esmaspäev, 18. detsember 2017
Kes veel Helme põgenemistuba külastanud ei ole – tehke seda kindlasti!
Projekti „Helme põgenemistuba“ Helme alevikus
Periood 24.08.2017-30.10.2017
Korraldajate arv: 5, osalejate arv 5. Korraldajateks oli 2 noort Tõrvast ning 3 noort Valgast vanuses 17 kuni 25. Lisaks osales projekti tegevustes veel teisi kohalikke noori vanuses 19 kuni 24. Peaaegu kõik noored on kas õpilased või tudengid, paar noort töötavad.
Partneriks oli Helme Vallavalitsus, kes toetas meid ruumidega.
Projekti tegevuseks oli Helme alevikus põgenemismaja loomine, mis hõlmas ruumide loomist, sisustamist, mõistatuste tegemist, mööbli paigaldamist, kujundamist jne. Tegevused toimusid peamiselt 5 noorega, kes oma vabast ajast suve lõpus, kooli- ja tööpäevadel, puhkepäevadel ja koolivaheajal oma aega panustasid. Meeskond töötas üheselt ning eraldi ei olnud ära jaotatud rolle – kõik tegid kõike.
Hästi õnnestus see, et me peaaegu täitsime kõik oma algsed plaanid ning ei jätnud midagi suurt ära, eks väiksed muudatused on ikka, aga üldjoontes on ära tehtud väga väga suur töö. Peamine probleem oli meeskonnaliikmetel sobiva aja leidmine töö tegemise jaoks. Suvel oli see lihtsam, aga kooliajal enam mitte. Projekti alguses olev NEET noor leidis samuti vahepeal töökoha, mis temalt suurema osa energiast ära võttis.
Peamiselt oleme läbi projekti õppinud seda, et millegi suure ja hea saavutamiseks on vaja järjepidevust, sihikindlust ja kohusetunnet. Palju lihtsam on reede õhtul pidutseda, kui tööd teha.
Külastanud on meid praeguseks 5 erinevat gruppi, kellele põgenemistuba on väga meeldinud! Oleme saanud tagasisidet ja muudatusettepanekuid, kuid üldjoontes ollakse rahul ja kiidetakse!
Järgmistele taotlejatele soovitused, et tuleb mõelda läbi, kas reaalselt tegevustega valmis jõuab, eriti, kui on suuremahuline ettevõtmine.
Projektis osales 10 noort, kasusaajaid on hetkel ainult 6, kuna tulemusi ei ole veel jõudnud suuremale hulgale avalikuks teha.
- – Kuidas on projektitegevused siiani läinud?
Projektitegevused läksid projekti alguses edukamalt ja kiiremini kui hetkel. Suvel oli noortel rohkem aega ja energiat, saime tegevuse teha peaaegu iga päev. Septembris oleme pidanud kasutama väheseid nädalavahetusi ning lootma, et siis kõigile sobib. Mõnel korral oleme leidnud aega ka nädala sees õhtuti.
Üldiselt läheb tegevustega hästi, veidi oleme graafikust maas, aga oleme väga palju ära teinud ja lõpp juba paistab.
- – Mis on eriti hästi õnnestunud?
Hästi on läinud see, et oleme paar liiget endale juurde saanud, kes on olnud nõus tegevutesse ja projekti panustama. Lisaks oleme ära teinud juba väga suure töö, mis noortel silma särama paneb ja mille üle uhkust tunneme.
- – Millised probleemid või murekohad on tekkinud?
Peamine murekoht on aja puudus. Noored käivad kas koolis või tööl ning nädala sees millegi tegemine suure seltskonnaga võimalik kahjuks ei ole. Nädalavahetusel ei pruugi ka alati energiat jaguda, kuna noored tahavad raskes kooli- või töönädalast puhata.
- – Mida on juba tehtud ja mida tehakse järgmiste sammudena?
Teinud oleme ära suurema osa ettevalmistavatest tegevustest ja ruumide sisustamisest. Vaja on teha veel pisemad ja keerulisemad asjad.
- – Mida olete siiani projekti läbi viies õppinud?
Õppinud oleme seda, et tark on asju mitte edasi lükata, vaid teha ära võimalikult kiiresti ja korralikult. Lisaks, et meeskonna motiveerimiseks ja järjepidevuse hoidmiseks on vaja vaeva näha.
esmaspäev, 16. oktoober 2017
Helme põgenemistuba valmib, valmib..
