Noorte Tugila juhend

 

Noorte Tugila on Eestis rakendatav tegevuskava 15-26 aastatele õppimise või tööga hõivamata noortele. Aastateks 2015-2018 on MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eest ANK) poolt koostatud Noorte Tugila tegevuskava, mis võimaldab neil aastatel toetada umbes 8800 õppimise või töötamisega hõivamata noort vanuses 15-26.

Eesti ANK (Kerli Kõiv, Heidi Paabort) poolt on valminud juhend-dokument (mai 2017), mis võtab kokku Noorte Tugila programmi olemuse ja praktika. Ühelt poolt on see materjal, mida saavad Noorte Tugila spetsialistid kasutada oma töös, teiseks nt tudengid, kes teevad koolides lõputöid NEET-noorte/ Tugila teemal või hakkavad alles kooli astumiseks esitama oma ideed nt magistritööks.  Siit leiate kindlasti olulist materjali, millele viidata. Head lugemist ja loodetavasti äratundmist. See on Noorte Tugila tegijate ühine looming.

 

Noorte Tugila on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks on töö kaotanud või koolist lahkuud noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

Noortegarantii on kõigi liikmesriikide võetud kohustus, millega nad tagavad, et kõik kuni 25-aastased noored saavad

  • kvaliteetse tööpakkumise;
  • jätkuõppe võimaluse;
  • Õpipoisiõppe (töökohapõhine õpe) või
  • praktikapakkumise

nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest.[1]

 

OSA I- Mis on Noorte Tugila?

Noorte Tugila on Eestis rakendatav tegevuskava 15-26 aastatele õppimise või tööga hõivamata noortele. Aastateks 2015-2018 on MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eest ANK) poolt koostatud Noorte Tugila tegevuskava, mis võimaldab neil aastatel toetada umbes 8800 õppimise või töötamisega hõivamata noort vanuses 15-26.

Noorte Tugila on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks on töö kaotanud või koolist lahkunud noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

Noortegarantii on kõigi liikmesriikide võetud kohustus, millega nad tagavad, et kõik kuni 25-aastased noored saavad

  • kvaliteetse tööpakkumise;
  • jätkuõppe võimaluse;
  • Õpipoisiõppe (töökohapõhine õpe) või
  • praktikapakkumise

nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest.[1]

Võimalused mitmekülgseks arenguks ja ühistegevuseks ei ole Eestis noorte jaoks võrdsed. Vajalik on järjepidevalt pöörata tähelepanu takistustele, mis noorte ees seisavad ning kasutada rohkem noorsootöö ja noortepoliitika võimekust nende eemaldamisel. [2]

Ebavõrdsed olud on oluline riskitegur NEET-noore staatuse kujunemisel. Euroopa Komisjoni raport seotud uuringute ja kirjanduse osas toob välja, et kolmandik noori Euroopa Liidus on sotsiaalse tõrjutuse riskis. Suur osa noortest kogeb takistusi enda põhiõiguste tagamisel ning oma tuleviku kavandamisel. Sotsiaalse tõrjutuse peamised tegurid on sotsiaalses ebavõrdsuses, sh takistused ligipääsul kvaliteetsele hairdusele ja koolitusele, piisava ja sobiva töö olemasolu piiratus, diskrimineerivad hoiakud ja tavad, samuti tõrjutus, mis võib tuleneda elukohast või kodakondsusest. [3]

Noorte teistest eagruppidest nõrgem võimalus ebavõrdseid (majanduslik, geograafiline, sotsiaalne, kultuuriline, keeleline, tervisega seotud jms) olusid muuta toob kaasa vajaduse rakendada noortevaldkonna võimalused senisest enam sotsiaalse tõrjutuse ennetamisele, tõrjutuse riskis noorte teadlikumale kaasamisele ning toetada juba raskustesse sattunud noori tõhusamalt.

Noorte jõustamine ja toetamine on oluline mitte ainult noore individuaalse eneseteostuse ja rakendamise aspektist, vaid ka kogu ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Uuringud on välja toonud, et   koolist varajane väljalangemine toob kaasa madala tööhõive tulemused, madalamad sissetulekud, mõjutab negatiivselt tervislikku seisundit, vähem riskivalmidust ning üldist rahulolematust eluga. Haridus mõjutab tugevalt noore elanikkonna võimekust ja motivatsiooni kasutada oma poliitilisi õigusi ja aktiivset ühiskonnaelus osalemist. Vaesus ning ebakindlad töösuhted, madalad sissetulekud mõjutavad noorte majanduslikku ebakindlust, elamiskoha probleeme, hariduse ja koolituse kvaliteeti, kultuurilist ja vabajalisi tegevusi, tervist, samuti professionaalset abi emotsionaalsete raskuste korral. Olles koolist või haridusest pikalt väljas viib see noorte sotsiaalse ja poliitilise tõrjutuseni, tugevdab sõltuvuse tunnet, jõuetust/võimutust ja stressi. [4]

Selleks, et efektiivselt ennetada ning vähendada paljude noorte tõrjutuse riski tuleb vähendada sotsiaalset ebavõrdsust loovad    asjaolud. Noortsootöö senine kogemus tõendab, et see on võimalik. Selleks, et tuua positiivsed muutused noorte ellu on vaja suunatud ja terviklikku poliitilist tegevust. Hariduse ja koolituvõimaluste edendamine, konkreetsete tööelllu integreerumise võimaluste loomine, tegevuste loomine, mis jõuaksid tõrjutud noorte gruppideni on võimas mehhanism sotsiaalseks kaasatuseks[5].

Eestis arendab noortegarantii programmis tööelu toetavaid tegevusi Eesti Töötukassa, haridusasutused loovad mitmekesiseid ja paindlikku õppetegevust võimaldavaid meetmeid. Noorte Tugila roll on rakendada noorsootöö meetodeid (vt OSA IV)  ja ellu viia tegevusi, mis aitaksid üles leida sihtgrupi noori, kutsuda nad osalema ühiskonnaelu tegevustes, aidata neil leida motivatsiooni ning toetada tehtud valikuid. Noorte Tugila tegevuse fookuses on noore inimese jõustamine, noore varustamine olulise informatsiooniga ning oma elu juhtimise toetamine.

[1] Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Komisjon. /06.02 2017/

[2] Noortevaldkonna arengukava 2014-2020. Haridus- ja teadusministeerium.

[3] Youth Social Exclusion and Lessons from Youth Work. European Commission. ECAS. /06.02 2017/

[4] Youth Social Exclusion and Lessons from Youth Work. European Commission. ECAS.  /06.02 2017/

[5] Youth Social Exclusion and Lessons from Youth Work. European Commission. ECAS.  /06.02 2017/

OSA 2- NEET-noored kui ühiskonna väljakutse ja sihtgrupp

Eurofoundi (2012) analüüsi kohaselt oli 2011. aastal Euroopa Liidus 7,5 miljonit 15–24- aastast ja 6,5 miljonit 25–29-aastast mittetöötavat ja mitteõppivat noort, mis moodustab vastavalt 12,9% ja 19,8% kõikidest vastavas vanuses noortest. Eestis moodustasid NEET-noored 2011. aastal 14,9% 15–29- aastasest rahvastikust. Nooremas vanusegrupis (15–24-a) oli vastav näitaja 11,8 % ja vanemas (25–29-a) 20,2%. NEET-noorte osakaal on Eestis viimase kümnekon-na aasta jooksul olnud üsna muutlik, sest ma-janduskeskkonnas toimunud muutused on oluliselt mõ-jutanud noorte töövõimalusi ja tööturukäitumist.[1]

Võttes aluseks Noortevaldkonna arengukava 2020, Euroopa Liidu noortegarantii elluviimiseks loodud tegevuskava, Euroopa Komisjoni poolt välja antud noortegarantii elluviimise analüüse ja arvestades Eesti noorte seisundi muutusi aastate lõikes ja Eesti võetud eesmärke, nõuavad erilist tähelepanu negatiivsed trendid nagu noorte kasvav väljaränne, 15-19-aastaste kõrge töötus, mitteõppivate ja mittetöötavate noorte arv, kõrge suhtelise vaesuse määr, probleemne tervisekäitumine, sh eriti noorte meeste riskikäitumine. Tähelepanu nendele trendidele tähendab eelkõige tähelepanu nende tekkepõhjustele, võimalike tagajärgede ennetamisele ja ebasoovitava mõju vähendamisele. Vajalik on pöörata tähelepanu ka sellele, et positiivsed trendid jätkuks.

Noorte Tugila peafookuses on eelkõige haavatavamas olukorras, haridusest ja tööturult kõrvalejäänud noored. Nende tagasitoomiseks kogukonna- ja ühiskonnaellu keskendutakse esmalt NEET ja tõrjutuse riskis olevate noorte ülesleidmisele ja motiveerimisele otsiva noorsootöö kaudu ning kohaliku tasandi võrgustiku sekkumise kaudu, et suunata nad teadmisi ja oskusi omandama või tööturule sisenema. Noorte Tugilas ei lükata tagasi ühtegi noort, kes on NEET-noor. Olenemata kriteeriumist saavad kõik noored programmi kaasatud. Rakendatakse avatud noorsootööle omast võrdset kohtlemist.

Ülioluline on tegeleda nii olemasolevate NEET-noortega kui ka nende kogemusi arvesse võttes ennetada uute NEET-noorte teket, aidates noortel juba varases eas avastada oma anded ning neid arendades toetada noori nende eneseleidmise ja eneseteostuse teel. Noorte Tugilas tegutsetakse selliselt, et noorel ei teki suhet nt noorsootöötajaga kui probleemiga, vaid ta näeb noorsootöötajas (noorega töötavas spetsialistis) võimalust.

