Koolidemokraatia Ida-Virumaale

teisipäev, 16. jaanuar 2018

Koolidemokraatia Ida-Virumaale

Projekti nimi: Koolidemokraatia Ida-Virumaal

Toimumise periood: 04.-06.2017

Asukoht: Ida-Virumaa koolid

Korraldajate arv: viis

Osalejate arv: 95

Partnerite nimed: Meresuu Spa & Hotel

4.-6. detsembril külastas Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) 8. kooli üle Ida-Virumaa, et tutvustada Ida-Virumaa õpilastele koolidemokraatia aluseid, EÕEL-i, samuti viia läbi simulatsiooni sooneutraalsuse teemal. Arvasime, et koolidemokraatia mõtestamine vajab parandamist üle terve Eesti ning sellest lähtuvalt sai projektitaotluse teemaks integratsioon, ja alguspunktiks Ida-Virumaa. Kuid miks me üldse seda projekti otsustasime läbi viia ja miks just Ida-Virumaal? Eesti võib olla küll PISA testides maailmas eesotsas, kuid see ei tähenda, et meil probleeme ei oleks. Näeme, et paljudes Eesti kohtades on küsitavusi koolidemokraatiaga. Miks valisime just Ida-Virumaa? Näeme uudistest, et Ida-Virumaal viiakse valimiste ajal noori raha eest koolist valima ja kuuleme läbi enda liikmeskoolide õpilasesinduste, et noortel puudub sõnaõigus ja võimalus kaasa rääkida neid puudutavates küsimustes. See ei tähenda, et Ida-Virumaa oleks ainuke piirkond sellise probleemiga, koolidemokraatiaga esineb probleeme ja on kitsaskohti üle terve Eesti. Loodame, et suutsime projekti raames anda õpilastele arusaama mida tähendab koolidemokraatia ja selgitada neile, et nende hääl loeb ja seda peaks kuulama. Kui koolis valitseb demokraatia, siis on kooli õhkkond kõigile meeldivam ja selles õppimine motiveeritum. Koolidemokraatia puhul peame väga oluliseks, et kõikide koolis olevate ja osalevate huvigruppide arvamus oleks esindatud ning EÕEL-i missiooniks oli tõsta eelkõige õpilaste osalust kooliruumis- ja keskkonnas.

Projektist võtsid osa järgmised koolid Kiviõli I Keskkool, Kohtla- Järve Järve Gümnaasium, Narva Soldino Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium, Narva Vanalinna Riigigümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Kohtla- Järve Järve Vene Gümnaasium ja Toila Gümnaasium.

Antud projekti aitas rahastada Haridus- ja Teadusministeerium läbi  omaalgatuslike ideede konkursi Nopi Üles.

Kõkides koolides, mida külastasime, viisime läbi simulatsiooni. Simulatsioon asetab õpilased olukorda, kus koolis viiakse läbi remonti ja remondi käigus uuendatakse ka tualettruume. Varasemalt on olnud koolis tualetid eraldi kahele sugupoolele. Nüüd on aga õpilasesindus pakkunud välja, et koolis võiksid olla sooneutraalsed tualettruumid. Kuna ehitajatel on tänase päeva jooksul vaja teada saada, millised tualetid kooli tulevad, siis kutsus kooli juhtkond kokku erakorralise koosoleku, et otsustada, milliseid tualettruume teha. Koosolekust võtavad osa kooli juhtkond, õpilasesindus, lastevanemate esindajad, õpetajate esindajad, nö konservatiivsed õpilased ja nö laiskvorstidest õpilased.

Simulatsiooni töötas välja juhatuse aseesimees Marcus Ehasoo.

Kõiki lugusid on võimalik vaadata Õpilasliidu Instagrami ja Snapchati-st, et teada saada, kes mille eest seisis – @opilasliit.

Simulatsiooni tagasiside oli ainult positiivne ja kõikdes projekti kaasatud koolides. See oli õpilastele midagi uut ja huvitavat. Mitmed polnud sellisest lähenemisest varem isegi kuulnud. Simulatsiooni käigus oli näha, kuidas meie noored oskavad argumenteerida ja neil oli olemas julgus, et enda ideid ning mõtteid väljendada. Meie poolt sai neile kaasa anda ka soovitus, et nad seda ka päriselus kindlasti teeksid.

Tänaseks on Ida-Virumaa projekt edukalt lõppenud. Kõikides planeeritud kaheksas koolis käidi kohal ja nendes viidi läbi EÕEL-i tutvustav infotund, räägiti koolidemokraatia alustest ja õpilased said osaleda simulatsioonis. Reis Ida-Virumaale oli õpetlik nii projektimeeskonnale kui ka koolidele. Kahes koolis viisime koolitust läbi ka vene keeles, mis oli omamoodi huvitav. Tagasiside oli positiivne kõikides koolides. Õpilastele meeldis vabam lähenemine ja see, et terve koolitus polnud loenguvormis.

Saime ka aru, et koolidemokraatia aluseid oli nendes koolides juba hakatud looma. Paraku oli jäänud seisma selle terviklik loomine mitmetes koolides ja kõige suuremaks puuduseks oli õpilaste mittekaasamine erinevatesse koolielu puudutavatesse aruteludesse. Nendes koolides on vaja demokraatiat samamoodi edasi arendada ja meie koolitused andsid õpilastele selleks motivatsiooni, teadmisi ning tuge. Oli näha, et õpilased muutusid peale koolitust julgemaks ja arusaam, miks üldse koolidemokraatiat edasi arendada, suurenes.

Saime teha ka EÕEL-i Ida-Virumaa koolidele nähtavamaks. Paljud polnud meist kuulnud aga peale koolitust olid nad positiivselt meelestatud ja mitmed olid huvitatud tulevikus ennast rohkem siduma EÕEL-ga.

Samuti soovime peale seda projekti minna ka teistesse Eestimaa koolidesse, et tutvustada EÕEL-i ja samas saada teada, mis probleemid on nendes koolides. See projekt oli loodetavasti vaid algus ja tõuge, et edaspidi suhtlus koolidega oleks pidev ja mõlemale poolele vajalik.