Mis on noortekeskus?

Alus: Noortekeskuste Hea Tava (2014)

Mis on noortekeskus?

Noortekeskused on loodud noorte initsiatiivi toetusel, nende eelistustest lähtuvalt ning tegutsevad eelkõige noorte huve ja vajadusi silmas pidades. Noortekeskuse kesksed tegevused on kontakttöö noortega, noortele suunatud  tegevuste teostamine/tagamine ja arendava keskkonna loomine.

 

Noortekeskuse mõiste ja eesmärk

Alus: Noortekeskuste Hea Tava

Noortekeskused on loodud noorte initsiatiivi toetusel, nende eelistustest lähtuvalt ning tegutsevad eelkõige noorte huve ja vajadusi silmas pidades. Noortekeskuse kesksed tegevused on kontakttöö noortega, noortele suunatud  tegevuste teostamine/tagamine ja arendava keskkonna loomine.

Noortekeskusi mainiti Eestis esimest korda 1998. aastal, kui kinnitati esimene Narva noortekeskuse põhimäärus. Selle alusel oli noortekeskus noorsootööasutus, mis korraldab piirkonna noorsootööd. 2002. aastal noortekeskuse kui noorsootööasutuse mõiste täpsustus. Noortekeskusest sai avatud noorsootöö põhimõttest lähtuv noorsootööasutus, kus võivad vabatahtlikkuse alusel käia kõik noored ja mis saab olla ümbruskonna noorsootöö korraldamise keskus. Noorsootöö seaduse alusel on noorsootööasutus valla või linna ametiasutus, valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, eraõiguslik juriidiline isik või eraõigusliku juriidilise isiku ettevõte, mille põhitegevus on korraldada noorsootööd.

Mõiste teine pool ehk avatud noorsootöö põhimõtted töötas 2000. aastal välja Euroopa Noortekeskuste Konföderatsioon. Eestisse jõudis kontseptsioon Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) poolt spetsiaalselt noortekeskustele kohandatuna 2002. aastal. Tänasel päeval tegeleb lisaks eeltoodule avatud noorsootöö arendamisega Euroopa tasandil Professional Open Youth Work in Europe koostöövõrgustik.

2017. aastal katab noortekeskuste võrk (ligi 250) ühtlaselt terve Eesti. Keskused on tavapäraselt olemas iga maakonna keskuses, peamistes tõmbekeskustes ja linnades/külades/alevikes, mis asuvad suuremate magistraalide läheduses. Kuigi arvuliselt asub rohkem noortekeskusi suuremates maakondades, on noorte suhtarvu alusel kõige tihedam noortekeskuste võrk väiksemates maakondades.

Ühtset riiklikult kinnitatud noortekeskuste seadust, standardit või tegevusmudelit ei eksisteeri. Noortekeskuse tegevuste pakkumiseks ei ole vaja tegevusluba. Riiklikke projektitoetusi soovivad noortekeskused arvestavad 2003. aastal Haridusministeeriumi poolt väljatöötatud maakondliku ANK konkursi tehnilisi tingimusi, mis eristavad noortekeskusi teistest noorsootööasutustest. Oluline on noorsootöötaja olemasolu ja omaette ruumid, mis on noortele avatud vähemalt 20 tundi nädalas, ning avatud noorsootöö meetodi kasutamine keskuse töös.

Toimimispõhimõtete ja maine ühtlustamiseks kinnitasid 2013. aastal Eesti ANK ja valdkonna eksperdid suunisdokumendi „Noortekeskuste Hea Tava“. Tegemist on soovitusliku abimaterjaliga noortekeskuse asutamisel,  arendamisel, toetamisel  ja koostöösse kaasamisel. Dokumendi juurde kuulub hindamisleht, mille alusel saab iga noortekeskus oma keskust etteantud „Hea Tava“ kriteeriumide järgi hinnata, et vajaduse korral koostada arendusplaanid.

Juriidiline isik, mis noortekeskust asutab või arendab või soovib temaga koostööd teha, peab arvestama, et suurem osa tavategevustest on avatud noorsootöö põhimõtetest lähtuvalt noortele tasuta ja seetõttu on oluline läbi mõelda loodava keskuse finantseerimise või kaasamise kava. Hilisem noortekeskuse haldamise kuluefektiivsus sõltub suuresti ka keskuse asutamise eeltööst (nt asukoht, ehituslikud valikud, tegevuste dubleerimise vältimine piirkonnas, võrgustikutöö jms).

Avatud noorsootöö meetod

Alus: Noortekeskuste Hea Tava (2014)

Noortekeskuse põhitunnuseid tehniliste tingimuste kõrval on avatud noorsootöö põhimõtete rakendamine. Avatud noorsootöö eesmärk on pakkuda noorele inimesele vabatahtlikkuse alusel osalemise võimalusi, et toetada tema aktiivsust ja toimetulekut ühiskondlikus elus.

Märksõnadeks on avatus ja noorte vaba tahe.  Avatud noorsootöö tugevus seisneb noorte kaasatuses ja isetegemises. Avatud noorsootöö baseerub inimsuhetel, tegutsetakse noortelt noortele põhimõttel või koos noortega. Noorsootöötaja roll on olla mentoriks. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mille raames toetatakse noort olema noor või noore saamist täiskasvanuks.

Tulemustele keskendumise asemel on olulisem protsess ise. Kõik see annab eelduse positiivse keskkonna loomiseks, mille tõttu noor tunneb, et on juba täna kogukonna ja ühiskonna jaoks oluline.

Lähtuvalt avatud noorsootöö põhimõtete eesmärgist peavad tegevused olema:

  • hariduslikud, mis võimaldada noorel omandada oskusi ja teadmisi;
  • võrdseid võimalusi tagavad ehk sobilikud kõigile noortele olenemata nende hariduslikust,  majanduslikust või sotsiaalsest taustast;
  • läbi usaldusliku suhte noorsootöötaja ja noore vahel osalemist soodustavad ning julgustavad, et noor sooviks osaleda teda puudutavates otsustusprotsessides;
  • toetavad, et noor mõistaks teemasid, mis mõjutavad teda ja ühtlasi kogu ühiskonda, ning räägiks nende puhul kaasa.

Nende noorsootöö põhimõtete järgi on noorel inimesel õigus:

  • teha mitmesuguseid valikuid ning valida erinevate võimaluste hulgast endale kõige sobivam;
  • saada piisavalt toetust, et saavutada oma potentsiaali;
  • arendada oma väärtusi, suhtumisi ja võimet kriitiliselt analüüsida ümbritsevat maailma.

