kolmapäev, 5. detsember 2018
Juhendaja pilgu läbi, noorte mõtetega 🙂
Teha vahva ring, kus saab meisterdada erinevaid asju tuli juba talvel, projekti kirjutasime valmis kevadel ja jah sõna saime suve alguses.
Käsitööringi ametlik toimumisperiood oli 18.06-15.11 2018.aastal, kuid tegelikkuses alustasime tüdrukutega kohtumistega augusti teises pooles. Juunis algas asjade soetamine, mis natuke venis puhkuste tõttu. Ja samuti oli minul kui noortepoolse eestvedajal suvel puhkus ja noortel endil koolivaheaeg, seetõttu ei saanud me ka uuesti ennast koos käima nii kiiresti kui oleksime soovinud.
Algses korraldustiimis oli peaorganisaator Piia, kuid tema lahkus kahjuks ajanappuse tõttu. Edasi võttis korralduse enda kanda teine Keila kooli noor. Korraldaja tegeles aktiivselt teiste noorte kutsumisega ringi. Ta rääkis käsitööringist koolis teistele noortele, nii saime huvilisi juurde. Tüdrukuid on suuremaid ja väiksemaid. Kaks neist on vanuses 13 ja 14, teised on vanuses 9-12.aastased.
Päris kooskäimist alustasime noortega augustis, leppisime omavahel kokku päeva, kella ja, et kohtume korra nädalas kolmapäeviti.
Siis õppisime lõikama kaltsuvaibamaterjali ja tegime ka proovi kudumist. Sai tehtud esimesed triibud- päris raske tegevus on ettevalmistamine ja samuti kudumine, sest seal peab toimetama rahulikult ja ei tohi eksida.
Kätte on jõudnud september, kus kohe kuu alguses oli noortekeskuses vabaajamess, mis tutvustas erinevaid vabaajaveetmise võimalusi. Seal olid olemas korraldajad, kes tutvustasid teistele, mis me koos teha saame. Selleks ajaks oli meil olemas juba paberilõikamismasin ja nad katsetasid seda koos teiste huvilistega. Ringis koos tegime esimesed kaardid, seal kasutasime uusi asju, nii voltimisel kui lõikamisel. Valmisid kaunid kaardid nii sõbrale kui ka hiljem õpetajate päevaks. Samuti tegime esimesed katsetused kuidas kasutada taaskasutuspaberit ja sellest voltida uus kingikott, need said lõbusad ja nendele annab lisada ilu kui on soovi.
Kuna olime omavahel kokku leppinud, et püüame iga nädal proovida teha midagi uut. Seejärel katsetasime külmkapi magnetite tegemisega. Esimesed tulid värviküllad ja rõõmsad. Kasutasime kleepimis ja värvimistehnikat ja samuti lisasime sinna fimo savist kaunistusi, mis kõik võttis aega. Ja õppida olema kannatlikud, selleks kulub osadel noortel rohkem aega. Kannatlikkust ja aega saab teistele kõige enam õpetada noor neiu oma eeskujuga. Ta on hästi vaikne ja tagasihoidlik ja samas ka väga korraarmastaja.
Kuid kui tuleb uuesti tahtmine uusi juurde teha, on neil see võimalus olemas.
Muudkui pimedamaks läheb ja saabunud on pime aeg, siis arvasime , et oleks õige aeg teha omanäolised helkurid. Kui teised lapsed kes ei osale selles käsitööringis kuulsid, et tegime kaunid helkurid- tahtsid omale samuti. Siis nendega meisterdasime neid loovusringis.
