on väga erinevad ja oleks vaja nende eluolu täpsemalt uurida. Selle üheks tulemuseks oli 2011.aastal alguse saanud projekt “Mis loom on ANK?”, mille raames juhatus liikme Karin Tõnts eestvedamisel ja koostöös 15 üliõpilasega tolleaegsetest TÜ Narva Kolledzist, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast ja Tallinna Pedagoogilisest Seminarist külastati suurt osa Eesti noortekeskustest ja saadi esmakordselt hea statistiline materjal ja fotoülevaade noortekeskuste hetkeolukorra kohta. Projekt keskendus Eestis hetkel töötavate ANK`ide olukorra kaardistamisele, et selgitada välja, millistel alustel keskused töötavad, millised on keskuste töövormid, milliseid erinevaid nimetusi kasutatakse ja millistel põhjusel? Uuriti, kuidas keskused ennast ise määratlevad, kuidas neid näevad teiste noortekeskuste esindajad ja noored. Milliseid teenuseid keskused pakuvad, millised on vajadused ja arengusuunad.  Koguti vajalikud statistilised andmed keskuste suuruste, pakutavate teenuste, külastajate, töötajate ettevalmistuse, kohustuste ja töötasude osas. Alates 2014. aastast kasutab Eesti ANK sarnaste andmete kättesaamiseks digitaalseid vahendeid ehk Noortekeskuste Logiraamatut.

DIGITAALSE NOORSOOTÖÖ ALGUS

Juhatuse liige Indrek Palu tõi ühendusse juurde kaks uut koostöösuunda- Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja Riigikantselei ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Koostöös Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga viis Eesti ANK aastatel 2011-2014 läbi 4 IT ööd, kus igal korral said kokku noored ja nooremeelsed üle Eesti ning proovisid noortekeskustes leida huvitavaid IT lahendusi, et seeläbi muuta paremaks meie igapäeva ühiskonda. IT öö eesmärgiks oli äratada noortes huvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna vastu, näidata seoseid teiste valdkondadega ja praktikaga ning kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest.

Koostöös Riigikantselei ja Euroopa Komisjoni esindusega Eestis viidi 2011-2012 kahel aastal läbi Euroopa Päev. Kõikides maakondades oli valitud üks noortekeskus, kes viis läbi kogu päeva kestel Euroopa Liidu teemalised töötoad, viktoriinid, minimessid ja esinemised ja fashmobid ja kõik see toimus sünkroonselt ja oli kajastatud kõikides keskustes suurtel ekraanidel. Tegevus jõudis reaalajas läbi interneti TV kõikidesse maakondlikesse keskustesse ning olid jälgitavad kõikjal interneti vahendusel. Kõik see sai Ühiseks Üle-Eestiliseks peoks tänu Eesti olulisemale kaubamärgile IT-le. Kogu päeva kestel tehti kõigisse korralduspaikadesse interneti otselülitusi, mis kuvati ühiseks peoks internetilehel www.eank.eu. See pani aluse Eesti ANK digitaalsete vahendite kasutamisele noorsootöös.

Seitsmes juhatuse koosseis alustas tööd 12.03.2013. Einike Mõttus (juhatuse esimees), Tiina Sinijärv, Kerli Kõiv, Marika Markus ja Kristi Kruus.

MÕJUTUSVAHEND

2013. aastal jätkus töö koostöövõrgustike tõhustamise teemal. Eesti Noorsootöö Keskuse toel viidi neljas Eesti piirkonnas läbi seminarid teemal Koostöövõrgustiku tõhustamine töös abivajava noorega“, mis olid suunatud mõjutusvahendite ringi suurendamisele ja võrgustiku arendamisele töös abivajavate noortega. Seminaril keskenduti heade praktikate tutvustamisele mõjutusvahendite kohaldamisel, olemasolevate koostöövõrgustike tugevdamise võimalustele kogukonnas ning koostöö soodustamisele erinevate partnerite vahel. Seminaridest võttis osa kokku 167 inimest, kelle seas oli esindajaid maa- ja kohalikest omavalitsustest, avatud noortekeskustest ja noorteühingutest, haridusasutustest (lasteaedadest kõrgkoolideni), politsei-, vangla- ja kriminaalhooldusasutustest, sotsiaalkeskustest, kultuurimajadest, vabaühendustest laiemalt. Seminaride korraldamise eest vastutas Eesti ANK poolt Natali Käsk.