Avatud noorsootöö põhimõtete rakendamiseks kasutatakse nn avatud noorsootöö meetodit, mis on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomise vahend, mille korral tegevus:

  • on avatud igale noorele, seadmata eeltingimusi tema tõekspidamistele, võimetele, oskustele, teadmistele ja rahalistele võimalustele;
  • kaasab aktiivselt noori tegevuste algatamisse ning arendamisse;
  • võimaldab noorele suhtlemist ja arendavat tegevust talle sobival kodu- ja koolivälisel ajal, seades esikohale noore omaalgatuse arendamise ja luues tingimused mitteformaalseks õppimiseks, eelkõige kogemuste omandamiseks tegevuse ja suhtlemise kaudu.

Avatud noorsootöö meetodi rakendamine noortekeskustes tagab eeltoodu põhjal kõikidele noortele nende vaba tahte alusel individuaalsetele võimetele ja eelistustele vastava arendava ning mõtestatud tegevuse. Tegevused mõjutavad noori omandama ja kasutama elus vajalikke oskusi ja pädevusi, soodustavad algatusvõimet ja ettevõtlikkust, toetavad identiteediotsinguid, sotsialiseerumist ning kujundavad väärtushinnanguid.

Lähtuvalt avatud noorsootöö meetodi rakendamisest kasutatakse noortekeskuste nimetuse ees tihti sõna „avatud“. Lisaks tuntakse noortekeskusi järgmiste nimede all: (lihtsalt) noortekeskus, noortetuba, noortemaja, noortekas, lastekeskus, noorte vaba aja keskus, noorte huvikeskus, vaba aja keskus, noorteklubi, noorte- ja elukestva õppe keskus jmt.

Noortekeskuste nimetused on seotud peale kasutatava meetodi ka asukoha, noortekeskuse struktuuri, välimuse ning valdkonna või tegevustega, mida soovitakse eriti rõhutada.

TIP: 2015. aasta veebruarist detsembrini viis Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ellu Hasartmängumaksu Nõukogu poolt toetatud projekti „Avatud noorsootöö arendamine noortekeskustes,” mille eesmärk oli noortekeskuste teenuste mõjususe suurendamine piirkonna noorte arengu toetamiseks läbi avatud noorsootöö meetodi arendamise noortekeskustes, noorsootöötajate koolitamise ja motiveerimise. Projekti raames valmis virtuaalne ning avatud noorsootöö , mis sisaldab praktikad avatud ruumis tekkivate keerukate olukordade lahendamiseks koos lugude ja metoodikatega ning näpunäiteid, kuidas avatud ruumi noorte jaoks atraktiivsemaks muuta. Nende materjalide näol on tegemist praktiliste abivahenditega organiseerimaks tööd noortekeskuse avatud ruumis.

Vt postrit: Avatud_noorsootöö_plakat

Vt töövihikut: Avatud_noorsootöö_TV

Noortekeskus kui noore kujunemist toetav keskkond

Alus: Noortekeskuste Hea Tava

Noortekeskus toetab erinevate tasandite noortepoliitika elluviimist, luues noorele võtmepädevuste, eluks vajalike põhiteadmiste ja baasoskuste omandamise võimalused.

Noortekeskuste tegevused mõjutavad eelkõige noori omandama ja kasutama eluks vajalikke oskusi ja pädevusi, soodustavad noore algatus- ja kujutlusvõimet,  ettevõtlikkust, arendavad kriitilist ja süstemaatilist mõtlemist, toetavad identiteediotsinguid, sotsialiseerumist ning väärtushinnangute kujunemist.

Noortekeskuse tegevustes osalemise kaudu saab noor õppida ja kogeda vastutustunnet, leida vastuseid niisugustele küsimustele nagu tulevane elukutsevalik või kultuuride ja hoiakute erinevused, mõista globaliseeruvat ühiskonda, arendada praktilisi oskusi, nagu iseseisev õpi- ja noorsootöövõimaluste kavandamine ja elluviimine.

Noortekeskus pakub oma tegevustega nii aktiivse kui ka passiivse osalemise võimalusi. Aktiivse osaluse puhul mõtlevad noored ise välja idee ja on selle teostamise juures loomise hetkest analüüsini välja. Passiivse osaluse puhul saab noor osa noortekeskuste loodud ja suunatud tegevustest. On tavapärane, et aktiivse osaluse eeldus on varem noortekeskuste poolt pakutud tegevustes osalemine (temaatilised üritused, noortele suunatud programmid).

Järjest suurema osakaalu noortekeskuste sihtgrupist hõlmavad noored, kes soovivad noortekeskuse tegevuste kaudu mingit kindlat oskust omandada. Noortekeskus aitab noorel oma valitud tegevuste kaudu luua seoseid erinevate ametikohtade ja nendel töötamiseks vajalike õppeainete tundmise vahel, mis omakorda tekitab suuremat arusaamist ning õpimotivatsiooni. Konkreetselt tööelu ettevalmistavad tegevused peale igapäevase töö on töömalev, töövarjundus, vabatahtlik töö, eriala- ja ametitutvustused ning väljasõidud.

Noortekeskus saab aidata tõhustada karjääriteenuste kättesaadavust ning toetab sedakaudu noorte oskuste sidumist tööturu vajadustega. Aktiivne osalus noortekeskuse tegevustes aitab noortel paremini tundma õppida oma tugevusi ja eelistusi ning saavutada enesekindlus kindlates valdkondades. Sellest tulenevalt on lihtsam teha teadvustatud erialavalikuid, mis ennetab ühtlasi kutse- ja kõrgkoolidest väljalangemist.

Tööturu vajadustest lähtuvate oskuste, hariduse ja huviga inimesed leiavad suurema tõenäosusega rakendust, mis omakorda ennetab suure ja püsiva tööpuuduse tekkimist. Seetõttu on oluline, et haridussüsteem hõlmaks nii formaalse kui ka mitteformaalse õppimise võimalust, et vastata tööjõu vajadustele ning kodanike heaolule. Noortekeskuse roll selles on mitteformaalse hariduse kaudu noorte  annete ja võimete varajane avastamine, nende stimuleerimine ning arengu soodustamine.

Noorte motiveerimine ja sotsiaalprobleemide lahendamine on noortekeskuste kui kohaliku omavalitsuse allasutuste või teenuste pakkujate igapäevatöö osa. Noortekeskus on koostöös praktikabaasidega, s.t kohaliku omavalitsuse, ettevõtete ning kogukonnaga hea vahend noorte tööpuuduse ennetamisel ja vähendamisel.