Arvestades NEET noorte staatuse riskifaktoreid, milleks on haridus, immigratsioon, erivajadused, vanemate lahutus, töötud vanemad, rahaliste võimaluste piirang, elukoht, siis Noorte Tugila on ette valmistunud selleks, et tööd tuleb teha suures osas noortega, kellel puudub kodune tugi ja kes elavad suurlinnadest, kus on koolid ja töökohad, eemal ning esmaseks valikuks on alati haridusvõimaluste leidmine, mis võimaldab tagada edukama liikumise tööturul.

NEET-noored, kellega tööd tehakse, võivad moodustada sarnaste takistustega grupid. Sellisel juhul viiakse ellu grupitegevused, mida on võimalik organiseerida kas siis ühe teenuspiirkonna piires või siis mitme teenuspiirkonna koostöös.

[1] Kasearu, K. Trumm, A. (2015). “NEET-noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi.” Noorteseire Eestis. Praxis. ENTK. Poliitikaülevaade 3/2015

OSA 3- Jõustamine

Paljudele inimestele on noorukiiga väljakutseid pakkuv arengu periood. Eelkõige kogevad noored mitmeid psühholoogilisi riskifaktoreid nagu madal enesehinnang, lootusetus, traumad, negatiivsed eakaaslaste grupid, mis võivad viia antisotsiaalse käitumiseni sh uimastite tarvitamine, vägivald, kuritegevus, varajane seksuaalelu. Noorukiiga pakub dünaamilisi arenguvõimalusi, mis suurendavad noorte tugevusi ja seeläbi suurendavad võimalusi postiivseteks väljunditeks. Sekkumised, mis suurendavad kaitsvaid faktoreid noorte hoiakutes, oskustes ja suhetes võivad olla kaugeleulatuva mõjuga noore võimekusele ületada ebaõnnestumisi ning kujundada edukas üleminek täiskasvanuellu.[1]

Jõustamine on protsess, milles on võimalused suurendada võimekust ja kindlust, õppida ja praktiseerida oskusi ning teha olulisi otsuseid. Jõustamise protsess aitab noortel arendada kognitiivseid ja käitumuslikke oskusi, mis on olulised neid ümbritseva sotsiaalse keskkonna mõistmisel ning kujunemisel sõltumatuteks probleemide lahendajateks ning otsuste tegijateks[2].

Noorte tugila keskmes on noore jõustamine. Programmi teostajad mõistavad, et noor ei ole noorsootöö või sotsiaaltöö objekt. Noorel on oma elu ja noorsootöö on tema ümber. Programm on keskendunud mõistma erinevaid faktoreid noore ümber. Enne kui noorsootöötajad asuvad toetama noort tema otsuste tegemise protsessis, oma tee leidmisel, tuleb tundma õppida üheskoos noore olulisi mõjufaktoreid tema elus. MIllised neist on olulised takistused ja millised on võimalused. Noore maailm sõltub tema elu tingimustest, milleks on nii materiaalsed kui mittemateriaalsed asjaolud nt töötuse seisund, ligipääs materiaalsetele ressurssidele, elamistingimused, sotsiaalne keskkond, isiklik füüsiline olukord. Noorsootöö meetodeid ning nõustamismeetodeid (MI, coaching) rakendades aidatakse noorel leida sisemist motivatsiooni muutusteks, ressursside olemasolu, lahendusi.

Noorsootöötaja peab ühenduma noore inimese reaalsusega. See annab võimaluse näha ja tunnetada maailma nagu noor inimene ja pakkuda talle sobivaid väljakutseid ja arendavaid kogemusi. Noorsootöötaja peab mõistma noore eluilma ja tema mõtteviisi ning oskama neid teadmisi edukalt ellu rakendada. Noorsootöötaja ülesanne aidata noortel leida tasakaal turvalisusetsooni ja paanikatsooni vahel ja leida õige õppimise tempo. Noorsootöötaja peaks julgustama noore uudisishimu, kuid jälgima ka liigse riskimisega seotud ohtusid ning aitama leida igaühe jaoks sobiva õppimise viisi.

Programmi elluviimisel koostatakse piirkonna osapooltega koostöös noortele tugitegevuse käigus ja tulemusena pakutavate võimaluste pakett (individuaalne tugiteenus noore kaasamiseks ja motiveerimiseks) arvestaes, et pakkuda tuleb erineva ajalise kestvusega tegevusi.

[1] Morton, M.H.,Montgomery, P.(2013).Youth Empowerment Programs for Improving Adolescents’ Self-Efficacy and Self-Esteem: A Systematic Review.Research on Social Work Practice, No 23.

[2] Zimmermann, M.A.(2000). Empowerment theory: Psychological organizational and community levels of analysis. In J.Rappaport & E.Seldman (Eds.), Handbook of community psychology. New York: Plenum.

OSA 4- Noorsootöö kui noore toetamise valdkond

Noorsootöö kui noore toetamise valdkond

Noorte Tugila programm rakendab oma töös noorsootöö meetodeid. Ühelt poolt on see noorekeskne lähenemine tema toetamise protsessi, teiselt poolt noorele võimaluste mitmekesisuse loomine, paidlikkuse toetamine ning mitteformaalse õppe väärtustamine noorte arengu toetajana. Noorsootöötajatelt oodatakse enam panustamist noorte oskuste ja teadmiste omandamisse, et olla edukas kahaneval tööturul. See ei taanduda vaid õpetamise eesmärgile, pigem aitab ka noortel endil mõista ja hinnata oma olukorda ja noorsootöötajatel neid selles protsessis toetada.

Programmi teostamisel lähtub Eesti ANK põhimõttest, et noorsootöö põhineb vabatahtlikkusel ning kesksel kohal on noore huvi äratamine, jõustamine, mitte niivõrd tegevustesse sundimine. Raskemate noorte puhul kus takistuseks ei ole mitte ainult tahte puudus, vaid on probleemid raskemad, siis toetatakse noort nende teenuste juurde jõudmisel, mis aitavad takistustest ülesaamist ja mida pakutakse teiste institutsioonide poolt. Noorsootöötaja roll on teda selles spetsiaalses tugiprogrammis osalemises toetada.

Ühelt poolt peavad noorsootöötajad noori inimesi harima, et aidata noortel jõuda täiskasvanute ühiskonda. Teisalt peavad nad kahtlema sotsiaalsetes tingimustes, kus integratsioon saab võimalikuks, ning ressurssides, millele noored ligi pääsevad ja mida kasutada saavad. Seetõttu on noorsootöö üheaegselt üleminekutsoon noorte inimeste ja ühiskonna vahel, keskendudes integratsioonile kehtivasse sotsiaalsesse korraldusse ning sotsiaalne foorum, pöörates koos noortega tähelepanu probleemidele, kaheldes selles, kuidas kehtiv sotsiaalne korraldus annab ressursse mõnedele noortele ja surub teised kõrvale. Selles mõttes on noorsootöö mõlemat: sotsiaalse hariduse instrument (see sotsialiseerib noori, õpetab käituma sotsiaalselt aktsepteeritaval moel, võimaldab neil püüelda saada aktiivseteks ja sotsiaalseteks kodanikeks) ning sotsiaalhariduslik praktika (alus ja koht, kus kahelda ja arutleda sotsiaalsete probleemide jätkuvat muutumist pedagoogilisteks küsimusteks ja vastupidi). Kogu noorsootöö jõud peitub selles, et see suudab luua noortele inimestele vaba ruumi, mida iseloomustavad turvalisus, kuuluvustunne, seotusetunne ja ühendustunne, vestluskunst, väljakutse, sõprus ja suhted, võimalused ja kogemused. Noorsootöötajad loovad ka keskkondi, kus noortel inimestel on võimalus õppida. See ei pruugi vähemalt esmajoones puudutada mõne mõõdetava teadmise, oskuse või pädevuse õppimist, mida noored peaksid omandama. Mitteformaalsete õppimisprotsesside puhul on rohkem keskpunktis noorte identiteedi areng, nende olukorra analüüs ja nende vajaduste defineerimine.[1]

Kui siiani on noortekeskustes valdav olnud peamiselt noorte teavitamine tema võimalustest läbi noorteinfo tegevuse, siis Noorte Tugila ei ole passiivne infovahendus, vaid konkreetne nõustamis- ja toetusmeede sihtrühma kuuluva noore jaoks. Noorte Tugila võimaldab välja ja edasi arendada noortekeskuse noorte nõustamisteenust rakendades täna juba kasutuses olevaid meetodeid, et lähtuda noorte vajadusest.

Tugitegevused on suunatud kohalikule tasandile ehk noorele võimalikult lähedale ja tema igapäevaelu keskkonda. Noorte Tugilad asuvad üle kogu Eesti. Riik jaotub piirkondadeks (42), millest enamuse (vs suurlinnad) alla koonduvad mitu kohalikku omavalitsust. Aastatel 2015-2018 teostab programmi 45 juhtivat noortekeskust (143 kohalikus omavalitsuses), kellest igaüks suudab tegutseda kuus kuni 30 noorega. Programmi eesmärk on, et igas Tugilas saaks pikaajalist nõu ja tuge vähemalt 53-70 noort aastas.

Noorsootöötajatel on ja neid täiendatakse oskustes, mis võimaldavad leida iseseisvalt lahendusi noortele, kes on tavapäraselt töötud, hariduseta, tegevuseta/kaasamata, noored, kes ise otsivad võimalusi. Nende noorte puhul on oluline noorsootöötaja keskendumine noore huvidele ja vajadustele ning seeläbi leida hariduses või tööturul talle sobivad võimalused.