KVALITEET JA MÕJU

Lisaks eelnevale tuli 2013. aastal Eesti ANK lauale kvaliteedi teema. Kuidas meie töö mõjutab otsustajate tööd ning kuidas seda hinnata? Projekti “Eesti ANK, kui meedium” Marika Markuse eestvedamisel ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital toel pandi paika ühenduse platvormi, koostades selleks Eesti ANK eestkostetegevuse Hea Tava; Noortekeskuste Hea Tava; kohtuti sidusvaldkonna ministeeriumitega ning pandi alus uuteks koostöövõimalusteks; koostöös kohalike omavalitsuste esindajatega viidi läbi ühine õppereis ja koolitus Rootsi, et tõsta teadlikkust noortekeskuste hetkeolukorrast, potentsiaalist ja perspektiivist. Projekti kontaktidest said alguse tänaseni toimivad koostööd Lastekaitse Liidu (nt noortealgatus Noorteparlament), Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Noorsootöötajate Ühenduse, Sotsiaalministeeriumi (ekspertiisteadmised), Justiitsministeeriumi (projekt Progress), Siseministeeriumi (ekspertiisteadmised) ja Kultuuriministeeriumiga (huvitegevuse konseptsiooni loomine) jne.

“Eesti ANK juhtimissuutlikkuse arendamine ühiskondliku mõju nähtavuse suurendamiseks” Natali Käsk eestvedamisel ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toel loodi aastatel 2013-2014 Eesti ANK tegevuse mõjuhindamise tööriist, et selle abil tõsta Eesti ANK juhtimissuutlikkust ühiskondliku mõju nähtavuse parandamiseks. Valmis noortekeskuste mõju visualiseeriv poster.

2013 osales Eesti ANK ka Euroopa Liidu kodanikughariduseprogrammi Euroopa Noored teavitus-, nõustamis- ja koolitustegevuse läbiviimises Järva-, Rapla-, Viljandi-, Lääne-Viru- ja Läänemaal. Tegevussuuna eest vastutas Heidi Paabort.

NOORSOOTÖÖ DOKUMENTEERIMINE

2014. aastal sai alguse Pille Rokk juhtimisel ja Hasartmängumaksu Nõukogu toel projekt Noortekeskuste Hea Tava enesehindamismudeli loomine ja pilotiseerimine“. Projekti raames koostati juba varasemalt loodud Noortekeskuste Hea Tava juurde noortekeskuste enesehindamismudel, mille alusel saab iga noortekeskus lähtuvalt piirkonna eripäradest ja vajadustest oma noortekeskust hinnata ning panna paika vajalik parendusplaan. Tegevuste hindamiseks vajatakse aga ajakohast statistikat. Et info oleks üle Eesti ühtselt võrreldav ja analüüsitav loodi Noortekeskuste Logiraamat.

NOORSOOTÖÖ, KUI PROTSESSIDE SUUNAJA

Seoses ühiskonnas toimunudprotsessidega, kus noorte arv, kes ei tööta ega õpi ning riskiolukordades kasvavate laste ning noorte arv oli kasvavas trendis, otsustas Eesti ANK alustada eeltöid EMP toetuste programmi “Riskilapsed- ja noored” suunal ja 2014. aastal osaleda Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt väljakuulutatud hankes “Noorte vabatahtlikus tegevuses osalemise edendamine” (juhtis Heidi Paabort). Võidetud hange võimaldas Eesti ANKil koostöös 30 noortekeskusega aasta jooksul kaasata enam seni vabatahtliku tegevusega vähe või üldse mitte kokku puutunud noori, et vabatahtlikuna organisatsioonide töös osalemise kaudu omandada töökogemust. Noortekeskuste väljapakutud tegevusvõimalused tagasid ajakohase ja vajadustest tingitud teenuse kohapealse elluviimise, sest noortekeskused on teadlikud piirkonna tegelikest vajadustest ning tunnevad noori. Esmakordselt korraldati koostöös SANA-ga noortekeskuste esindajatele põhjalik koolitus, kus pandi paika ühtlasem kaasamise ja õpitegevuse analüüsi metoodika. Iga noore puhul toimub kaasamine ja vabatahtliku tegevuse pakkumine juhtumipõhiselt ehk igale noorele lähenetakse erinevalt. Projekti tulemusel oli Eesti ANK läbi kaasatud noortekeskuste vabatahtliku töösse 600 sihtgrupi noort sh teavitanud võimalustest lisaks 5000 noort üle Eesti. Programm oli edukas ning see sai tõukeks osalemaks ENTK hankes “Raskemates oludes noorte jaoks tugimeetmete käiviatmine ning rakendamine noorsootööasutuste kaudu”, mis täna on teatud tugiprogramm “Noorte Tugila” nime all.