Noortekeskused toetavad kompleksse meetmena ka noorte inimeste positiivset tervisekäitumist. Eesmärk on eelkõige teavitada noori ehk suurendada nende teadlikkust ja pakkuda alternatiivseid tegevusi riskikäitumisele (sh noorte alkoholi tarvitamine, järjest vähenev füüsiline aktiivsus, suitsetamine ja tasakaalustamata toitumine).

Noortekeskusel on suur roll sotsialiseerumise keskkonna loomisel. Noortekeskuse keskkond aitab noortel leida sõpru ja mõttekaaslasi, loob kogukonnatunde ning seob kodukohaga. Lisaks pakub noortekeskus vähemate võimalustega, sh sotsiaalselt tõrjutud noortele võimalusi eduelamuseks ja enesehinnangu parandamiseks, aitab teha positiivseid otsuseid ja õpetab oma otsuste eest vastutama. Viimane tegevus on oluline aspekt koolist väljalangemise ennetamiseks.

Noortekeskusesse jõutakse erinevatel põhjustel. Ühe põhjusena nimetavad noored võimalust olla koos sõpradega ja teostada oma innovaatilisi ideid. Eduelamuste saamine motiveerib noort ikka ja uuesti tagasi tulema ning endas uusi tahke avastama.

Noortekeskuste baasnõuded

Alus: Noortekeskuste Hea Tava (2014)

Kvaliteetse noortekeskuse tegevuse/teenuse tagamiseks piirkonnas on oluline luua tervik. Noortekeskuse esmane ülesanne on saavutada noorega kontakt, et tema individuaalsetele võimetele ja eelistustele tuginedes pakkuda arendavat mõtestatud tegevust. Avatud ja kutsuv keskkond on turvatunde saavutamiseks noortele esmatähtis. Sellest tulenevalt on oluline mõelda keskuse funktsionaalsusele ja sellest lähtuvalt ruumide paigutusele.

Olenevalt piirkonnast ja noorte arvust on noortekeskuste ruumivajadus erinev. Ideaalis asub noortekeskus selleks eraldi ehitatud hoones, kus on ruumid mitmesuguste teenuste tarbeks. Kui noortekeskus asub mõne teise asutusega ühes majas, näiteks koolimajas, kultuurikeskuses või vallamajas, peab neutraalse sisenemise tagamiseks (kõikidele sihtrühmadele võrdsed võimalused) võimaldama keskusesse omaette sissepääsu, mis on oluline ka ruumide rentimisel (noored soovivad ruume tihti rentida sünnipäevade pidamiseks, klassiõhtute ja temaatiliste tegevuste, nt luuleõhtute, bändiõhtute, näitepäevade jms korraldamiseks).

Noortekeskuse ruume kasutatakse aktiivselt ka nädalavahetusel (projektid või ühingute/seltsingute/koostööpartnerite tarbeks). See võimaldab osaleda noorsootöös ka neil, kes nädala sees on hõivatud teiste tegemistega. Toimuvad näiteks koolitused, kampaaniaüritused jms. Ligipääs noortekeskusele on soovitatav tagada otse tänavalt ja hea nähtavusega kohas, et ennetada tavapärasemaid õigusrikkumisi või neid varakult märgata.

Noortekeskuse väärtus ühiskonnas on vajalike teenuste pandlik ja kiire  pakkumine spetsiaalselt noortele disainitud ruumides.

Majast väljapoole suunatud teenuste/tegevuste (nt õpilasmalev, laagrid, huvitegevus, mobiilne noorsootöö, infoüritused jne) eesmärke on kaasata noori enam noorsootöösse, kuid samas ka „kutsuda“ noori keskusesse, et võimaldada neile peale ühekordsete tegevuste ka stabiilsemat ja laiemate tegevusvõimalustega arengukeskkonda.

Kui eestvedajad peavad noortekeskuste trumbiks sisu ja koostöövõrgustikku, siis noored hindavad esmapilgul keskuse välimust ja esmast saadavat emotsiooni.

Noortekeskuse baastegevuste tagamiseks tuleb täita noortekeskuse ruumilised miinimumvajadused. 

Esmane ruum, kuhu noor peaks sisse astuma on avatud ruum (open space), mis võimaldab noorsootöötajal vahetult luua kontakte ja arendada vestlust, õppida tundma noori, kuulda nende arvamust ning noorte seisukohast olulisi päevakajalisi probleeme, aidata leida lahendusi ning toetada noorte algatusi lähtuvalt individuaalsetest vajadustest ja eelistustest. Noore jaoks on see neutraalne tsoon, kus kompida võimalusi. Vabas õhkkonnas üles võetud teemad, küsimused, arvamusavaldused ja nendega arvestamine loovad noorele tunde, et tema tõekspidamised on olulised ning ta suudab arvamusi ja asjade käiku mõjutada temale olulises suunas. Avatud ruum võib olla klassiruumi või spordisaali suurune, see sõltub piirkonna vajadustest, osalevate noorte arvust, pakutavatest tegevusprogrammidest ja omavalitsuse võimekusest selle haldamisel.

Lisaks avatud ruumile, kus tavapäraselt on mängud, puhkeala, infoala, infotehnoloogia ala, töötaja töökoht, televiisor jms, on keskuses tavapäraselt WC ja pesemisvõimalused, köök või kööginurk, tehniline ruum ja vastavalt võimalustele erinevad klassi-, kohtumise-, õppimis-, huvitegevuse ja ka laoruumid.

Andmekaitse tagamiseks, nõustamise ja/või usaldusliku vestluse võimaldamiseks ning struktureeritud töö tagamiseks noortekeskuse juhtimisel on oluline, et noortekeskuses oleks omaette ruum noorsootöötajatele.

Noortekeskuse personal

Noortekeskuse personal peab juhinduma õigusaktidest ja lähtuma tegevuste kavandamisel eelkõige noorte vajadustest ja huvidest. Noortekeskuse personalil peab olema töö sisule vastav väljaõpe ja töökoormus ning eluterved väärtushinnangud.

Turvalise ja kvaliteetse töö tagamiseks peab avatud ruumis samal ajal olema vähemalt kaks töötajat ning ühe noorsootöötaja kohta võib päevas arvestada maksimaalseid otsekontakte 25 erineva noorega.  Mida rohkem noori keskuses viibib, seda enam tuleb pöörata tähelepanu, et seal oleks samal ajal ka kompetentseid spetsialiste.