Noorsootöötajad on Noorte Tugila programmis sarnaselt sotsiaaltöötajatele kohalikus omavalitsuses hoolivad juhtumikorraldajad, kes vajavad oma töö tegemiseks vabadust, et inimesi loovalt aidata.

Inimestega töö olemus on abivajavaid inimesi aidata ja seda saab teha hästi vaid individuaalse lähenemise ja loovusega. Süsteem võib piirata loovust. Spetsialisti roll on väärtustada ja hoolitseda kliendi kasvu ja arengut. Sooviga oma tööd hästi teha integreerib spetsialist oma väärtused töösse, müüab leida oma ameti tähendust ja olulisust. Mark Spetsialist on oma töös nagu paljasjalgne abistaja. Paljasjalgne abistaja selles mõttes, et tema sammud oma tööd tehes oleksid pehmed, jätmata jälgi kliendi ellu, osates klienti abistada selliselt, et abivajaja teeb ise oma valikud, toetudes spetsialisti suunistele.[2]

Noorsootöötajad saavad ettevalmistuse töös oluliselt raskemates oludes noortega, kuid nende puhul ei pruugi olla tegemist ainult nende takistustega, mis on lahendatavad noorsootöö võimaluste kaudu. Keskendumine on neile NEET noortele kellel esineb takistusi tööellu või haridusse jõudmisel. Noored, kes on NEET-staatuses omal vabal valikul ei ole programmi prioriteet, kuid nendega ollakse kontaktis, nende kohta kogutakse infot ja omatakse valmisolekut neid aitama olukorra muutumisel, huvi tekkimisel. Noorsootöötajate roll on ka tõsta huvi staatuse muutmise vastu.

Tugiprogrammis toetutakse sotsiaalpedagoogika põhimõtetele, mis toetavad laste ja noortega toimuvat noorsootöö keskkonnas viisil, mis tagab nende heaolu, vabaduse ja õnnetunde ühistegevuses. Sotsiaalpedagoogilises lähenemises on kesksel kohal suhted ning seetõttu peetakse eriti tähtsaks kuulamist ja eneseväljendamist, samuti meeskonnatööd ja toetavat võrgustikku noore eluilmas, lapse/noore loovust.[3]

Sel põhjusel on Noorte Tugila tugitegevused sellised, mis on noortele jõukohased ja huvipakkuvad, loovust arendavad ja noorte tugevusi esiletoovad; põhjalik ja jätkusuutlikkust tagav töö noorsootöö tegijate ja võrgustikuga koolituste, mentorluse, lapse eluilma tundmaõppimise teoreetilise õppetegevuse, praktiliste näidete ja eneserefleksiooni toel. Keskmes on noor tänases hetkes, tema huvid ja soovid. Tegevustes lähtutakse sellest, milliseid oskusi lapsed ja noored soovivad endas arendada. Nad osalevad ise oma tegevuste kujundamisel.

[1] Coussee, F., Williamson, H. (2011). Youth worker, probably the most difficult job in the world.Children Australia Vol 36 No 4.

[2] Hamer, M. (2006). The Barefoot Helper.Russell House Publishing.

[3] Petrie, P., 2005. Schools and support staff: applying the European pedagogic model. Support of Learning, vol. 20, no. 4.

OSA V- Noorte Tugila tegevused

Programmi üheks eesmärgiks on lähtudes noorte enda eluilmast selgitada välja, millisena näevad noored ise kogukonda, kus nad elavad või tegevuskeskkonda, kus nad igapäevaselt toimetavad. Eluilmakeskne lähenemine arvestab ennekõike noort kui iseseisvat indiviidi tema kogemuste, vajaduste ja soovidega. Läbi eluilma konstrueerub noore identiteet. Noor määratleb, kes ta on enda jaoks ja kes ta on teiste seas. Sotsiaalruumikeskses eluilmas lõimub noore isiklik eneseteadvus ja areng sotsiaalse kontekstiga, selle mõjuga. Sotsiaalne lähiruum on oluline elu- ja õppimispiirkond.[1]

Eichstelleri ja Holthoffi teemantmudeli järgi on inimene kui lihvimata teemant, kes kasvatuse käigus kujuneb teda ümbritseva „sotsiaalse“ ruumi sees isikupäraseks teemantiks – õnnelikuks täievoliliseks ühiskonna kodanikuks. Sealjuures on inimene teda ümbritsevas keskkonnas häälestatud nii, et ta õpib kõigest, s.t ta õpib õppima ja omab aktiivset hoiakut temaga otseselt ja ka kaudselt seonduva suhtes – õppida ja areneda saabki läbi elamuste ning see, mis tema hingest läbi on käinud, arendab teda kõige enam.[2]

Eelpool toodule toetudes saab kinnitada, et selleks, et tegeleda noortega ja nende toetuseks meetodeid rakendada tuleb esmalt tundma õppida nende maailma ja vajadusi ning ootusi, millele tuginedes koostada tegevusstrateegiaid. Vastasel juhul oleks valdav täiskasvanute võim noorte üle ning teostatavad meetmed ei tagaks oodatavat efektiivsust, sest puudu jääks noorte omapoolsest motivatsioonist muutusi esile kutsuda ning kogukondlikust sidususest erinevate vanuse ja huvigruppide vahel võrdsel tasandil.

Keppeler ja Specht on kinnitanud, et välisanalüüside või sotsiaalruumi uuringute tegemisest peaks saama kõikide noorte sotsiaalabiga tegelevate institutsioonide kohustuslik ülesanne. Professionaalne sotsiaaltöötaja lähtub inimeste igapäevaelu kogemustest ja suhetest ning kaasab need enda nägemusse olukorra ja tingimuste kohta, mille raames tuleb praktiliste ülesannetega hakkama saada. Sotsiaalruumi analüüse võib vaadelda kui katset siduda omavahel kokku kindlaksmääratud sotsiaalruumis esinevate elamistingimuste ja vastava sotsiaalruumi sotsiaalse keskkonna andmed. Ühinemine toimub suhtlusprotsessi kaudu, mis toimub asjassepuutuvate inimeste (subjektide) ja sotsiaalse keskkonna ekspertide (sotsiaalteenuste pakkujate) vahel. Seetõttu arvestab sotsiaalruumi analüüs alati mõlemat valdkonda ja otsib mõlema teabe vahelisi sarnasusi või erinevusi.[3]

[1] Selg, M. (2012). Loeng aine „Sotsiaaltöö teooria“ raames. Õppematerjal. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Tartu Ülikool.

[2] Eichsteller,G.,Holthoff, S. The Art of Being Social Pedagogue Practice Examples of Cultural Change in Children+s Homes in Essex. /16.02 2017/

[3] Keppeler, S.,Specht, W. Sotsiaalruumi analüüs mobiilse noorsootöö alusena. Kogukonnatöö. www.mitteformaalne.ee

OSA VI- Tegevuskaart

Tööks noortega koostatakse piirkonna tegevuskaardid, mis tuginevad nii piirkonna võimalustele kui noorte vajadustele. Tegevuskaardi koostamise aluseks on eluilma põhine lähenemine, mille järgi kõik asjaolud on omavahelises seoses ning mõjutavad selle keskmes olevat noort ning tema kogemust.

Tegevuskaart loob tausta olustikust, kus tegevus toimub. See ei ole staatiline, vaid dünaamiline keskkond, milles noor elab ja mis avaldab mõju ja pakub võimalusi ning elab koos noorega. Inimene on seotud oma keskkonnaga ja seetõttu ka tema reaalsus on mõjutatud selle keskkonna tingimustest.

Eluilmapõhine tegevuskaart on kasutuses juhtumi keskmes oleva noore võimaluste kirjeldamiseks ning tegevuskaardil olev informatsioon aitab analüüsida seda, kuidas tingimused on mõjutanud noore olukorra tekkimist ning milliseid parendusi on vaja planeerida. Tegevustingimusi kirjeldav kaart sisaldab materiaalseid ja mittemateriaalseid eluolusid nt töövõimalused, formaalse- ja mitteformaalse õppe võimalused, tööelu toetavad tegevused, muud erinevad toetussüsteemid, elamistingimused, sotsiaalne keskkond, samuti noort ennast iseloomustavad omadused, eripärad.

Tegevuskaarti tuleb pidevalt olude muutumisel täiendada ning iga noore puhul uuesti üle vaadata.

Tegevuskaardil on kavandatud programmi tegevuses kaks olulist osa:

  • aitab omada, jagada ja analüüsida paikkonna olustikku, tunda selles tegutsevaid institutsioone, kommunikatsioone; koostatakse ja uuendatakse iga tegevusaasta alguses.
  • aitab mõista noore eluilma; koostatakse ja analüüsitakse töös iga noorega.

Tegevuskaart annab vastuse, milliseid toetusvõimalusi piirkond saab noorele tagada (võrgustik, tegevused, rahastus jms). Loomine toimub paralleelselt noorsootöötajatele suunatud koolitusprogrammiga ja tagatud on pidev nõustamine.

Tegevuskaart võimaldab kavandada, kuidas:

  • rakendada olemasolevaid ressursse noore toetuseks;
  • tagatakse otsekontakti leidmine ja hoidmine NEET-noorte sihtgruppi kuuluvate noortega;
  • tagatakse noore individuaalne nõustamine ja coaching, mille käigus noore ootused ja ressursid kaardistatakse (logiraamatu süsteemis koostatakse juhtumikaart);
  • toimub kontakteerumine erinevate institutsioonide ja spetsialistidega, kellel võivad olla konkreetse noore toetamiseks sobivad meetmed;
  • toimub piirkonnas grupimeetodil toimuvate töö- või hariduselu tutvustavate õppekäikude korraldus;
  • toimub piirkonnas grupinõustamine;
  • plaanitakse NEET-noorte hetkeseisu analüüs ja edasiste tegevuste planeerimine.

