kolmapäev, 25. november 2020
Sportimisvõimalused nüüd avatud kõigile!
Projekti nimi: Lehole dicgolf
Projekti kestvus: veebruar 2020-september 2020
Projekti meeskond: Kaidi, Damien, Dominic, Emmanuel, Elvis, Sandra-Eliis ja Michelle Isabel
Projekti kasusaajate arv: Kogu inimeste hulk, kes projektist reaalselt kasu saab küündib minu hinnangul paarisajani. Jutt rajast on levinud sama kiirelt, kui saime kokku oma vajalikud 200like.
Juuli lõpus sai selgeks, et notari aeg pargi omaniku ja valla vahel on pandud 10. augustiks. Ja kuna asi hakkas juba ametlikku ilmet võtma, siis saime loa juba enne notarit pargis toimetama hakata. Toimetaks küll ja paneks raja püsti, aga vahepeal oli muru pargis kole pikaks kasvanud ja nii ei saanud ju sinna korve jne paigutada. Vald enne 10. augustit ka ei saanud parki oma niitmisobjektidega liita, mis tähendas ju jällegi takistust.
Aga nagu ikka tõmbasime jälle mütsist jänese välja ja võtsime ühendust Lehola külaseltsiga teades, et neil on murutraktor. Kohe me nõusolekut ei saanud, kuid peale kahepäevast mõttepausi helistati ja öeldi, et kõik on ju meie enda küla heaks ning nad niidavad pargi tasuta ära! Kui park niidetud, siis saime kutsuda vennad Rogovid korve ja kunstmuru laiali lohistama. Ralf vehkis muudkui disciga ja näitas kuhu Raul korvid ja matid paigutama peab.
Rajakaardid saadeti juhendaja meilile, et me saaks need välja printida. Nüüd olid puudu veel rajakaartide hoidikud… Nende jaoks saime materjalid juhendaja vanemate käest (tammepakud, prussid, vineerid ja nurgikud). Kokku kruvisime need juba koduseks muutunud garaažis. Edasi viisime ka need parki ja kinnitasime kaardid. Ja saigi rada valmis!
Kasutust leiab rada palju. Oleme tagasisidet saanud näiteks Keila, Turba ja Tallinna inimestelt, kes on mängimas käinud. Samuti käiakse Lehola kooli kehalise tundides seal. Viisime kooli ka ühe komplekti rajakaarte, kui mõni peaks puudu olema (need ikka aegajalt jäävad näppu kellelegi).
Lisaks oleme pargi puhastanud võsast, et oleks mõnus seal mängida.
29. augustil käis meil külas discgolfar Kaidar Liiva ja õpetas lastele mängureegleid, kuidas kaarti lugeda jne. Kuna lapsed olid väga erinevas vanuses (kõige väiksem oli ainult kolmene), siis nimetasime võistluse hoo pealt ümber ühismängimiseks. Käisimegi kambaga kõik rajad koos läbi ja toetasime väiksemaid. Lapsi oli sel üritusel kahekümne ringis.
Projektis mitte osalenud lapsi osales ka pargi võsast puhastamisel. Selliseid lapsi loen näppudel 8 kokku. Kuid üleüldse kasusaajaid on ikka tunduvalt rohkem. Juba Lehola koolis on ligi 70 last, kes on kehalise tunni raames uut võimalust tihedalt kasutamas.
Lapsed said osa võtta ka meie poolt korraldatud mänguõppel. Seal siis hinnanguliselt 20 last. Nendest 10 last said juba kuu hiljem kohalikule ajakirjanikule omakorda mängu õpetada ja ajaleheveergudel poseerida.