Peamised noorsootöötaja ülesanded:

  • piirkonna tundmine – teadlikkus noorte elu tegelikkusest, keskkonnast, vajadustest ja eelistustest jm kohalikest oludest, sh pakutavatest võimalustest piirkonnas;
  • noorte olukorra ja vajaduste hindamine, et valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust;
  • individuaalne töö noore ja noortegruppidega – kontakti loomine, usaldusliku õhkkonna ja olukorrale vastava tegevuse tagamine/koordineerimine;
  • mitteformaalse õppimise juhtimine – noorte huvide/võimete väljaselgitamine ning sobiva arendustegevuse tagamine;
  • noorteprobleemide märkamine, nõustamine ning võimalike lahenduste pakkumine.

Kui tugineda Rootsi ja Norra noortekeskuste pikaajalistele kogemustele, on noortekeskuse töö tulemuslikum, kui noorsootöötaja haridus ja pidev täienduskoolituse vajadus ning töömeetodite valik lähtub noortekeskuses osalevatest sihtgruppidest.

Riskioludes elavate ja raskustesse sattunud noorte puhul nähakse ette sotsiaalharidusega või vastava taustaga töötajaid ning töös arvestatakse pigem informaalhariduse võimalustega.  Teistes olukordades peetakse olulisemaks noorsootöö-, kultuuri- või pedagoogilise haridusega/taustaga töötajaid ning pannakse suuremat rõhku mitteformaalse hariduse võimalustele.

Vt ka noorsootöötaja  kutsestandardit, mis on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.

Vt ka Kutse-eetika noorsootöös

Tegevused noortekeskustes

Alus: Noortekeskuste Hea Tava (2014)

Kuigi noortekeskused lähtuvad tegevuste korraldamisel ühtedest ja samadest õigusaktidest, juhivad Eesti erinevais paigus asuvaid noortekeskusi siiski erineva haridustausta ja hoiakutega inimesed, luues seetõttu erineva olemusega füüsilisi ja sotsiaalseid ruume – noortekeskusi.

Sellest tulenevalt on noortekeskustes pakutavad tegevusvõimalused üle Eesti väga erinevad. Noortekeskuse loomise eesmärgid sõltuvad eelkõige asukohast, noorte arvust piirkonnas ja kohaliku omavalitsuse prioriteetidest/võimalusest.

Noortekeskuse tegevusvõimaluste valiku aluseks peavad olema noorte huvid ja piirkondlikud vajadused/kokkulepped.

Tänapäevaks on välja kujunenud noortekeskuste tava- ehk baastegevused, sh saab iga noortekeskus ise otsustada, milliste tegevussuundadega ja missuguses mahus ta tegeleb. Oluline on jälgida, et keskuses pakutavad tegevused soodustaks noorte omaalgatust ja mitteformaalset õppimist ning kogemuste omandamist tegevuse ja suhtlemise kaudu.

Noortekeskuse tegevused peavad olema lähtuvalt avatud noorsootöö põhimõtetest noortele võrdselt kättesaadavad.

Tavapärane on see, et noortekeskus on avatud tööpäevadel kella 12.00–19/20.00. Mõned noortekeskused on avatud ka puhkepäevadel. Samas tuleb rõhutada, et projektide elluviimiseks kasutatakse nädalavahetusi aktiivselt, sest see võimaldab noorsootöös osaleda ka neil, kes nädala sees on hõivatud kooli, töö või teiste tegemistega.

Noortekeskustes pakutavad võimalused/tegevused saab tinglikult jagada kahte kategooriasse.

1) Tavategevused, mis on igas keskuses ehk baastegevused:

  • avatud noorteruum/tuba – võimalus kohtuda sõpradega, kuulata muusikat, mängida lauamänge, kasutada arvutit, osaleda mitmesugustel infoüritustel, võimalus kasutada kööginurka;
  • projektinõustamine ja noorte initsiatiivi toetamine;
  • noorteinfo edastamine;
  • noorte esmatasandi nõustamine ja vajaduse korral spetsialisti juurde suunamine;
  • ennetusalased temaatilised tegevused;
  • vabatahtliku tegevuse võimaldamine;
  • noorte osaluskogude/aktiivgruppide koordineerimine või toetamine.

2) Tegevused, mida pakutakse tavapäraselt eriettevalmistuse (load, litsentsid, standardid jms) või lisaressursside (raha, spetsialistid) olemasolul

  • mobiilne noorsootöö (tänavatöö, töö internetis, noorsootöö teenuse tagamine teises piirkonnas, noorsootöö pakkumine noorte kogunemiskohtades);
  • tööhõivelisuse toetamine (tööelu tutvustamisega seotud tegevused, sh näiteks õppekäigud, tööbörsi ja õpilasmaleva rühmade korraldamine);
  • võrgustikutöö projektid ja sellest lähtuvate teenuste pakkumine;
  • noorte omaalgatusfondi koordineerimine (NAF);
  • huvitegevus;
  • noortelaagrite korraldamine;
  • noorte temaatilised koolitused;
  • rahvusvaheline noorsootöö;
  • huvipõhised tugigrupid (nt draamapedagoogika, seiklusmatkad, disainmõtlemine, konfliktilahendamise programm, Murdepunkt);
  • individuaalne töö.

Noortekeskus saab olla lepinguline partner ka huvikoolile, õppenõustamis-, info- ja nõustamis- või karjäärikeskusele. Noortekeskus toetab mitmesuguseid ühinguid, liikumisi, noorterühmi vastavalt oma võimalustele (ruumid, vahendid jms) ja pädevusele (inimressursid, koostöö).

Noortekeskuste roll võrgustikutöös

Alus: Noortekeskuste Hea Tava

Noorsootöös pakutavad tegevused on piirkondlikul tasemel jagunenud erinevate teostajate/teenusepakkujate vahel. Läbimõeldud võrgustikutöö on oluline ühiskonna väärtuste järjepidevuse kandja, sest selle kaudu on võimalik noort lapsest täiskasvanuks ülemineku perioodil suunata ja toetada.

Professionaalsed noorsootöötajad on olulised partnerid ka sidusvaldkondade (sh sotsiaal- ja haridusvaldkond) spetsialistidele.

Noortekeskuse rolli võrgustikutöös saab vaadata lähtuvalt kolmest peamisest alasuunast. Esmalt selgitab noortekeskuse töötaja noorte eelistused ja vajadused, mille alusel saab professionaalne töötaja pakkuda võimalusi huvialadega süvitsi tegelda või aidata leida lahendusi noore isiklikku elu puudutavates küsimustes. Noorsootöötaja roll on siin märgata peale noore elus olevate takistuste ka tema potentsiaali.