Vastavalt eeltoodule nähakse ette, milliseid spetsialiste või toetavaid tegevusi on piirkonnas puudu või mitte piisavalt. Vajadusel muudetakse noortekeskuse struktuuriüksust ja võetakse tööle vastavalt vajadusele erinevate koormustega NEET-noorte lisatoe teenuse pakkujad (individuaalse töö tagajad, mobiilsed noorsootöötajad jne). Teenuse tagamine võib seega olla jagatud erinevate isikute vahel.

OSA VII- Tugila tegevusfaasid

Noorte Tugila tegevus keskendub neljale faasile:

  1. noore ülesleidmisele otsiva noorsootöö (vt osa 8) või võrgustikutöö (vt osa 10) kaudu;
  2. noorega usaldusliku kontakti saavutamine, et aidata neil oma soovides selgusele jõuda;
  3. noore motiveerimine/jõustamine (vt osa 3) läbi noorsootöö võimaluste, et suunata ta teadmisi ja oskusi omandama või tööturule sisenema;
  4. noorega kontakti hoidmine (vt osa 12) peale programmist väljumist vähemalt 6 kuud.

Ühe noore kohta nähakse programmis aktiivset olekut üks kuni kuus kuud (erisustega). Kõik etapid dokumenteeritakse Noortekeskuste Logiraamatus, mis on noortekeskuste seiresüsteem, mille abil on võimalik noortekeskustel koguda igapäevast statistikat ja dokumenteerida igapäevaseid tegemisi. Logiraamatu loodi, et kõik noortekeskused koguksid andmeid ühtemoodi ja seega oleksid andmed ka tõlgendatavad sarnaselt ning tulemuseks on tõenduspõhine statistika. Individuaalse töö dokumenteerimiseks on kasutusel juhtumikaardid.

Oluliselt rohkem kulub ajalist ressurssi noortele, kellega on raske kontakti saada. Selleks rakendatakse avatud noorsootöö võimalusi, mobiilset noorsootööd (vt osa 8) ja võrgustikutööd (vt osa 10).

Programmis töötavate noorsootöötajate ülesanne on jõustada noori, kellega nad kontaktis on ja võrgustikutöö abil juhatada ta spetsialisti poole, kes võiks talle abiks olla takistuste ületamisel. Siinkohal on väga oluline kogu võrgustiku töö ja selle tulemus ei sõltu ainult noorsootöö pingutusest, sellest programmist või muudest toetavatest faktoritest. Noore olukorda võivad mõjutada väga erinevad faktorid, mis võivad viia selleni, et noor vajab hoopis mingit ravi, erivajadustega arvestamist, sotsiaalteenuseid vms.

Avatud noorsootöö võimalused noorega kontakti saamiseks on eelkõige läbi avatud noortekeskuste. Keskuste mitmekesisus tegevustes võimaldab leida kontakti või luua keskkond kontakti tekkimiseks väga erineval viisil, ajas ja kohas. Avatud noorsootöö oma põhimõtetelt on NEET-noorte sihtgrupi erisustele sobituv. Noortekeskuste Hea Tava (2013) järgi on avatud noorsootöö tegevus avatud igale noorele seadmata eeltingimusi tema tõekspidamistele, võimetele, oskustele, teadmistele ja rahalistele võimalustele; võimaldab noorele suhtlemist ja arendavat tegevust talle sobival kodu- ja koolivälisel ajal, seades esikohale noore omaalgatuse arendamise ja luues tingimused mitteformaalseks õppimiseks, eelkõige kogemuste omandamiseks läbi tegevuse ja suhtlemise; kaasab aktiivselt noori tegevuste algatamisse ning arendamisse. Eelpool tuginedes saab välja tuua, et avatud noorsootöö võimaldab leida NEET-noorega kontakti noorega talle sobivas kohas ja ajal, võimaldades noorel esmalt mitteformaalsete tegevuste kaudu ennast leida ja arendada. Avatud noorsootöös lähenetakse kõikidele noortele võrdselt, sildistamata, eeltingimusi nõudmata, mis on hea baas usaldusliku suhte ja paindlike tegevuslahenduste leidmiseks, millele saavad järgneda juba uued sammud läbi võrgustikutöö, toetavate teenuste jms.

Üheks sihtgrupiks, kellega kokku võib puutuda, kuid kelle puhul programm palju toetada ei saa on nö “mustalt” töötavad noored. Nad on ametlikes andmetes justkui mitte hõivatud, kuid samas käivad siiski tööl. See on Maksu- ja Tolliameti pädevus ning käesolev programm saab olla toeks seeläbi kui selgitab tööturule sisenevatele noortele ametlikult tööle vormistamise olulisust.

Noorte Tugila tegevused ja nende keskmine kuumaht:

  • piirkonna võimaluste ja koostööpartnerite kaardistamine ja info uuendamine, edastamine 5%;
  • võrgustikutöö (noore leidmiseks ja tegevuste planeerimiseks) 5%;
  • mobiilne noorsootöö, teised noortega kontakti loomise võimalused 25%;
  • individuaalne coaching 25%;
  • grupimeetodil nõustamine 5%;
  • noore ja asutuste omavahelise kontakti toetamine ja arendamine 20%;
  • gruppidele suunatud ühistegevused ja korraldus 15%;
  • analüüs ja planeerimine 5%.

OSA VIII- Mobiilne noorsootöö

Mobiilse noorsootöö kontseptsioon jaguneb neljaks üksteisega seotud valdkonnaks: üksikabi, tänavatöö, rühmatöö ja kogukonnatöö. Mobiilse noorsootöö tunnuseks on see, et kõik neli töövaldkonda on üksteisega läbi põimunud. [1]

Noorte Tugila programmi kontseptsioonis on samuti põimitud nii grupi- ja kogukonnatöö ning individuaalne töö. Tänavatöö eesmärgiks on eelkõige noorte ülesleidmine, kontakti saamine noortega, tegevuste elluviimine väljaspool noorsootööasutusi.

Otsiva noorsootöö tähtsus noortele on:

  • turvalise, konfidentsiaalse ja mittesiduva kontakti loomise võimalus, et kaardistada oma võimalusi;
  • saada vastuseid erinevate teenuste kohta;
  • teised toetavad tegevused (ainult siis, kui noor ise seda soovib).

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse poolt koordineerituna on võetud mobiilse noorsootöö lühendina kasutusele MoNo ning selle rakendamisel keskendutakse neljale tegevussuunale: tänavatöö ehk otsiv noor- sootöö, töö internetis, noorsootöö teenuse tagamine teises piirkonnas ja noorsootöö teenuse tagamine noorte kogunemiskohtades. Oluline märk- sõna on see, et noorsootöötajad liiguvad oma tegevustega sinna, kus on noored, ega eelda, et kõik noored neid ise noortekeskustes üles leiavad[2].

Toetavad tegevused on kontakti loomine, osalema motiveerimine, noorte informeerimine võimalustest, tööle või haridusse suundumise takistuste kaardistamine, tugi olemasolevate takistuste eemaldamisel ja vajalike teenusteni suunamine. Toetavate tegevuste kaudu tagatakse NEET-noortega kontakti loomine, osalema motiveerimine, noorte informeerimine võimalustest ning tööle või haridusse suundumise takistuste kaardistamine, tugi nende takistuste eemaldamisel, sh vajalike teenusteni suunamise. NEET-noorteni jõudmise viisid on maa- ja linnakogukondades erineva efektiivsusega.

Tulemusindikaatoritena jälgitakse, et sihtgruppi kuuluvate noortega on leitud otsekontakt ning seda hoitakse; noor osaleb projekti raames pakutavates teenustes; noor on kaasatud noortekeskuse tegevusse üldiselt. Mobiilse noorsootöö tagamine rakendavates piirkondades on tulemuste saavutamisel võtmetähtsusega.

[1] Korp, E., Specht, W.(2007). Mobiilse noorsootöö kontseptsioon. Tallinna Laste Turvakeskus. Tallinn.

[2] Uued lõiked noorsootöös.(2016). Eesti ANK. ENTK.

OSA IX- Grupitegevused

Grupitegevustena saab ellu viia mitmeid sotsiaalseid oskusi suurendavaid tegevusi sh ka erinevaid meeskonnatöö- ja simulatsioonitegevusi, töövestluste, esitluse vms läbimänge, väljasõite, kohtumisi tööandjate ja ettevõtjatega, töö- ja hariduselu toetavatel üritustel osalemist. Kõik tegevused on noorsootöös tehtavad tegevused.

Mitmeid noorte toetustegevusi saab ellu kutsuda mitte ainult individuaalseid lahendusi leides vaid ka grupina kui tekib piirkonnas sarnaste huvide või vajadustega noori (huvi-, probleemi-, lahenduspõhine), nt noored emad, ettevõtlushuvilised, pereprobleemid vms. Tegevustega ei dubleerita piirkonnas juba tegutsevaid gruppe. Vajadusel leitakse lahendused noore nendeni jõudmiseks või kui vajalikku tegevust piirkonnas ei leidu, siis on teadlikkus ja valmisolek selle algatamiseks olemas.

Toetustegevused leitakse läbi piirkonna tegevuskaardi, kus esmalt vaadatakse üle kõik noorsootööga seotud tegevusvõimalused.