- – Kuidas on projektitegevused siiani läinud?
Projektitegevused läksid projekti alguses edukamalt ja kiiremini kui hetkel. Suvel oli noortel rohkem aega ja energiat, saime tegevuse teha peaaegu iga päev. Septembris oleme pidanud kasutama väheseid nädalavahetusi ning lootma, et siis kõigile sobib. Mõnel korral oleme leidnud aega ka nädala sees õhtuti.
Üldiselt läheb tegevustega hästi, veidi oleme graafikust maas, aga oleme väga palju ära teinud ja lõpp juba paistab.
- – Mis on eriti hästi õnnestunud?
Hästi on läinud see, et oleme paar liiget endale juurde saanud, kes on olnud nõus tegevutesse ja projekti panustama. Lisaks oleme ära teinud juba väga suure töö, mis noortel silma särama paneb ja mille üle uhkust tunneme.
- – Millised probleemid või murekohad on tekkinud?
Peamine murekoht on aja puudus. Noored käivad kas koolis või tööl ning nädala sees millegi tegemine suure seltskonnaga võimalik kahjuks ei ole. Nädalavahetusel ei pruugi ka alati energiat jaguda, kuna noored tahavad raskes kooli- või töönädalast puhata.
- – Mida on juba tehtud ja mida tehakse järgmiste sammudena?
Teinud oleme ära suurema osa ettevalmistavatest tegevustest ja ruumide sisustamisest. Vaja on teha veel pisemad ja keerulisemad asjad.
- – Mida olete siiani projekti läbi viies õppinud?
Õppinud oleme seda, et tark on asju mitte edasi lükata, vaid teha ära võimalikult kiiresti ja korralikult. Lisaks, et meeskonna motiveerimiseks ja järjepidevuse hoidmiseks on vaja vaeva näha.
- – Millist lisatuge vajaksite?
Lisatoena saame välja tuua ainult lisaaja. Projekti periood on lühike ning peame väga palju vaeva nägema, et asjadega valmis jõuda.
kolmapäev, 6. september 2017
Helme põgenemistuba
Soovime luua Valgamaale, Helme alevikku põgenemistoa stiilis maja, mida veavad eest kohalikud noored ning kus saavad osaleda ja ennast proovile panna teised noored. Majale loome eraldi loo nimega “Rituaal”, mida läbides osalejad lahendavad mõistatusi ja takistusi ning peavad ettenähtud ajaga rituaalini jõudma. Toetus kulub majade sisustamisele ning mõistatuste ja takistuste ehitamiseks.
Idee taga on esiteks idee ise: põgenemistoad/õudustemajad on põnevad, adrenaliini tekitavad ning pisemates kogukondades annavad juurde värskust ja positiivsust. Teiseks on projekti kaasatud palju erineva taustaga noori: on kooliealisi, tööealisi, tüdrukuid, poisse, kunstiinimesi, tehnikuid jne.
Nende noorte koostöö ja sünergiaga loome midagi ägedat! Projekti viivad läbi noored ise ning arvestades tegevuse mahtu, ettevalmistust, haldamist, siis areneb selle käigus ettevõtlikkus, organiseerimisvõime, teaduse ja tehnilised teadmised, nutikus, kultuuripädevus, saadakse tarkusi turundamises ja reklaamimises ning arenevad veel mitmed võtmepädevused.
Lisaks on sellel projektil suur kasutegur kohalikule elule. Nimelt on Valgamaa “ääremaa”, kus noortel ei ole väga palju vaba aja veetmise võimalusi.
Projekt nõuab järjepidevust. Lisaks on pikemaajalisem mõju arendatud võtmepädevustel, kuna saadud kogemuste baasil saavad noored ka edaspidi erinevaid põnevaid projekte läbi viia ning neil on paremad võimalused tööturul. Ning projekti tulemustest saavad kasu kohalikud noored ning ka täiskasvanud, kes soovivad põgenemismaja külastada. Need on huvitavad ja põnevad viisid oma kodukohas meelt lahutada ning midagi meeldejäävat teha.
Projekti elluviimiseks on peamiselt vaja erinevaid materjale, mille abil ruume sisustada, luua mõistatusi jne. Sisustus ja materjalid (puit, kile, mööbel), mõistatuste vahendid (lukud, trossid, juhtmed jms), ruumide kujunduselemendid (kangad, valgustus, helitehnika) maksumus kokku 2000€.
Noorte piirkondlikute omaalgatuste konkursi “Nopi Üles” tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.