NOORTE HEAOLU

2014. aasta kevadel saadi toetus projektile “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste”, mille kestvus oli 26 kuud. Projekti eesmärk oli parandada noortekeskustele loodud spetsiaalsete meetmete 7 kuni 26-aastaste noorte heaolu ja kaasatust üle Eesti. Kokku toimusid tegevused 86-s noortekeskuse teeninduspiirkonnas. Programmi raames toimus tihe koostöö nii Norra kui ka hiljem lisandunud Isalndi partneriga, et valida ja kohandada tõhusaid huvipõhiseid meetmeid. Suur rõhk oli laste ja noorte sotsiaalsete oskuste arendamisele suunatud tegevustel (huvitegevus, laagrid). Koostöös kohalike omavalitsustega ning sidusvaldkondade spetsialistidega koordineeriti kohalikul tasandil valdkondadeüleseid tugi- ja võrgustikusüsteeme. Sihtgrupi leidmiseks ja kaasamiseks kasutati juba varasemalt tuttavat lähenemist, mobiilse noorsoo võimalusi. Projekti juhtis Heidi Paabort ja meeskonnas olid vastavalt perioodile Margit Tõnisson, Natali Käsk, Pille Mardiste (Rokk), Anne Õuemaa ja Ivika Uslov. Valmis käsiraamat “Abimees noortekeskuse töö paremaks korraldamiseks” ja 10 õppevideot.

RISKIKÄITUMINE

Projekt tõi välja kohaliku tasandi riskikäitumisega noorte mõjutusvahendite vähesuse ja see motiveeris Eesti ANKi veel 2014. aasta lõpus esitama ka teise taotluse EMP toetuste programmi “Riskilapsed- noored”, et 2015. aastal luua esimene Eesti ekspertide poolt loodud sotsiaaplrogrammi “Murdepunkt”. Tänaseks on valmisolek programmi pakkuda 20 noortekeskuses. Programmi sihtrühmaks on 13-17-aastased riskikäitumisega noored, sh õigusrikkujad. Programm julgustab noori kaasa rääkima nende isiklikku elu mõjutavate otsuste tegemisel ning katsetama eakaaslaste grupis uusi käitumisviise, mis toetavad noore eneseväljendust ja on vastuvõetavad laiemale kogukonnale. Projekti juhtis Anne Õuemaa koos Kristel Altosaarega. Valmis käsiraamat “Murdepunkt”.

2015. aasast alates töötab Eesti ANK-s kaheksas juhatuse koosseis (26.03.2015)- Kerli Kõiv (juhatuse esimees), Merlis Pajustik, Kristi Kruus, Margit Udam ja Marek Mekk. November 2016 üldkogul pikendati juhatuses olemise aega kahelt aastalt kolmele ja sel põhjusel olid järgmised korralised juhatuse valimised märts 2018.

RAHVUSVAHELISED VÕIMALUSED

2015. aastal võttis Eesti ANK südameasjaks noortekeskuste rahvusvahelise noorsootöö aktiviseerimise ja avatud noorsootöö põhimõtete taas ausse toomine. Esmalt taotles Eesti ANK SANAlt luba olemaks Euroopa tasandi vabatahtlike vastuvõtja, saatja ning koordineerija. Eesti ANK kaudu on tänaseks jõudnud noortekeskustesse üle 30 vabatahtlikku. Lisaks liitus Eesti ANK kahe strateegilise partnerlusprijektiga “RISE” ja “Boost your possibilities”. Tegevussuuna eest vastutas Stiina Kütt.