OSA X- Võrgustikutöö

Võrgustikutöö on osapoolte koostöö, kuhu kuuluvad abivajaja/abistatava sotsiaalvõrgustik ja ametnikevõrgustik. Kui abivajaja ise ei taju oma probleemi, on ta abistatav. Võrgustiku eesmärk on abivajaja argielu probleemide lahendamine. Võrgustiku puhul on tegemist ühendavate ja piiritletavate suhetega teatud inimeste või inimgruppide vahel. Võrgustik eeldab mingisuguseid suhteid ja kommunikatsiooni. Võrgustikutöös nähakse võimalust teha tulemuslikku koostööd, et paremini jagada olemasolevat informatsiooni ning aidata abivajajal valutumalt lahendada oma probleeme.[1]

Teadlikult moodustatud võrgustikes tekib erinevate sektorite esindajate vahel sünergia, mis aitab kaasa terviklikuma lahenduskäigu leidmisele. Seetõttu pidurdab ühe eriala või sektori piiride range järgimine pahatihti uuenduslikku mõtlemist ja alternatiivsete lahenduste valikut. Seetõttu on interdistsiplinaarsed võrgustikud sageli tulemuslikumad. Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt võib võrgustikutööd vaadelda erinevatel tasanditel: sotsiaalministeeriumi, maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse tasandil ning vabatahtlikult hoolekandes osalevate juriidiliste isikute tehtava tööna.[2]

Toime eelduste järgi või võrgustikke liigitada niisugusteks, mis annavad inimesele jõudu igapäevaelus toimetulekuks, ning sellisteks, mis muudavad professionaalse organisatsiooni tugevamaks ennetavas töös ja probleemide lahendamisel.[3]

Eestis on loodud mitmeid institutsionaalseid tugisüsteeme (Eesti Töötukassa, Rajaleidja keskused, spetsialistid koolides jms), kuid NEET noortega tööd tehes tuleb arvestada nende vähest sidusust asutustega ning seetõttu on programmi kaudu pakutavad tegevused tugimeetmed noorte ja institutsioonide vahel. Kõige raskemates oludes noortele pakutakse individuaalseid võimalusi, toetatakse nende jõudmist neile sobivate ja vajalike asutusteni. Kaardistamine ja toetusteenuste määramine toimub hiljemalt kahe nädala jooksul. Esmased tegevused, mida pakutakse, on noorele jõukohased. Tegemist on vastastikku siduva koostööga, kus noor ise teeb valikud ja võtab sellega ka vastuse. Piirkonnad, kus noore ümber olev võrgustik ei toimi stabiilselt või võrgustik puudub, tuleb selle tekkele noorsootöötaja toel alus panna. Lisatoe programmist väljunud noori motiveeritakse noorsootöös osalemist jätkama (programmi osa) ja tehakse selleks koostööd teiste kogukonna noorsootööasutustega (huvikoolid, noorteühingud jt) ning ka teiste teenusepakkujatega (sotsiaalteenused jt). Eesmärk on aidata NEET-noor või tõrjutuse riskis noor uuesti aktiivseks või seadust järgivaks ühiskonnaliikmeks. Selleks on oluline pidevalt jälgida, et noortekeskuste igapäevased tegevused vastaksid piirkonna noorte ootustele.

Võtmetähtsusega võrgustikutöös on ennetuslik töö, et NEET-noori ei tekiks. Läbi teavitustöö kogukonnas (läbi kommunikatsiooniplaani ja mobiilse noorsootöö võimaluste) soositakse ühiskonna teavitamist NEET-noorte vajadustest ja nende kaasamist kogukonna tegevustesse, et suurendada nende „nähtavust“ ja osalemise võimalusi.

[1] Lastekaitsetöö kohalikus omavalitsuses.(2004). EV Sotsiaalministeerium.Tervise Arengu Instituut.

[2] Juhtumikorralduse käsiraamat. (2006). EV Sotsiaalministeerium.TÜ Pärnu Kolledž.

[3] Samas.

OSA XI- Individuaalne töö

Juhtumikorraldus on kliendi individuaalsetest vajadustest lähtuv teenuste koordineerimise protsess, mis tagab igale kliendile juurdepääsu õigeaegsele ja piisavale abile[1].

Põhiolemuselt on Noorte Tugila programm juhtumikorralduse üks vorme, millel on kindel sihtrgupp NEET-noore näol. Kogu tegevuse keskmes on noor inimene oma olukorraga.

Oma põhiolemuselt on juhtumikorraldus teenuste osutamise ja koordineerimise protsess, mille eesmärk on tagada kliendile individualiseeritud abi, mis lõppkokkuvõttes tooks kaasa ressursside efektiivsema kasutamise. Juhtumikorraldus teenib väga erinevate kliendigruppide huve ning juhtumikorraldaja rolli täidavad erinevate alade professionaalid. Juhtumikorraldus on töömeetodina kasutusel erinevates teenuseid pakkuvates institutsioonides nii avalikus, kolmandas kui ka erasektoris. Juhtumikorraldus on lahutamatult seotud jõustava sotsiaaltöö praksisega. Juhtumikorraldaja püüab oma tegevuste kaudu saavutada seda, et inimesel oleks jõudu oma igapäevaeluga paremini toime tulla. [2]

Jõustamise protsessis, juhtumi käsitlemisel rakendab noorsootöötaja individuaalset lähenemist. Iga noor, iga juhtum on eriline. Noore potentsiaali leidmisel ning tema enda soovide ja takistuste väljaselgitamisel coachingut ja motiveeriva intervjueerimise meetodit.

Individuaalne lähenemine võimaldab jõustada noort just tema enda motivatsioonist ja valmisolekust lähtuvalt. Coachingu/MI meetod võimaldab noorel leida ise oma tee ja lahendus, noorsootöötaja on suunanäitaja ja noore soovide väljaselgitamise toetaja.

Motiveeriv intervjueerimine (MI) on nõustamismeetod, mis on suunatud inimeste käitumises positiivsete muutuste esilekutsumisele. See õpetab rakendama igapäevaseid suhtlemisvõtteid moel, mis suurendab inimese sisemist motivatsiooni, võimet võtta oma elus ette olulisi muutusi ning hoida neid elus.[3]

Noortega vesteldakse vajaduspõhiselt protsessi käigu üle, et vältida võimalikke möödarääkimisi ning negatiivseid emotsioone. Sellele järgneb juba tegevuste läbiviimine vastavalt plaanile. Eduelamuse tagamiseks tuleb alustada väiksematest sammudest liikudes edasi suuremate plaanide poole. See meetod võimaldab tagada noore enda soovi edasi liikumiseks. Oluline on järgida seda, et lahendusi ei pakuta noorele teiste poolt vaid lahendused leitakse just noore enda maailmast ja soovidest, valmisolekust lähtuvalt.

Noorte Tugila töö on seotud muutustega.

Kliendi abistamine tähendab otsida kõige mugavamat ja sobivamat teed muutusteks. Muutused peaksid toimuma hoolivalt ja õrnalt, et mitte kahjustada igaühe väärtusi ja uskumumusi, ümbritsevat maailma. Indivuduaalse töö läbi saame panna inimesi võtma võimu. Võimu, mida võtta, aitab välja tuua spetsialist, leides koos kliendiga tema tugevamad ressursid, luues koos tee inimese enda sisemistesse ressurssidesse. Sellel teel on oluline, et kliendi ellu ei jääks jälge spetsialisti enda tööst, vaid kliendil on teadmine, et ta suutis ja saavutas positiivsed tulemused ise. Spetsialist on nagu kunstnik, kes peab panema inimestega suhtlemisse palju loovust. Töös inimestega ei ole kindlat ettemääratud teed ühest punktist teise, spetsialistid loovad igaüks iseenda oskustele ja loovusele tuginedes oma suhted ja meetodid tööks klientidega. Muidugi ollakse omandanud ka teadmised erinevatest vahenditest ja meetoditest, kuid nende kasutamine sõltub igaühe individuaalsest lähenemisest.[4]

[1] Juhtumikorralduse käsiraamat. (2006). EV Sotsiaalministeerium.TÜ Pärnu Kolledž.

[2] Juhtumikorralduse käsiraamat. (2006). EV Sotsiaalministeerium.TÜ Pärnu Kolledž.

[3] Eesti Motiveeriva Intervjueerimise ja Treeningu Assotsiatsioon (2017). /18.02.2017/

[4] Hamer, M.(2006). The Barefoot Helper.Russell House Publishing.

OSA XII- Kontakti hoidmine

Kontakti hoidmine on osa võrgustikutöö protsessist. See on koostöö asutustega, kellel on kasutada noorte toetavad meetmed ja võimalused. Noorte Tugila põhimõttel jõutakse noorele enim sobiva lahenduseni noor sisemist motivatsiooni luues ja arvestades.

Aktiivsetel tööotsijatel/hariduse jätkajatel aidatakse leida lahendus olemasolevate struktuuride kaudu (noortekeskus, noorteühingud, Eesti Töötukassa, Rajaleidja, haridusasutused jt), mis aitab noorel end leida ning valida võimalikult ootustele vastav töö- või õppimiskoht. Noorsootöötaja on siin eelkõige ülesleidja/lahenduse pakkuja/koordineerija ja link erinevate asutuste vahel. Nt madala haridustaseme puhul tuleb tagada võimalus jätkata oma haridusteed või osaleda koolitustel/treeningutel/kogemusi- ja teadmisi tagavates tegevustes.