NÄIDE: Noorsootöötaja suunab lähtuvalt noore huvist ta piirkonnas tegutsevasse huviringi või loob selle huviringi noortekeskuse juurde, teavitab noori olemasolevatest noorteorganisatsioonidest, annab infot võimalike noorteprojektide kohta, korraldab kohtumisi mitmesuguste erialade esindajatega/spetsialistidega, et avardada noore maailmapilti kehtivas elukorralduses ja tööelus. Koostöö toimub huvitegevuse/hariduse pakkuja, noorteorganisatsioonide, fondide, ettevõtjate, kohaliku omavalitsuse, õpilasesinduste ja teiste vajalike osapooltega.

Teiseks on noortekeskus pidevas infovahetuses muude noortega tegelevate asutuste (huvikoolid, haridus- ja kultuuriasutused jt)  ja organisatsioonidega (sh noorteühingud, seltsid, seltsingud jt) noorte heaolu puudutavates küsimustes.

NÄIDE: Noortekeskus jälgib, et keskuse arendusdokumendid on kooskõlas teiste valdkonna ja piirkonda puudutavate arengukavadega, on esindatud infopäevadel ja ümarlauaaruteludel koos teiste sidusvaldkondade esindajatega prioriteetide ja  tegevuskavade kooskõlastamiseks.

Kolmandaks jälgib noortekeskus noorte heaolu ja aitab lahendada noorte konfliktsituatsioone. Noort puudutava ohu või konfliktsituatsiooni korral kaasab noortekeskuse personal teisi võrgustikupartnereid, sekkub või teavitab vastavate ametkondade spetsialiste ja lapsevanemaid. Noortekeskus selgitab sealjuures noore isikliku vastutuse osatähtsust.

NÄIDE: Noorsootöötaja korraldab grupiarutelusid ja/või individuaalseid vestlusi näiteks käitumise kõrvalekaldumise põhjuste uurimiseks, teavitab võimaluse korral tähelepanekutest lapsevanemat; konsulteerib vajaduse korral lastekaitsespetsialisti, noorsoopolitsei vm spetsialistiga noore anonüümsuse  tagamiseks, võtab alaealiste komisjonide poolt suunatud noore tegema ühiskondlikult kasulikku tööd (ÜKT-d) või suunab osalema sotsiaalsete oskuste õppimise projektis.

Võrgustikutöö olulisus seisneb noorsootöövaldkonna kui terviku piirkondlikus  arendamises koostöös teiste noortega tegelevate asutuste vahel. Näiteks, kui piirkonnas tegelevad noorsootööga kool, noortekeskus, huvikool, lastekaitsetöötaja, laste hoolekandekomisjon, noorteühingud jne, siis pakub iga institutsioon seda tegevust/teenust, mis on kokkuleppeliselt nende peamine ülesanne ja milles nad on tugevad.

Kvaliteetse tulemuse tagab kõikide osapoolte vastastikune aktsepteering, usaldus, eesmärkidega vastavuses olev tööjaotus ja -koormus, ladus infovahetus ning tahe tegutseda ühise eesmärgi ehk noore heaolu nimel. Eesti ja mitme naaberriigi (nt Norra, Soome ja Rootsi) kogemustele tuginedes saab noortekeskus pakkuda eelkõige alternatiivseid tegevusvõimalusi ja toetada noort tema huvialadest lähtuvalt.

Noortekeskuse oluliseks eeliseks koostöös on varajane märkamine ja tegevuste pakkumise paindlikkus. Noortekeskus saab keskenduda kindlale teemale, muutes teenused vajaduse järgi kas indiviidist või sihtgrupist lähtuvaks ja seeläbi tulemuslikumaks (kontaktnoorsootöötaja, karjäärinõustaja, infotöötaja, mobiilne noorsootöötaja jne).

Eeliseks ja tugevuseks on otsene kontakt noorega tema enda vaba tahte alusel. Noortekeskuse väärtus eelkõige väikestes piirkondades seisneb noorte jaoks teenuste kättesaadavuses ühest asutusest, koostööpartnerite jaoks aga võimaluses jõuda suurema hulga noorteni ühel ajal.

Noortekeskuste loomislugu

Koostanud: Heidi Paabort (Eesti ANK tegevjuht)

2016. aastal alustas Eesti ANK noortekeskuste loomise ajaloo kokkukirjutamist. Kui sa märkad ebatäpsusi või soovid midagi lisada, saada oma mõtted heidi.paabort@ank.ee.

Igal noortekeskusel on oma loomise lugu, mis hõlmab mitmeid osapooli, kelle huvid, oskused, eesmärgid ja noorsootöö valdkonna teadlikkuse taust on erinev. Noortekeskuse loomise eesmärk sõltus asukohast, noorte arvust piirkonnas, kohaliku omavalitsuse majanduslikust olukorrast ja eestvedaja olemasolust. Eestis on tehtud uuringuid, mis on keskendunud noorsootöötajate tegevusele ja noortekeskuste olukorra kaardistamisele, kuid ei ole uuritud noortekeskuste loomise põhjuseid ja loomise mõjureid.

Kuigi noortekeskused lähtuvad samadest õigusaktidest, juhivad Eesti erinevais paigus asuvates noortekeskustes siiski erineva haridustausta, eelarvamuste ja hoiakutega inimesed, luues seetõttu erineva olemusega füüsilisi ja sotsiaalseid ruume – noortekeskuseid. Iga loodud noortekeskus on oma looja nägu.

Esimene teadaolev Eesti noortekeskuse eelkäija avati 1992. aastal noorteklubi Halley eestvedamisel, kui Tartu lasketiiru ruumides avati noorte diskoteek Anne Centrum. Peagi muutus see koht noorte kooskäimise keskuseks, sest lisaks õhtuti toimuvatele pidudele hoiti seda kohta lahti ka päeval. 1993. aastal renditi pisike keldriruum Noorte Tehnikamajas (praegune Anne noortekeskus), kus avati Eesti esimene noorte infokeskus. Nii Anne Centrumit kui ka noorte infokeskust peeti üleval vahenditest, mida teeniti õhtuste pidudega.

Esimene teadaolev ametlik noortekeskus loodi Eestis 10.veebruaril 1998. aastal Narvas, mille põhimäärus kinnitati 2.detsembril 1998. Noortekeskuse eesmärk oli arendada ja koordineerida noorsootööd Narva linnas.