RISE ehk Rumeenia, Iirimaa, Rootsi (Sweden) ja Eesti on  Erasmus+ poolt toetatud koostöö, mille ametlik nimi on “RISE for common systems for documentation of youth work“. Koostöö kaudu arendati ja testiti 2015-2016 uut Euroopas kasutatavat noorsootöö dokumenteerimise süsteemi, mille algideeks on Rootsi organisatsiooni KEKS poolt loodud Loggboken (www.loggboken.org). Viimane oli ka Eesti Noortekeskuste Logiraamatu prototüüp ja võimaldab nüüd saadud ekspertteadmist kasutada. Tegevussuuna eest vastutas Stiina Kütt, meeskonda kuulusid veel Kristi Paas ja Ivika Uslov.

“Boost your possibilities – Youth Centres for youth mobility and intercultural learning” eesmärgiks oli tõsta noortekeskuste valmisolekut rahvusvaheliseks koostööks, koguda häid praktikaid ja tõendusmaterjali rahvusvahelise noorsootöö mõju kohta nii noorele kui laiemale ühiskonnale. Tegevussuuna eest vastutas Stiina Kütt. Meeskonda kuulus veel Kerli Kõiv.

JUURED

2015. aastal viis Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ellu Hasartmängumaksu Nõukogu poolt toetatud projekti „Avatud noorsootöö arendamine noortekeskustes,” mille eesmärk oli noortekeskuste teenuste mõjususe suurendamine piirkonna noorte arengu toetamiseks läbi avatud noorsootöö meetodi arendamise noortekeskustes, noorsootöötajate koolitamise ja motiveerimise. Projekti raames toimusid maakondlikud noorsootöö laborid, kus püüti leida parimaid mooduseid avatud noorsootöö arendamiseks noortekeskustes. Laborites arutleti avatud noorsootöös/-ruumis kasutatavate lähenemiste ja tööriistade ning avatud ruumi keskkonna ja selle loomise üle, samuti jagati peamisi väljakutseid, millega avatud noorsootöös silmitsi seistakse. Teisel ringil ümber Eesti toimusid noorsootöötajate kovisioonid, kus jagati maakonna kolleegidega murekohti ja edulugusid ning häid praktikaid leidmaks lahendusi töös ette tulevatele väljakutsetele ning arutleti, kuidas teha avatud noorsootööd paremini. Samuti tõstatati küsimus, kuidas avatud noorsootöö tulemust ja väärtust, sealhulgas noorsootöötaja töö olulisust, märgata ning väljapoole näidata. Laborite ning kovisioonide jooksul räägitust ning kuuldust valmisid virtuaalne plakat ning avatud noorsootöö töövihik, mis sisaldab praktikad avatud ruumis tekkivate keerukate olukordade lahendamiseks koos lugude ja metoodikatega ning näpunäiteid, kuidas avatud ruumi noorte jaoks atraktiivsemaks muuta. Nende materjalide näol on tegemist praktiliste abivahenditega organiseerimaks tööd noortekeskuse avatud ruumis. Projekti juhtis Stiina Kütt.

15= SÜSTEEMSUS

2016. aastal, kui Eesti ANK sai 10 aastaseks, oli pearõhk tugiprogrammi “Noorte Tugila”, Eesti ANK 15 sünnipäeva kampaania“Coachi mind” ja Noorte piirkondlikute ideede projektifond Nopi Üles edukal elluviimisel. Noorte Tugila on Eestis rakendatav tegevuskava 15-26 aastatele õppimise või tüüga hõivamata noortele. Aastateks 2015-2018 on Eesti ANK poolt koostatud Noorte Tugila tegevuskava, mis võimaldab neil aastatel toetada umbes 8800 õppimise või töötamisega hõivamata noort vanuses 15-26. Noorte Tugila on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks on töö kaotanud või koolist lahkunud noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames. Tugitegevused ise on suunatud kohalikule tasandile ehk noorele võimalikult lähedale ja tema igapäevaelu keskkonda. Tugimeetme üks oluline osa on noortekeskuste logiraamatu edasiareng. Loodi juhtumikaartide süsteem, mis võimaldab vähendada bürokraatiat ning analüüsida tehtud tööd ja teenust parendada. Programmi tegevmeeskonda kuuluvad Heidi Paabort, Kerli Kõiv ja Ivika Uslov).