Kui takistuseks on nt vähene töökogemus, saab lahendus olla juba läbi toimiva struktuuri (noortekeskus, noorteühing, huvikool jt) või suunata/luua uusi alternatiivseid lahendusi. Noortekeskus saab alternatiive pakkuda läbi olemasolevate baastegevuste, läbi kohaliku tasandi pakkujate või selleks ekstra loodud võimaluste kaudu. Selleks saab olla tugiisiku leidmine, huvitegevusse suunamine, koolitusvõimaluse leidmine, huvipõhise töögrupi loomine jms. Heitunud noorte puhul tuleb alustada takistuste kõrvaldamisest sh äratada huvi eneseharimise, staatustest väljatulemise, õppimise või töötamise vastu. Noorel tuleb aidata endas julgust leida ja oma potentsiaali märgata. Siinkohal on võtmetähtsusega mõista, mis põhjusel on noor NEET-noore staatusesse sattunud. Noorsootöötaja on siin nii ülesleidja kui ka „olukorrast väljatulemise“ lahenduse pakkuja/koordineerija. Heitunud noore puhul ei ole ühtset lahendust vaid püütakse teda toetada eelkõige tema enda huvidest, vajadustest ning võimalustest lähtuvalt. See on osa, millele tuleb leida rahalist lisaressurssi. Soovitakse kaasata eksperte ja kasutada erinevaid metoodikaid ning läheneda nii individuaalselt kui ka grupipõhiselt.

OSA XIII- Analüüs ja planeerimine

Noorteni jõudmiseks on peamine märksõna laiapõhjalise info tagamine sihtgrupile olemasolevate võimaluste kohta. Oluline on panna rõhku tugimeetme võimaluste nähtavuse suurendamisele, et sihtgrupp seda märkaks. Selles faasis on oluline osapoolte kui ka nähtavuse suurendamiseks tehtavate tegevuste lai tööriistade valik (flaierid, dokumendid, internet, sotsiaalmeedia jms). Üheks olulisemaks tegevuseks on nn eeltöö faas igas piirkonnas, kui paika saab piirkonna tegevuskaart ja strateegiline plaan, kuidas noorteni jõuda. Tegevuskaardi loomisel on kohal kõik osapooled, kelleni NEET-noored ühel või teisel põhjusel jõuavad. Tegevuskaardi põhjaliku loomise eeltöö tagab kvaliteetse info edastamise jms. Nii teab iga osapool oma sihtgruppi ja nende ülesleidmiseks ei pea tegema nii suurt pingutust.

Kõik osapooled jagavad sama infot. Noorteni jõudmiseks saab noorsootöötaja siit edasi kasutada tegevusi, mis kõik kuuluvad mobiilse noorsootöö meetodite alla – kontakti leidmine noorega tänaval, noorte kogunemiskohtades, töö gruppides, töö internetis. Saavutanud esmase kohtakti noorega kas siis läbi kohtumise, vestluse internetis või vahendaja kaudu saab spetsialist edasi minna juba individuaalset lähenemist rakendades ja valides edasiseks suhtluseks noorele sobivaima viisi – telefoni, sotsiaalmeedia, skype´i, kohtumised, grupikohtumised vms. NEET-noorteni jõudmise viisid on maa- ja linnakogukondades erineva efektiivsusega.

Analüüsi tegemisel on parim lähtuda protsessidest ja kogemustest, mitte niivõrd edukusest plaani järgimisel. Reaalselt jätkatakse olemasoleva spetsialisti rakendamise kaudu noore edasist jälgimist vähemalt 6 kuu jooksul. Selle protsessi kulgemise hindamiseks rakendame logiraamatu süsteemi, kuhu ka need andmed sisse kanname.

OSA XIV- Noorte Tugila spetsialist

Noorte Tugila programmi teostamise võtmefaktoriks on noorsootöötaja ja tema pädevus ning tahe noortega töötada.

Noorte Tugila noorsootöötaja teadmised ja oskused peavad vastama kutsestandardi noorsootöötataja 6.tasemele.[1]

Töötajal peavad olema eelteadmised ja/või kogemused Noorte Tugila töö organiseerimiseks, noorteinfo vahendamiseks, noorte nõustamiseks, võrgustikutööks, suhtlemiseks avalikkusega, turvalise keskkonna arendamiseks, noortevaldkonna arendamiseks, enesearenduseks. Noorsootöö meetodite tundmine noortega kontakti leidmiseks ja kontakti hoidmiseks, noorte maailma sobituvate tegevuste organiseerimiseks on NEET-noortega töös väga olulised.

[1] Kutsestandard. SA Kutsekoda.  /13.04.2017/

OSA XV- Tugila spetsialisti ettevalmistus ja koolitusprogramm

Noorte Tugila spetsialisti töö ja eneseareng peab olema toetatud asutuse poolt, kus ta töötab. Täiendavalt on vajalik ühise teadmiste ja inforuumi, omavahelise võrgustiku arendamiseks ühiskoolituste korraldus. Noorte Tugila koolitusprogrammi vajalikud fookusteemad on järgmised:

– MINA ISE: ressursid, oskused, hoiakud, enesetõhusus, mina muutuste loojana;

– NOORE KAASAMINE: arusaam noorest, meetodid, noore toetamine, julgustamine;

– KOOSTÖÖ KOLLEEGIDEGA: võrgustiku kaasamine;

– PRAKTISEERIMINE: tegelik tegutsemine ja oma töö tulemuste nähtavaks tegemine.[1]

Koolituse sisu fookusteemadest lähtuvalt ja ellu viidud koolituskogemusele toetudes juhtivkoolitaja P.Jeedas tagasiside[2] põhjal on järgmine:

I NEET noorte kaasamine

Õpiväljund on oskus luua edasiivat kontakti/usaldussuhet noorega. Motiveeriv Intervjuuerimine, kontaktiloome, NEET nooreni jõudmise protsess. Noorte kaasamise lahutamatu osa on pakkuda välja tegevusi noorega koostöös. Koolituse käigus tutvustakase tööriistu, mis võiks aidata sellele kaasa (nt intervjuu noorega, õpikogemuse loomine, persona jne).

II NEET noorte juhendamine

Olulisel kohal konkreetsed oskused rakendada erinevaid tööriistu, nt MI, GROW vestlus. MI 3- päevane koolitus kui osa tervikprogrammist.

III Mina noorte toetajana/muutuste loojana

Olulisel kohal praktiku eneseanalüüsivõime ning teadlik lähenemine oma töö, ressursside ja arenguvajadaste analüüsimisel. Koolitusel tutvustatakse mitmeid teooriaid, mis toetavad praktiku enesesthoolivat lähenemist oma tööle.

IV Mina kaasajana, võrgustiku liikmena

NEET noorte toetajatele on hea koostöö teiste võrgustiku liikmetega ülioluline. Kaasamislabor loob 2-päevase koosõppimise ruumi, et pakkuda osalejatele erinevaid meetodeid võrgustiku liikmete kaasamiseks. Labori eripära on võimalus kutsuda oma partnereid programmi osalema. Võrgustikuliikmega koos koolitusel olemine aitab paremini mõista Tugila programmi väärtust ning seeläbi mõista oma rolli võrgustiku osana.

V Noorteinfo vahendamine

Noorteinfo vahendamine on oluline ressurss töös noorega ja on Noorte Tugila spetsialisti töövahend. Sel põhjusel on teadmised noorteinfo vahendamisest väga olulised. Noorteinfo koolituse korraldus või spetsialisti osaluse tagamine noorteinfo koolitusel peab olema spetsialisti töö toetamise osa.

[1] Jeedas, P. (2017). Tugila arenguprogramm NEET-noorte juhendajatele oktoober 2015-mai 2016. SA Archimedes.

[2] Samas.

OSA XVI- Tugila spetsialisti toetamine tema töös (tugitegevused)

Noorte Tugila töös on oluline spetsialisti heaolu ja turvalisus.

Kui spetsialistid kardavad ja tunnevad survet oodatavate tulemuste ees töös kliendiga, siis nad omakorda avaldavad survet ka kliendile, et tagada oodatavad tulemused. Seevastu aga klient, tundes ennast survestatuna, ei tunne end vabalt ja tal tekib vastuseis spetsialisti poolt pakutavale. Töötajate enda läbipõlemine võib tulla sellest, et tuntakse hirmu ja survet, olgu selleks siis ka näiteks meediapoolne käsitlus juhtumistest ja tehtud tööst. Spetsialist ei tunne end kindlat ja kaitstult ning selle tundega kaasneb ka hirm ning tagajärjeks on läbipõlemine. Eelpool kirjeldatud nõiaringist väljumiseks on vaja spetsilistil end esmalt ise võimustada, et tunda tasakaalu ja sidusust ümbritsevaga.[1]

Spetsialistide töö toetamiseks on programmis täiendavad tegevused.

NEET-noorte tugimeetme lahutamatuks osaks on:

  1. Eesti ANK poolt tagatav juhendajate tugi- selle tegevuse raames pakutakse tuge noortega töötavatele spetsialistidele, et vältida tööga kaasnevat stressi ja läbipõlemist. Tegevustena pakume nii noortekeskuse, piirkonna kui üleriigilisel tasandil töönõustamist, juhtumite arutelu ja lahendamist. Tegevuskava raames tagame, et NEET-noortega töötavad spetsialistid osalevad vajalikus koolitustegevuses oma pädevuste suurendamiseks. Koolitused viib ellu Sihtasutus Archimedes Noorteagentuur (SANA) koostöös Eesti ANKiga.
  2. NEET-noortega töötavatele noorsootöötajatele vajalikud tugitegevused (sh infopäevad, seminarid, töönõustamine, tööjälgimisprogramm, juhtumite lahendamine jms).
  3. Kommunikatsioonikava alusel elluviidav teavitustegevus nii noortele kui avalikkusele kohalikul ja üleriigilisel tasandil.
  4. NEET-noorte olukorda mõjutavate tegevuste ja meetodite tutvustamine seminaride ja konverentsi kaudu.
  5. Noorte Tugila progammis olevate noorte tausta, teenuse dünaamika ja mõju uuringud Noortekeskuste Logiraamatu näitel.