Iga asja katsetused võtavad aega, samuti on algus tehtud kauni salvrätiku karbi kaunistamisega. Vahepeal saabus november, kuhu olime plaaninud „Mardilaada“ külastuse. Aga enne laadale minekut, tegid noored omale kaunid T-särgid. Igaüks kaunistas oma särgi ise oma äranägemise järgi. Näiteks on meil kaksikud, kes alati toetavad teineteist ja julgevad oma mõtteid välja öelda. Suurem noor jäi oma särgi kaunistamisega väga tagasihoidlikuks, aga tema vastnd on seega, kes kaunistas südamest ja pidi seetõttu ootama kannatlikult, et tema särgile kantud värv ka kuivaks, aga ta on tasakaalukas neiu kes ei kiirusta.
Külastades „Mardilaata“, tuli noortel kohe palju mõtteid ja ideid, mis oligi minu eesmärk, et avaldada nende silmaringi.
Ideed tuleb ka teha teoks, seega täna otsustasin üllatada noori väikese magusa lauaga ja siis said nad ise teha piparkoogitaigna, milleks avaldasid soovi Mardilaadal. Julgustajaks oli tüdruk, kes on üldse üks usinamatest noortest. Kahjuks seekord olid osad nooremad huvilised puudu, nagu näiteks neiu, kelle soov on käia kahes ringis korraga, siis ta jagab end ise, et üks kord ühes ringis ja teinekord teises ringis. Minu kurvastuseks jääb vahepeal ka keegi haigeks, nagu seekord. Hetkel oli haigus maha murdnud väikese aktiivse tüdruku ja tema hea sõbranna.
Kannatlikkust on vaja järjekordselt, kuna taigen peab olema mingi aeg külmikus ja ei saagi kohe küpsetada oli neile üllatus. Küpsetame seda alles ülejärgmisel kohtumisel. Ja tänane väike söök ja jook oli neile kui tänuks, nad olid meeldivalt üllatunud. Kahjuks teadis selles vaid korraldaja, see meenus talle veidi hiljem, et see sai meil ka kunagi ammu kirja pandud.
Aasata lõpp läheneb tohutul kiirusel ja nii palju asju on veel proovimata, kuid tasapisi täidame kokkuleppeid ja mõtteid mis on kirja pandud. Näiteks järgmisel nädalal aitavad käsitööringi tüdrukud ise meisterdada puuetega laste jõulupeoks jõulukinke, mille idee tuli korraldajatelt.
Noored käsitööhuvilised on õppinud meisterdamist, saanud arendada oma loovust. Proovime võimalikult palju taaskasutada erinevaid materjale, nad on saanud uusi kogemusi ja uusi sõpru. Teavad , et palju peab arvestama teistega, ehk meeskonntööoskusi. Ja kõige enam saavad aru, et kõik mis me koos õpime on käsitööga seotud erineval moel, olgu see siis uus või vana idee või mõte. Saame siduda pärandkultuuri ja tänapäeva tegemisi. Plaanime kaunistada „Kihnu tippe“, mis on kaunistamistehnika, kandekoti peal.
Saadud kogemuste läbi on noored õppinud suhtlema, tegema meeskonnatööd ja kindlasti õppinud ka organiseerimist. Noored on saanud arendada oma loovust erinevatel viisidel. Noorte jaoks on see tore koht kuhu tulla, midagi teha ja nii oma aega veeta. Käsitööringis käies kasutavad nad oma vaba aega produktiivselt ja nende endi soov on olla kasulik noortekeskusele, seega kogukonnale. Nad saavad näidata eeskuju teistele noortele mis võimalusi neile noortekeskuses pakutakse, kas läbi vabaaja või hoopis kirjutada mõni huvitav projekt, millest saavad kasu nemad ise. Nende vanemad ja kogukond on õnnelikud kui nad näevad, et noored teevad midagi ise- omakätega. Saavad luua kunsti kui neil on selleks soov. Ja märkamatult ei korraldagi nad avalikus ruumis midagi , vaid õpivad eneseteadmata noortekeskuses. Kuuldes aja möödudes vanematelt kui õhinal on noored, kes käivad ja saavad ise teha ja õppida meiega koos käsitööringis. Nad räägivad vanematele, mis me koos teeme käsitööringis ja sellest on ainult suur rõõm.