Hasartmängumaksu Nõukogu poolt toetatud projekt “Coachi mind!” oli ajavahemikul 01.05.-31.12.2016 kestev Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) ja Eesti Noorsootöötajate Ühenduse (ENÜ) ühisprojekt. Projekti meeskonda kuulusid Ivika Uslov ja Anne Õuemaa. Projekti  eesmärk on luua nii noortekeskuste juhtidele kui ka noorsootöötajatele süsteemse lähenemisega jätkusuutlik nõustamissüsteem, mis tagab veelgi enam noorte vajadustest lähtuvad kohaliku tasandi tegevused. Projekti raames korraldati koolitusi, individuaalseid coachingu sessioone, loodi tööalase nõustamise süsteem noortevaldkonna teenuste pakkujatele, piloteeriti ja analüüsiti loodavat nõustamissüsteemi. Koostöös ENÜga loodi üle-eestiline noorsootöö valdkonna nõustamissüsteem ehk coachide pank, mille poole võivad jooksvalt pöörduda noortekeskuste töötajad ja teised noortevaldkonna töötajad, et saada tööalast nõustamist juhtumite lahendamisel või teistes tööalastes küsimustes. Projekti tulemusel sai alguse 2017. aastal toimuv uus HMN toel elluviidav projekt “Selge suund”. 

Eesti ANK 15 sünnipäeva puhul saatsime sünnipäeva-aasta alguses liikvele meie sünnipäevalipu, mis liikus läbi KÕIK Eesti ANK liikmeskeskused (kokku 133). Lipp läks liikuma 10.11.2015 Paides toimunud üldkogul ja jõudis tagasi 9.11.2016 Pidulasse Paides (noorsootöö nädala tippsündmus ja Eesti ANK sünnipäev). Kampaaniat juhtis juhatuse liige Kristi Paas. Lisaks liikus 2016. aastal ringi kaks Eesti ANK fotonäitust “Näoga noorte poole” ja “Noorsootöö, mis see veel on?”.

Noorte piirkondlikute ideede projektifond Nopi Üles on mõeldud 7-26 aastaste noorte kogukondlike omaalgatuslike ideede elluviimise toetamiseks. Tegevused edendavad noorte aktiivset eluhoiakut, panustades kodukoha arengusse. Iga projekt, milleks võib olla näiteks sündmus, üritus, koolitus või vahendi soetamine, leiab toetust kuni 2000 euro väärtuses. Projekte rahastatakse kuni 2018. aastani. Projekti meeskonda kuuluvad projektijuht Riin Luks ja noorsootöö spetsialist Carolyn Mets. 2016. aastal panustas meeskonda ka Margit Udam. 

2016. aastal osaleti mitmes koostöövõrgustikus, mis aitasid kaasa noorsootöö nähtavuse suurendamisele Eestis. Need olid: Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ juhtkomitee (HTM), Noortegarantii juhtgrupp (SoM), Huvitav Kool Nõukoda (HTM), Vabatahtliku Tegevuse Võrgustikus (Kodukant)  ja Väärtusprogrammi juhtgrupp (Tartu Ülikooli Eetikakeskus). 2016. aastal osaleti veel “Nutika noorsootöö kontseptsiooni” juhtgrupis, noortevaldkonna EL eesistumise teemameeskonna grupis, noorsootöötaja ja karjäärinõustaja kutsekomisjonis jne. Rahvusvahelisel tasandil jälgiti ECYC, POYWE ja ENYC tegemisi.

2017. aastal Eesti ANK poolt elluviidavad projektid/programmid olid:

  • Noorte Tugila (sh rahvusvaheline konverents 9.11.2017 “Kogukonnagarantii”);
  • Selge suund;
  • Nopi Üles;
  • EVT;
  • Boost your possibilities;
  • Kas hundil on kutsikad või pojad?;
  • Noorteinfo koolitused.

2018. aastal Eesti ANK poolt elluviidavad projektid/programmid olid:

  • Noorte Tugila;
  • Kogemuste Kullaproov;
  • Nopi Üles,
  • EVT “Ambassadors of Diversity”
  • EVT “Catch the Spark”;
  • Community Guarantee.

2019. aastal Eesti ANK poolt elluviidavad projekti/programmid on:

  • Noorte Tugila;
  • Nopi Üles;
  • ESK “Let’s make Future”
  • Social Inclusion In Youth Centers;
  • EVT “Ambassadors of Diversity”