Et tagada sujuv piirkondade laienemine ja eeltöö, tagatakse võimalus tööjälgimisprogrammiks uutele võimalikele piirkondadele, kes leiavad, et nimetatud probleem on nende piirkonnas olemas ja vajavad lisainfot toimuva kohta (mis on mõjus ja toimiv sh koolitustel osalemine). Töö jälgimise üheks osaks on kuni nädalane töövarjuprogramm lähipiirkonnas tegutsevas NEET-noorte programmi rakendavas keskuses ja teiseks osaks on koostöös programmi noorsootöö spetsialistiga kogetu analüüsimine, tekkinud küsimuste, ootuste ja kahtluste arutelu ning kogemuse põhjal ettevalmistus koolitusprogrammiks ning programmi enda rakendamiseks.

Programmi ellu viivaid keskusi on teavitatud, et säilitada tuleb erinevaid audio-, foto- ja videomaterjale, mis on käesoleva programmi osas olulised ning võimalusel koguda noorte tagasisidet. Kui NEET-noorte sihtgrupis võib esineda juhtumeid, kus noor ei soovi enda isikut avalikustada ning olla jäädvustatud audio-, foto- või videomaterjalile, siis noore sellekohase sooviga arvestatakse.

[1] Hamer, M. (2006). The Barefoot Helper.Russell House Publishing.

OSA XVII- Noortekeskuste Logiraamat

Programmi igapäevase seire tagamiseks on Eesti ANKil kasutusel üle-eestiline elektrooniline seireinstrument-Noortekeskuste Logiraamat.

Noortekeskuste Logiraamat on 2013. aastal loodud noortekeskuste elektrooniline seiresüsteem, mille abil on võimalik noortekeskustel koguda igapäevast statistikat. Logiraamat on üles ehitatud serverile, kus talletuvad kõik sisestatud andmed ning mis ei sõltu seega kasutaja arvuti mahust. Noortekeskuste isiklikud andmed on nähtavad salasõna kaudu, üleüldisemad sh parimate praktikate ülevaade on nähtav Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusele. Logiraamatu mõte on, et kõik noortekeskused koguksid andmeid ühtemoodi ja seega oleksid andmed ka tõlgendatavad sarnaselt ning tulemuseks oleks tõenduspõhine statistika.

Logiraamatu kasutamine on kasutajasõbralik ning seda arendatakse pidevalt. Iga uus noortekeskuse läbiviidav programm võimaldab luua lisarakenduse. Logiraamat vähendab igapäevase töö ja projektide haldamiseks kuluvat aega.

Üle 100 noortekeskuse Eestis koguvad Logiraamatus andmeid unikaalsete külastuste kohta. Eraldi tuuakse välja avatud noorsootöö osa ja töö konkreetsete gruppidega nagu huvitegevus, tugigrupid, projektid, noortesündmused jms. Mitme keskuse töös osalev noor siseneb igasse keskusesse sama kasutajana, registreerides osaluse paari klikiga.

Iga noor saab logiraamatus endale kasutajanime ja noortekeskusesse sisenedes saab ise oma külastuse registreerida. Sel põhjusel on igal keskuses ülevaade osalevate noorte tausta kohta- sugu, vanus, piirkond kus elab, status (õpib, töötab, ei ole seotud), kool kus õpib jms. Iga keskus saab koguda infot vastavalt oma soovile. Logiraamat annab võimaluse analüüsida osalusi, unikaalseid osalusi, igal aastal võetud eesmärkide täitmist jms.

Noorte Tugila teenuse analüüsimiseks loodi 2015. aastal Noortekeskuste Logiraamatu juurde juhtumikaart. Juhtumikaartide alusel on võimalik analüüsida programmis osalevate noorte portreed (sugu, vanus, piirkond, taust, takistus, soovitav tulemus ja õppimisvajadus, protsessi pikkus, valitud tegevused, koostöö ja tulemuslikkus), teenuse dünaamikat (taust, protsessi pikkus, valitud tegevus, tulemuslikkus jms) ja mõju noorte ja ühiskonnas olevatele väljakutsetele

Logiraamatu väärtuseks Eesti ANKi kui ühenduse jaoks on pidev võimalus analüüsida noortekeskuste hetkeolukorda ja vajadusi. Iga logiraamatut kasutav noortekeskus täidab esmalt töötajate haridustausta, tegevusvõimaluste, koostööpartnerite, peamiste rahastajate ja väljakutsete kohta noortekeskuste ankeedi, mis võimaldab Eesti ANKil märgata noortekeskuste arendus- ja teostusvajadusi. Eriti väärtuslik on see aja- ja asjakohane tõendatud info eeskoste tagamiseks, hoides lisaks kokku erineva info töötlemiseks kuluvat aega.

Logiraamatu juhtumikaart

Nimetatud instrument on noorsootöötaja töövahend, milles talletakse info seiresüsteemiga seotud isikute kohta. Iga andmebaasi rida on kirje, mis koosneb konkreetset „juhtumit“ (isikut) iseloomustavatest andmeväljadest (tunnustest).

Juhtumikaart on noore individuaalne kaart, mille koostamise ja kasutamise loogika on see, et noor leiab ise oma tugevustele mõeldes lahenduse ja mõeldud noortega tehtava töö hõlbustamiseks, et  hinnata piirkonna eripära, analüüsida teenusesse jõudnud noorte profiile ja tehtud tegevuste/teenuste mõju teenuse paremaks korraldamiseks.

Aruannete tulemusindikaatorite jälgimise aluseks on samuti logiraamatu juhtumikaardid. Jälgime, et on tagatud noore individuaalne juhendamine, sh coaching, mille käigus kaardistatakse noore ootused ja ressursid ning viiakse ellu personaalsed tegevuskavad ning on kontakteerutud erinevate institutsioonide ja spetsialistidega, kellel võivad olla konkreetse noore toetamiseks sobivad meetmed.

Tehniline info

  1. Süsteemi sisestatavad andmed on longituudsed – ühe isiku kohta fikseeritakse ja sisestatakse andmed erinevatel ajahetkedel. See võimaldab jälgida protsessi dünaamikat, sekkumiste/ tegevuste tulemuslikkust ja mõju.
  2. Noore elektrooniline juhtumikaart on nähtav neile, kes selle noorega töötavad.
  3. Logiraamatu juhtumikaardis on lubatud programmi põhimõtetest lähtuvalt jätta täitmata teatud andmevälju. Süsteemi sisestatakse vaid need andmed, mis on antud noore poolt ja on kontrollitavad.

Jälgitakse, et süsteemi lisatu on kooskõlas olemasolevate seadustega (isikuandmed).

Logiraamatu täitmise loogika

Faas 1- otsiv noorsootöö ja noorte informeerimine/leidmine/kontakti saavutamine

See faas kajastub Noortekeskuste Logiraamatu tegevusi (võrgustikutöö, mobiilne noorsootöö, noorteüritused jms) kirjeldavas osas.

Faas 2- valikute ja otsuste faas

Logiraamatus nimetatakse individuaalne coaching faasiks. Siit alates märgitakse noor indikaatorina. Noore kohta luuakse Logiraamatus juhtumikaart, mis annab infot tema profiilist- sugu, vanusevahemik,  piirkond, taust (haridus, töökogemus, perekond, erivajadused),  tänased takistused (keskne probleem),  kuidas nooreni jõuti, planeeritav eesmärk (kaugem eesmärk ja programmi kaudu planeeritavad toetust vajavad eluoskused) ja ajaline plaan. Juhtumikaarti lisatakse teave, mille noor on ise nõus avaldama ja on vajadusel kontrollitav (haridusasutus jms).

Selle faasi alusel saame teada, mitme noorega on kontakti võtmine jätkunud, et noor oleks toetatud ja juhitud õige osapoole juurde (sh noortekeskuse enda tegevused), kes saab teda jõustada tuleviku tarbeks.

Kui noor leiab valikust omale sobiva tegevuse, suunatakse ta 3. faasi, kus algab vastava tegevuse ettevalmistus, läbiviimine jms.

Faas 3- tugimeetme tegevuse ehk valitud programmi elluviimise faas

Logiraamatus nimetatakse seda Noore ja asutuste kontakti toetamine ja arendamine või  grupitegevus või grupinõustamine. Faas algab kolmepoolse kokkuleppega (noor, ANK ja valitud tegevuse osapool). Juhtumikaarti lisatakse valitud tegevus, osapooled, vajalik ressurss.

Selle alusel saab arvu, kes on programmi sisenenud, lõpetanud või katkestanud.

3-4 faasi vahel

Logiraamatus nimetatakse järeltöö faasiks. See annab unikaalsete noorte arvu, kes on programmist  väljunud, kuid ei ole veel 6 kuud möödunud.

Faas 4- järeltöö/jälgimise faas

Logiraamatus nimetatakse tulemuste faasiks. See annab unikaalsete noorte arvu, kes on 6 kuud hiljem olnud tulemuslik. Tulemuste valikus on 21 valikvastust, millest 11 on positiivsed indikaatorid (nt asunud tööd otsima, asunud tööle, sõjaväes vms).