Talveks kolivad korvid Lääne-Harju valla spordikeskuse lattu ja kevadel kolivad tagasi Lehola parki. Sealt lubati meile kevadeks ka korralikke puidust viskeplatvorme. Pidavat köki-möki olema need meile sebida. Kevadel on plaanis ka uuele discgolfi entusiastile võimalus anda uus rada disainida. Loodame tegelikult selle tavaks muuta, et igal aastal on erinev rada. Meie meeskonnast kaks on esitatud ka aasta käsi nominentideks.
kolmapäev, 19. august 2020
Projekti ellu viimine kujunes täielikuks seikluseks!
Meie projektiks on ehitada Lehola mõisaparki discgolfi rada. Antud projektis osaleb kuus 7-15a noort, kellest on kaks tüdrukut ja neli poissi.
Kui alustada päris algusest, siis enne, kui me kirjutasime projekti Nopi üles keskkonda, olid meie plaanid praegusega võrreldes tunduvalt tagasihoidlikumad. Nimelt oli meie algne mõte Lehola kooli kõrvale lastele paigaldada 3 discgolfi korvi, et kehalise tunde elavdada (koolil puudub staadion). Et idee vallavalitsusega (Lääne-Harju vald) kooskõlla viia, rääkisime mõttest abivallavanem Erki Rubenile, kes arvas kohe, et kolm korvi on igav ja alla 9 korviga täisraja pole asjal jumet. See tegi meele pisut kurvaks, sest tundus võimatu ka maksimaalse ette antud summa eest 9 korviga täisrada välja võluda. Aga kurvastada ei tulnud kaua, sest sattusime kokku põlveopilt taastuva discgolfari Ralf Rogoviga kellel näpud sügelesid midagi tegema ja temaga komplektis tuli ta ehitajast vend Raul Rogov. Need kaks meest toimetavad üheskoos Tallinna lauluväljakul, kus neil on 19 korviga discgolfi rada, minigolf ja kettakohvik. Arutasid siis mehed asja ja jõudsime otsusele, et kui meie hangime külarahva näol tasuta töökäsi ja nemad tellivad korvid hoopis Rootsist, siis mahume justkui summa sisse. Mõeldud-tehtud! Korvid sai siis Rootsist tellitud ja hiljem selgus, et saabusid lausa kõige uuema malli valged korvid. Maalapp pidi ka algselt hoopis kooli lähedal olema, aga vot juhtus hoopis nii, et kui meie rajadisainer Ralf Leholasse saabus, siis armus ta kohe ära meie mõisaparki, mis pidi raja jaoks lausa ideaalne olema oma maastiku, puude ja ojaga. Saime siis karmi käsu hoopis see maalapp hankida. Vallast uurides selgus, et park kuulub eraisikule, kes elab pargi teises servas. Keegi meist neid inimesi ei tundnud ja nii siis otsustasime, et juhendaja läheb teeb maaomanikuga tutvust. Nii saigi täitsa võõrale inimesele ukse taha mindud ja jutt ära räägitud. Ja üllataval kombel öeldi, et mõte pole üldse halb, lihtsalt tuleks välja mõelda, kes hakkab parki sel juhul hooldama jne. Muide fun fact, et kuna pargi omanikul oli sel hetkel hoovis uunikivi paigaldamine, siis värav oli blokeeritud ja meie juhendaja pidi üle aia ronima.
Kusagil sellest hetkest algas koroonakriis. Lapsed jäid koduõppele, läbirääkimised valla ja maaomanikuga jäid poolikuks, registreeritud talgud tuli ära jätta jne. Aga jällegi polnud veel kõik kadunud. Vahepeal saabusid Rootsist korvid ja nädal enne tühistatud talgusid pakkus vallavalitsus meie juhendajale, et kuna ta on siiski 3a olnud Lehola talgujuht, siis nad pakuvad võimalust korraldada 2+2 koristuse. Selleks puhuks saime vallast konteineri ja hulga prügikotte.