Narva linna haridusosakonnas noorsoonõunikuna töötades tekkis selge arusaam, et linn vajab vahetult noorele pakutavaid teenuseid (noorteinfo, projektitöö, noorte omaalgatuse toetamine, noorte osalus otsustusprotsessides, noorteühingud, avatud noorsootöö jpm) ning erinevate juba tegutsevate üksuste (huvikoolid, huvijuhid tavakoolides, noorteliikumised) paremat koordineeritust. Eesti ja Euroopa arengud pakkusid mitmeid võimalusi, millest Narva noored linnapoolse tugistruktuuri puudumise tõttu täiesti eemale jäid. Lisaks oli oluline Narva noortele suurema seose loomine kogu Eesti eluga ja ka noorsootöö arenguga Eestis. Narva Noortekeskuse loomisel oli tegu ideega kujundada keskusest linna noorsootööd tegev, korraldav ja koordineeriv asutus. Seega noortekeskuses osutati nii vahetuid noorsootööteenuseid (sh info, nõustamine, projektitugi, avatud noorsootöö osa) kui ka koordineeriti linna noortevaldkonna tööd (Anne Kivimäe, 2012).

Teise noortekeskuse loomise mõte (Saue noortekeskus) sai alguse linnavalitsuse sotsiaalnõuniku poolt, kes oli olnud ka noortekeskuse eelkäija ehk laste päevakeskuse loomise initsiaator. Laste päevakeskus oli loodud projektipõhiselt sotsiaalministeeriumi toel. Kui linnavalitsuse keldris varem tegutsenud päevakeskus oli avatud hommikuti beebikoolile ja peale lõunat vanusele kuni 13, siis nüüd oli keskus avatud kella 13.00 kuni 21.00 kõikidele piirkonna noortele vanusest olenemata. Nõu ja abi saadi eelnevalt kogutud pedagoogilistest teadmistest ja põhjamaadest pärit vabatahtlikelt. Teenuste loomisel võeti eekujuks metoodiku ja ringijuhi tööeeskirjad ja kirjeldused. Kuna noortekeskus oli tol ajal unikaalne nähtus terves Eesti Vabariigis, sai sellest koht, kust käisid eeskuju võtmas ka teised omavalitsused, kel plaan oma noortekeskus luua.

Süsteemi ja põhimõtete ühtlustamiseks arutati avatud noortekeskuste süsteemi arendamist esmakordselt Eestis koostööseminaril 1999. aastal. Seminari tulemusena valminud kirjelduse põhjal olid 94 valla ning 26 linna esindajad valmis asutama avatud noortekeskusi12. 1999. aastal võeti Riigikogus vastu “Noorsootöö seadus”, mille kohaselt sai noortekeskuste teenuste pakkumise määratletud sihtgrupiks 7- kuni 26-aastane isik.

Kohaliku omavalitsuse tasandil alustati noortega tegelevate struktuuriüksuste avamist ja tööd alustasid esimesed noorsootöö spetsialistid/ ametnikud, kelle peamised ülesanded olid noorte huvide eest seismine ning nende vajadustele tähelepanu pööramine. Oluline oli leida inimesed, kes on huvitatud noortega ja nende probleemidega tegelemisest. Sellest hetkest hakati kasutama sõna noorsootöötaja.

Struktuuride muudatus munitsipaaltasandil ei olnud 1990. aastate lõpus veel võimalik. Otsiti tegutsemiskohti, selgitati senistele huvikoolidele alternatiivsete kohtade loomise vajadust, sest seni toetati kohaliku omavalitsuse eelarvest vaid huvikoole ja sinna osalema saanute arv oli piiratud. Kuna maksumaksjateks ei ole vaid huvikoolides õppivate noorte vanemad, oli kõigil õigus oma laste tegevuseks toetust saada. See põhjendus avas rohelise tule näiteks esimese Tartu noortekeskuste avamiseks. 1998. aastal avati noortekeskus Öökull ja 1999. aastal alustas Tartus teine noortekeskus nimega Koht. Noortekeskused töötasid põhimõttel, et igal noorel on õigus tulla, kohtuda sõpradega, tegutseda ja sisustada oma vaba aega. Oluline oli, et noor sooviks noortekeskusse tulla.

Kuna munitsipaalhuvikoolid ei olnud veel valmis oma tegevusi laiendama, avati ka järgmised noortekeskused enamjaolt mittetulunduslike ühingute baasil. Tänaseks on 80% noortekeskustest KOV allasutused, kuid toetuse paindlikumaks leidmiseks on kõrvale hakatud looma noorsootööd koordineerivaid MTÜ-sid.

2000. aastate alguses sai alguse huvihariduse reform, kus mitmed uuendustega kaasaminevad huvikoolid muudeti noortekeskusteks ja noorsootöö hakkas toimima avatuse põhimõttel.

2000.-2001. aastal korraldati Eesti Noorsootöö Keskuse eestvedamisel esimene koolitus tuleviku noorsootöötajate leidmiseks. Igast maakonnast valiti kaks inimest. Koolitus keskendus tuleviku noortekeskuse noorsootöötajate temaatikale. Koolituse lõpuüritusel otsustati, et vajatakse avatud noortekeskuste töö arendamiseks ka esindusorganit. Nii asutati 9. novembril 2001. aastal Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) Tartu, Valga, Jõhvi, Põltsamaa, Viljandi ja Kuressaare aktiivsete inimeste ühise jõupingutusena. MTÜ Avatud Noortekeskuste Ühenduse eesmärk oli luua võrgustik noortekeskuste vahel, pakkuda liikmetele koolitusvõimalusi ning rääkida kaasa riiklikul tasandil noortekeskuste temaatika küsimustes.

2001. aastal kinnitati Eesti esimene noorsootöö kontseptsioon, mille kohaselt oli avatud noortekeskustel oluline roll noorsootöö riiklike eesmärkide elluviimisel. Avatud noortekeskuste peamisteks eesmärkideks oli pakkuda noorsootöö erinevaid teenuseid (info ja nõuande saamine, huvitegevuse võimaldamine), toetada noorte arengut ning ühiskonnastumist, arendada piirkondlikku noorsootööd ja luua piirkonna noortele vaba aja veetmise võimalused erinevate noorteprojektide ja noorteprogrammide teostamise kaudu.

Eesti ANK alustas aktiivset tegevust 2002. aasta algusest, kui Eestis oli avatud kokku ligi 60 noortekeskust. Esimeseks oluliseks ülesandeks oli noortekeskuste tegevuse ühtlustamine läbi avatud noorsootöö meetodi tutvustamise Eestis. Avatud noorsootöö meetod kohandati 2000. aastal Euroopa Noortekeskuste Konföderatsioon (European Confederation of Youth Clubs, ECYC) töörühma poolt poolt väljatöötatud kontseptsiooni alusel, mis sai kogu noortekeskuste arengu peamiseks võtmesõnaks ja mõjutajaks.