OSA XVIII- Noorte Tugila töö põhimõtted

  • Madala lävepaku teenus, mis on avatud noortele vanuses 15-26 nende vaba tahte alusel;
  • Puuduvad eeltingimused osalemiseks;
  • Tagab noorte isikuandmete konfidentsiaalsuse;
  • Tugi tagatakse ka olukorras, kus noor ei soovi oma isikuandmeid avaldada;
  • Lapsi puudutavate küsimuse lahendamisel lähtutakse lapse huvidest vastavalt lastekaitseseaduses sätestatule;
  • Tagab toe noorele võimaluse kohtuda temale sobilikus avalikus ruumis ja kodukohale võimalikult lähedal;
  • Põhineb noorsootöötaja ja noore vahelisel usalduslikul suhtel, kus spetsialist loob arendava keskkonna ning määrab koos noorega selged eesmärgid ja piirid;
  • Põhineb sõbralikul ja kaasaval atmosfääril, mis on huvitav ja lõbus;
  • Tunnustab individuaalset või grupitööd;
  • Põhineb õpikogemusega seotud pakkumistel;
  • Võimaldab saada hinnangutevaba sotsiaalset suhtlemist;
  • Avatud uuendustele ja arvestab erinevate ühiskonnas tekkivate piirkondlike väljakutsetega (riskidega);
  • Ajas ja valikutes paindlik;
  • Ellu viidud professionaalsete noorsootöötajate poolt;
  • Vastutab vastastikusel kokkuleppel programmis oleva noore ümber oleva tugimeeskonna juhtimise eest kaasates sinna vajaduspõhiselt teiste valdkondade spetsialiste ja/või vabatahtlikke;
  • Sekkub olukorras, kus noor peab saama tuge tööelu või haridusega tekkinud probleemide ja raskuste lahendamisel;
  • Kasutab mitteformaalse ja informaalse õppe meetodeid ning kohandab need vastavavalt protsessis või noortel tekkinud vajadustele;
  • Kasutab noorteni jõudmisel või toetamisel noorsootöö võimalusi;
  • Aitab kaasa noorte ande realiseerimisele arendades nende oskusi ja teadmisi pakkudes erinevaid/mitmekülgseid tegevusi/teenuseid;
  • Soodustab noortes vastutustunde tekkimist läbi kindlate ja selgete piiride, ebaõnnestumise korral annab tagasisidet tagajärgedest, kasutades avatud dialoogi põhimõtet;
  • Noortega seotud olukordades, kriisis, küsimustes ja/või muutustes on empaatiline, vastuvõtlik, paindlik ja positiivne;
  • Põhineb holistilisusele ehk ühe ukse teenusele, mis on spetsialistidest koosnev võrgustik, kellel on tagatud valmisolek olenemata esimese kontakti asukohale suunata noor sobiva teenuse juurde;
  • Tagab noortele vajadusel nn teise võimaluse ehk võimaldab koostöös partneritega keskkondi eksperimenteerimiseks ja kasutab seda õppeprotsessides ilma inimese üle hinnangut andmata (kohut mõistmata);
  • Võtab aktiivse rolli noorte vajaduste ja huvide esindamisel ja edendamisel Rõhutab tegevuste käigus tekkiva vastastikkuse aususe/austuse olulisust ning läbi dialoogi toetab noori lugupidava suhtlemise tekkele eakaalsastega ja ühiskonnaga;
  • On teadlik oma positsioonist teiste noortega seotud asutuste/valdkondade seas ja tagab/säilitab aktiivse koostöö noortega tegelevate institustioonide/isikutega;
  • Väärtustab noorte ja koostööpartnerite poolt saadud tagasisidet, et jälgida/seirata ja hinnata oma tööd;
  • Kasutab Noortekeskuste Logiraamatut, et kirjeldada, selgitada ja edendada oma tööd avalikkusele professionaalselt.

OSA XIX- Noorte lood

Noorte Tugila tegevuse olemust iseloomustavad kõige paremini lood praktikast. Nende lood jutustavad noorte keerulisest taustast, märkamise ja hoolimise väärtusest, asendamatust võrgustikutööst. Lugude juurde on loomisel nn töömudelid, mis annavad infot nimetatud loo lahenduskäigust, koostööst, dünaamikast ja teistest vajalikest ressurssidest.

Lugu 1- Tütarlaps leidis Tugilast motivatsiooni õpingute jätkamiseks

Lugu 2- Perekondlikud raskused võtsid noorelt elurõõmu ja julguse

Lugu 3- Vabatahtlik töö andis enesekindluse

Lugu 4- Ootamatu positiivne tunnustus muutis noormehe elu

Lugu 5- Kriminaalse taustaga noort aitas senise keskkonna vahetus

Lugu 6- Noor mõistis töötuks registreerimise vajalikkust

Lugu 7- Tasuta autojuhiload motiveerisid õpinguid jätkama

Lugu 8- Ühine matk päästis noore halvalt teelt

Lugu 9- Keerulise saatusega tütarlaps püüab Tugila abil eluga toime tulla

Lugu 10- Kodust välja visatud noor leidis jõu õpingute jätkamiseks

OSA XX- Tugila teostajate piirkondade valiku loogika

  • Programmi tagatakse üle Eesti 143-s omavalitsuses.
  • Programmi tegevusega on kaetud kõik maakonnad, mis tagab NEET-noortega tegelemise valmisoleku kõikides maakondades. Selline lähenemine on jätkusuutlik ning vähendab riske, et probleemkolded võivad tekkida hiljem piirkondadesse, mis selle programmiga ettevalmistust ei saa ja vajadus on alustada uue programmi rakendamisega.
  • Noortele võrdsete võimaluste loomine üle Eesti.
  • Üle-eestiline lähenemine toetab võrgustiku teket üle Eesti, mis võimaldab teostajate vahel jagada infot, mis võib osutuda vajalikuks töökohtade või haridusasutuste osas, koostöö areng avalike teenuste osutamisel, institutsioonide võrgustumine.
  • Selline lähenemine võimaldab vältida sisemaiseid regionaalseid erinevusi, tagades regionaalse tasakaalu ning keskuste tugevnemise, noorsootöötajate pädevuse võrdselt üle Eesti.
  • Programmi kaudu loodavate töökohtade regionaalne hajutatus, spetsialistide hajusam paiknemine.
  • Inimressursi (noored, noorsootöötajad) tõhusam kasutuselevõtt üle Eesti.

Selline lähenemine toetab mitte ainult noorsootöö ja sotsiaalvaldkonna arengu põhimõtet võrdsete võimaluste loomisest ja kodulähedusest, vaid ka Eesti regionaalarengu strateegia 2020 visiooni, et et inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekesiseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond.

Vt tegijaid siit.

OSA XXI- Kasutatud kirjandus

  1. Coussee, F., Williamson, H. (2011). Youth worker, probably the most difficult job in the world.Children Australia Vol 36 No 4.
  2. Eesti Motiveeriva Intervjueerimise ja Treeningu Assotsiatsioon (2017).  /18.02.2017/
  3. Eichsteller,G.,Holthoff, S. The Art of Being Social Pedagogue Practice Examples of Cultural Change in Children+s Homes in Essex. /16.02 2017/
  4. Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Komisjon. /06.02 2017/
  5. Hamer, M. (2006). The Barefoot Helper. Russell House Publishing.
  6. Jeedas, P. (2017). Tugila arenguprogramm NEET-noorte juhendajatele oktoober 2015-mai 2016. SA Archimedes.
  7. Juhtumikorralduse käsiraamat. (2006). EV Sotsiaalministeerium. TÜ Pärnu Kolledž.
  8. Kasearu, K. Trumm, A. (2015). NEET-” Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi.”?. Noorteseire Eestis. Praxis. ENTK. Poliitikaülevaade 3/2015.
  9. Keppeler, S.,Specht, W. Sotsiaalruumi analüüs mobiilse noorsootöö alusena. Kogukonnatöö. mitteformaalne.ee
  10. Korp, E., Specht, W. (2007). Mobiilse noorsootöö kontseptsioon. Tallinna Laste Turvakeskus. Tallinn.
  11. SA Kutsekoda.  /13.04.2017/
  12. Lastekaitsetöö kohalikus omavalitsuses.(2004). EV Sotsiaalministeerium. Tervise Arengu Instituut.
  13. Morton, M.H.,Montgomery, P.(2013).Youth Empowerment Programs for Improving Adolescents’ Self-Efficacy and Self-Esteem: A Systematic Review.Research on Social Work Practice, No 23.
  14. Noortekeskuste Hea Tava. (2013). Eesti ANK.
  15. Noortevaldkonna arengukava 2014-2020. Haridus- ja teadusministeerium.
  16. Petrie, P., 2005. Schools and support staff: applying the European pedagogic model. Support of Learning, vol. 20, no. 4.
  17. Selg, M. (2012). Loeng aine „Sotsiaaltöö teooria“ raames. Õppematerjal. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Tartu Ülikool.
  18. Zimmermann, M.A.(2000). Empowerment theory: Psychological organizational and community levels of analysis. In J.Rappaport & E.Seldman (Eds.), Handbook of community psychology. New York: Plenum.
  19. Uued lõiked noorsootöös. (2016). Eesti ANK. ENTK.
  20. Youth Social Exclusion and Lessons from Youth Work. European Commission. ECAS.  /06.02 2017/
  21. The contribution of youth work to address the challenges young people are facing, in particular the transition from education to employment. European Commission. 2015

Juhendi tekst täieneb pidevalt.

[1] Euroopa Komisjon. Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus /06.02 2017/