Kui olukord hakkas taastuma, siis tulid vennad Rogovid ja tõid korvid juhendaja garaazi, näitasid ühe korvi peal, kuidas need kokku käivad ja käskisid need kokku kruvida. Selle töö võtsime uhkelt tüdrukutega ette (Kaidi, Sandra ja Michelle). Kui olime kaks korvi kokku saanud, pistsid garaazi ukse vahelt nina sisse kõrval garaazis autot remontinud külamehed, kes kohe hoolega käed külge lõidja mõne tunniga olid korvid koos. Helistasime siis uhkelt Rogovitele, et voh tehtud! Aga saime ootamatult kohe uue ülesande, milleks oli hankida 9 tk 1mx2m kunstmuru! Esimese hooga polnud absoluutselt ühtegi mõtet, kust see veel välja võluda ja veel puhta tasuta?! Kuna üks poistest (Damien) on Keila JK mängija, siis viisid mõtted sinna. Uurima hakates selgus, et Keila JK peatreener Tiit Tikenberg on äsja valitud ka meie valla spordikeskuse juhatajaks (ta haldab siis kõiki valla spordirajatisi sh rampi ja hakkab tulevikus ka discgolfi rada haldama). Kirjutasime siis talle oma murest ja saime peaaegu koheselt vastuse, et tal vist kusagil laos on, aga peab üle kontrollima. Peagi saime kirja, et välja lõigatud kunstmuru lapid ootavad meid kusagil Padisel lagunenud angaari kõrval ja mingid umbmäärased juhendid, kuidas sinna sõita. Kohta otsustasime otsima minna kahekesi (Kaidi ja Sandra), enne kui Rogovid bussiga sinna järgi saadame. Leidsime ennast peagi kusagilt angaaride vahelt eksinuna, kuni leidsime vana bensiinijaama (nägi välja nagu vanast kauboifilmist maha kopitud), kus oli ilmselt väike maksmisputka. Sealt seest paistis kolm karu mõõtu meest, kellel oli ilmsest suitsetamise mm pooleli. Eesti keeles neid kõnetades saime teada, et seda keelt siin ei mõisteta ja käte jalgadega vehkides ja vene keelt purssides saime teada kus suunas asub meie poolt otsitud `slomanaja domik`. Peagi leidsime ka oma kunstmuru. Ilmselgelt poleks me suutnud kellegile teisele seletada kuhu minna ja nii me siis lasime tagumised istmed alla ja käristasime kahekesi murulapid autosse. Ka need leidsid koha juhendaja garaazis, kus nad praegugi koos korvidega asuvad.
Praegusesks on seis selline,et kuna me oleme ilmselgelt jube head läbirääkijad, siis oleme jõudnud sellisele kokkuleppele, et maaomanik annab oma pargi 50 aastaks tasuta vallale rendile, et meie saaksime sinna discgolfi raja ehitada ja vald hakkab omaltpoolt seda parki hooldama (niitma jne). Järgmiseks sammuks võibki nimetada 10. augustil valla ja maaomaniku vahel notariaalse lepingu sõlmimist.
teisipäev, 11. veebruar 2020
Lehola discgolf
Hei kõik noored ja vanemad! Paluks nüüd tähelepanu! Kuna Leholas puudub spordiväljak, siis sobiks kehalise tundide elavdamiseks ja sportlikult vaba aja veetmiseks justnimelt discgolf. Kõik vabatahtlikud on oodatud raja ehitusele appi, sest saab see ju olema avatud kõigile! Toome päris ehtsa discgolfari rääkima mängust ja selle reeglitest ning esimese võistlusegi korraldame ise. Muudame üheskoos Lehola tuleviku sportlikuks ja lahedaks!
Ava pilt ja viska meile like, sest 200 like täitumisel saame vajaliku rahastuse “Nopi üles” konkursilt (1800) ja kohalik omavalitsus toetab meie mõtet 900€, et ehitada Lehola mõisaparki vinge discgolfirada.
Noorte piirkondlike omaalgatuste konkursi “Nopi Üles” tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.