Värskete, enamuses aastaste, noortekeskuste esindajate suurimaks ootuseks Eesti ANK-le oli see, et lisaks kohalike omavalitsuste vähesele toetusele saaksid noortekeskused ka riiklikku toetust ning läbi selle omakorda suureneks veelgi ANK-ide rahastamine kohalike omavalitsuste poolt. Koostöös Haridus- ja Teaduministeeriumiga (tol ajal Haridusministeerium) ja Eesti ANK-ga pandi 2003. aastal ühiselt alus maakondlikule ANK konkursile. Konkursi eesmärgiks oli aktiviseerida noorsootööd kohaliku omavalitsuse tasandil noortekeskuste projektide toetamise kaudu. Tulemus oli aga oodatust paremgi, aastaga (2003- 2004) kasvas noortekeskute arv pea kaks korda ehk 120-le. Maakondliku ANK konkursi loomisega pandi paika ka esimesed noortekeskustele seatud tingimused. Kui konkursi algusaastatel oli see põhjuseks, miks KOV-d keskuse avasid, siis hiljem ühtlustas see maakondlikku noorsootööd ja lükkas käima uuenduslikke tegevussuundi.

Mitmete noortekeskuste loomise taga oli noorsootöötajate tahe näidata, et noored vajavad spetsiaalselt neile mõeldud kohta. Seetõttu lepiti pakutud keldrite või tühjana seisvate noortekeskustele alati mitte sobivate ruumidega mõnes KOV allasutuse majas. Tõestades noortekeskuse vajalikkust, said alguse uute noortekeskuste ehitused ja spetsiaalselt noortekeskusteks ehitatud hoonete rajamine.

Kui 2000. aastate alguses võrdus noortekeskuse mõiste sõnapaariga koht noortele ja eesmärgiks oli leida alternatiive tänaval olemisele, siis aastast 2005, kui Eestis oli kokku 140 noortekeskust, sai järk-järgult noortekeskuse eesmärgiks mõtestatud protsessipõhine tegevus, kus võtmesõnaks on noor ja tema vajadused.

Põhimõtteline muutus oli selles, et noorsootöö ei sisusta noore vaba aega vaid noorsootööga seotud tegevused leiavad aset noore isiklikul vabal ajal.

Noorsootöö peab olema eesmärgistatud ning sisukas. Noori tuleb kaasata nii, et nad ise oskaksid näha nende tegevuste ja ettevõtmiste, arutelude ja kohtumiste mõtet. Noorsootöö on seotud vastutustundliku kodanikukasvatusega (Luule Press, 2012).

2006. aastal hoogustus noortekeskuste koostöö, laienesid noortekeskustes pakutavate noorsootööteenuste valik ja ressursiline kvaliteet. Nimelt avati sel aastal projektikonkurss „Avatud noortekeskus, kui varaait“, mille eesmärgiks oli noortekeskuste arendamine ja noortele suunatud tegevusvõimaluste mitmekülgsemaks muutmine.

Spetsiifiliste finantside suunamine noortekeskustesse jätkusid ja 2007. aastast hakati noortekeskuste taristu parendamisse suunama välisfinantse struktuuritoetuste kaudu. Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Hariduse infrastruktuuri arendamine ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) meetme „Külade uuendamise ja arendamise investeeringu toetus“ abil said toetuse ehitada uus või renoveerida vana keskus pea 1/5 olemasolevatest noortekeskust. On oluline märkida, et esimene spetsiaalselt noortekeskuseks ehitatud maja, avati 2005. aastal Kurtnas (Illuka vallas).

Noortekeskuste ühtlasema arengu tagamiseks kinnitas Eesti ANK 2010. aastal soovituslikud noortekeskuste nõuded. Lisaks varasemale lisati sinna klausel, et keskuses peab olema palgaline töötaja koormusega 40 tundi nädalas. Nimetati miinimum baasteenused ja võimalikud koostööpartnerid. Sihtgruppidest toodi eraldi teenused riskirühma ja vähemate võimalustega noortele. Vaba aja veetmise kõrvale tekkisid märksõnad töökasvatus, sotsiaalne kaasatus ja võrdsed võimalused.

Rahalisi ressursse ei suunatud ainult betooni vaid taristu parendamisele järgnesid struktuurtoetused noorsootöö teenuse kvaliteedi arendamiseks. 2010. aastast alates sai üle poole Eesti noortekeskust tuge Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ kaudu. Noortekeskused hakkasid pakkuma huviringe, alustati tööelu tutvustavate tegevuste läbiviimisega, avati kogukonna arengut toetavate noorte omaalgatuste fond, korraldati laagreid ja algas ühtlane mobiilse noorsootöö teenuse arendamine. Kõik eelpool nimetatud tegevussuunad on tänaseks kinnistunud, kui noortekeskuste baasteenused ja suurem osa kohalikest omavalitsustest on nimetatud teenuste finantseerimise üle võtnud.

2014-2016 sai 86 noortekeskust jätkata nimetatud tööd Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi “Riskilapsed ja -noored” toel, viies ühiselt ellu projekti “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste” ja loodi sotsiaalprogramm “Murdepunkt”.

Süstemaatiline noortekeskuste kaasamine ühiskondlike väljakutsete lahendamisel tõi kaasa järgmise toe, nimelt loodi noortekeskuste juurde program, mis on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast ja mille eesmärgiks on nt töö kaotanud või koolist lahkunud noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ja ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivelisuse parandamine“ alusel.

Teiste riikide mõju Eesti noortekeskuste loomisel

Koostanud: Heidi Paabort (Eesti ANK tegevjuht)

Peamiste mõjutajatena on välja toodud Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa noorsootöö. Soome ja Rootsi mõjul said alguse spetsiaalselt noortekeskusteks ehitatud ruumide/hoonete ehitused. Teenused töötati välja koostöös noortega, lähtuti põhimõttest, et noortekeskus peab olema multifunktsionaalne, kus noor saab kätte erinevaid teenuseid. Keskust hakati võrdlema kogukonnakeskusega, mistõttu kaasati noorsootöösse rohkem täiskasvanud vabatahtlikke, mis toetab noore integreerimist ühiskonda/kogukonda. Soome ja Rootsi noorsootöö näitel võeti Eesti noorsootöösse üle nulltolerants alkoholi ja tubaka suhtes. Saksamaa kirikute juures toimivate keskuste mõjutusel lähtuti öffene tür ehk avatud uksed põhimõttest. Taani noortekeskuste näitel kasutati ideed, et noortekeskuse saab üles ehitada kindlate „teenistuste“ kaupa, st kujundada teenustegrupid ühe teenistusena. Nii kujunesid ideed käivitada nt „nõustamisteenistus“, „omaalgatusteenistus“, „infoteenistus“, „noorsootöö arendusteenistus“ jne.