Ja kui lapsed on rõõmsad ja õnnelikud, näitab see välja vaid tänu ja austust.
Suured tänud, et meile on antud selline tore võimalus , käia koos ja õppida.
kolmapäev, 12. september 2018
“Kunst on kultuurigeen, mis iseenesest taastoodab ja niiviisi kultuuri kasvatab..”
Oleme Keila Noortekeskuse „Teeme ise kunsti“, käsitöö ja kunstiringi huvilised noored ja teavitame, et oleme oma tegevusega alustanud.
Päris plaanipäraselt meie tegemised ja ootused kohe ei läinud, kuna vahepeal oli pikk suvi ja noored olid mööda ilma laiali. Kuid nüüdseks hakkab seltskond käsitööhuvilisi uuesti kokku saama!
Meie suur soov oli osta kangasteljed, selle tehinguga läks meil päris pikalt aega – paberimajandus. Ja kuna me transporti sisse ei arvestanud läks kangatelgede Keilasse saamisega aega, aga alati on kuskil päästerõngas, meid aitas transpordiga Kohila Mõisakooli õpetaja-Gerly. Suured tänud temale, kes tõi need Tartust –Raplamaale ja sealt organiseerisime juba oma jõududega Keilasse. Kuna teljed on suured ja mahukad olid meil suuremad poisid abis, kes aitasin need majja tuua. Nüüdseks on meil oma teljed üleval, abistamas käis lapsevanem Karit ja esimesed read ka kootud.
Teine suurem ost oli paberilõikamismasin-mis on meil nüüdseks olemas ja esimesed katsetused tehtud. Proovida sai kaardi meisterdamist ja siltide tegemist.
Suureks abiks ringi tutvustamisel oli Keila Noortekeskuse toimunud „Vabaajamess“ 06.09.2018, kus käisid uudistamas nii lapsed kui ka nende vanemad.
Hetke seis on selline, et esimene ametlik kohtumine on täna 12.september ja ootame veel uusi huvilisi meie tegemistest osa saama.
Õppetund meile endile, et alati ei juhtu kõik täna ja kohe. Peab varuma kannatust!
Aga tagasi tulles Lennart Meri sõnades juurde raamatust „Hõbevalge“:
“Kunst on paratamatus. Kunst on kultuurigeen, mis iseenesest taastoodab ja niiviisi kultuuri kasvatab, ainsat keskkonda, millest inimese vaim saab hingata.”
esmaspäev, 2. juuli 2018
Keila käsitööring
Alustame Lennart Meri sõnadega raamatust „Hõbevalge“. Kunst on paratamatus. Kunst on kultuurigeen, mis iseenesest taastoodab ja niiviisi kultuuri kasvatab, ainsat keskkonda, millest inimese vaim saab hingata.
Oleme Keila Noortekeskuse noored ja tahaksime korraldada „Teeme ise kunsti“ käsitöö ja kunstiringi Keila noortele, mis algaks juba augustis ja jääks kestma huviliste olemasolul aastateks.
Sooviksime soetada kangasteljed ja paberilõikamismasina, siis saame ise tutvuda ja luua pärandkultuuri, ning tänapäeva kunsti tegemiste ja tarvetega. Plaanis on korraldada Keila Noortekeskuses käsitöö ja kunstiring, kus meisterdame ise, kutsume külalisi õpetama ja jagame oma teadmisi teistele noortele. Käsitöö ja kunstiringiga arendame noorte loovust, pakume eneseteostusvõimalusi. Ootame sinu like´i, meil on vaja saada neid kokku 200- ole hea ja toeta!
Soovime saada rahastust 1500.- eurot, sellega soetame kangasteljed, paberilõikamismasina ja väiksemad kunstitarbed. Ning kuulutame ringi avatuks!
Noorte piirkondlikute omaalgatuste konkursi “Nopi Üles” tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.