Kui võrrelda tänast Eesti ja ühte suuremat mõjutajat, Rootsi noortekeskust, on näha eelpool nimetatud sarnaseid arengutendentse. Erinevus on pigem loomise algusaegades kuid loomise protsessid ja eesmärgid on olnud sarnased. 1900. aastate esimesel veerandil sai Rootsis alguse industriaalühiskonna areng, kus pandi paika 8-tunnine töönädal. 1924. aastal muutus Rootsi omavalitsustele kohustuslikuks luua lastele ja noortele suunatud hoolekandekomisjon, mille peamine eesmärk oli tagada lastele ja noortele tegevusvõimalusi. Noortest sai ametlikult eraldiseisev sihtgrupp. Esimene ametlik noortekeskus avati 1936. aastal Götheburgis ja Sundsvallis. 1960. aastaks oli igal omavalitsusel olemas enda piirkonna noorsootöö kontseptsioon ja tegevusplaanid. Eeskuju võeti kristlikelt inglise organisatsioonidelt. Stabiilne majanduskasv Rootsis pani aluse mõlema lapsevanema tööl käimisele ning seetõttu muutus aina olulisemaks noore roll väljaspool kodu. Noortekeskused olid esmalt nn sotsiaalkeskused, mis olid alternatiiviks tänavale. 1970- 1980. aastal muutusid noortekeskused kogukonna/ühiskonnakeskusteks, mille töö üks eesmärke oli demokraatia põhimõtete levitamine, noorte mobiilsus ja kaasamine (sh otsustusprotsessidesse). Hoogustus koostöö koolide, sotsiaalvaldkonna ja noorteklubide vahel. Noortekeskuste eesmärgiks sai toetada noort ja tema tugevusi, et temast saaks toimetulev täiskasvanu. Iga valdkond sai oma ressurssidega toetada noort enda vaatepunktist lähtuvalt. Nii ei dubleeritud tegevusi ja hoiti kokku ka finantsilisi ressursse. Tänasel päeval lähtuvad Rootsi noortekeskused kolmest tegevussuunast/programmist- hariduslik vaba aeg, kultuur ja sotsiaaltöö. Kui esimene tegevussuund on alternatiiviks sellele, et vabaühenduste ja erasektor ei suua kõiki noorte ootusi täita (noortekohvikud, meelelahtuslikud mängud, teemaõhtud, kohtumispaik), siis kultuurisuuna all tagatakse noortele loovusega seotud tegevused (bändid, teater, tants, filmindus, loovtöötoad). Sotsiaalsuuna all tagatakse noorele turvaline kontakt täiskasvanuga, et ennetada ennasthävitavat elustiili või aidata tal valutumalt integreeruda ühiskonda. Kõikide tegevuste põhimõtteks on avatus ja noorte vaba tahe. Noorsootöötajad tagavad võimalused ja kohese reageeringu noorte soovidele, kuid ei sunni midagi peale. Kõik see annab eelduse positiivse keskkonna loomiseks, mille tõttu noor tunneb, et on juba täna kogukonna ja ühiskonna jaoks oluline. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mille raames toetatakse noore saamist täiskasvanuks. Kokkuvõtvalt on noortekeskus Rootsi mõistes justkui eluruum, kus noored saavad sotsialiseeruda, mängida mänge, istuda ja rääkida, kuulata muusikat sh ilma kohustuseta osalemiseks igas pakutud tegevuses. Tegemist on just to be ehk lihtsalt olemise võimalusega. Samas on tegemist multifunktsionaalse asutusega, kus lihtsalt olemine on eelduseks ennetuslikule tööle ja loomingulisus ning sotsiaalne kaasatus osa elukestva õppe võimaluste tagamisest.

Noortekeskuste arengusuunad

Alus: Noortekeskuste Hea Tava

Elanikkond vananeb ning noorte väärtus ühiskonna heaolu tagamisel suureneb. Noorelt oodatakse tööle asudes kohe erialast kompetentsust ning oskusi ja pädevusi, nagu seda on koostöö ja suhtlemine teistega, meeskonnatöö, eneseväljendusoskused ja enesejuhtimine.

Ideaalne tulevikutöötaja on süvateadmistega vähemalt ühel alal ning oskab mõista ja omavahel siduda erinevaid teisi distsipliine. Kõiki nimetatud oskusi on võimalik arendada noortekeskuste tegevustes osaledes.

Noortevaldkonna, sh noortekeskuste planeerimist mõjutavad tänapäeval eesmärgipüstitused olulisemates strateegilistes dokumentides Euroopa Liidus ja Eestis. Noortekeskuste ülesanne on toetada Euroopa Liidu elukestva õppimise raamistiku kaheksat võtmepädevust ja järgida nii avatud noorsootöö kui ka mitteformaalse õppe põhimõtteid. Tegevus peab olema eesmärgistatud, individuaalne, sõltuma noore vabast tahtest ja toimuma paindlikus õpikeskkonnas. Toimuvat tuleb pidevalt analüüsida ning kõike seda peavad juhtima kompetentsed noorsootöötajad.

Olulisteks märksõnadeks noortekeskustes on saanud inimkapitali arendamine, toetamine ning investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse. Tuleb mõista noortekeskuste rolli sotsiaalse kaasatuse suurendamisel, mille põhimõtete järgimisest peab saama noorsootöö põhitalasid. Noorsootöö kontekstis on see kõigi noorte võimalus jõuda nende tegevusteni, mida noortele pakutakse.  Noortekeskusest, eriti maapiirkondades on järjest enam saamas kogukonnakeskus, mille väärtust ei tohi alahinnata.

Noortekeskustel on lähiajal ees mitmeid väljakutseid, nagu kvalifitseeritud tööjõu olemasolu erinevate tegevussuundade (nt  huvitegevus)  tagamiseks, majast väljas töötamine ehk mobiilne noorsootöö, pakutavate tegevuste kvaliteedi parandamine, järjepidev tagasiside ja mõjususe analüüs ning teenuste vastavus vajadustele.

Laiemalt on valdkonna suurim väljakutse noore aja jaotumine. Kuna nüüdisajal võtab suurema osa noore ajast hariduse omandamine, on haridus- ja noorsootöö valdkonna ülesanne näha rohkem ühisosasid noore toetamisel – pikapäevarühmad, kodutööde tegemise toetamine õpitubadega, vastastikune oskusteabe jagamine, ressursside jagamine jms.

Lisainfo: Heidi Paabort, heidi.paabort@ank.ee, tel. +372 5809 1010