Nädal 47: 20.-26.11.2017

E, 20.11

Eesti ANK büroo- ja rahvusvaheliste suhete juht Stiina Kütt viibib 20.-23.11 Sloveenia noortekeskuste katusorganisatsiooni Mreža MaMa poolt ellu kutsutud Erasmus+ strateegilise koostööprojekti “Social inclusion in youth centres” partnerite esimesel kohtumisel Sloveenias, Mariboris. Eesti projektimeeskonda kuuluvad ning kohtumisel osalevad ka Ege Enok (Viljandi Avatud Noortetuba) ja Eveliis Samberk (Saue noortekeskus).

Eesti ANK coach-superviisor Anne Õuemaa coachib HMN poolt toetatud projekti „Selge suund“ raames juhte Tartus.

T, 21.11

Eesti ANK juhatuse esimees ja Noorte Tugila teenuse kvaliteedijuht Kerli Kõiv osaleb Eesti Noorsootöö Keskuse võrgustikuseminaril “Noor ? Võimalust” Tallinnas.

Eesti ANK noorsootöö spetsialist ja projektijuht Ivika Uslov osaleb noortevaldkonna esindusühingute koolitusel Tallinnas.

Eesti ANK juhatuse liige Kristi Paas osaleb KOV KTG võrgustikuseminaril Tallinna Lauluväljakul.

K, 22.11

Eesti ANK tegevjuht ja Noortegarantii Noorte Tugila programmijuht Heidi Paabort ja Kerli Kõiv osalevad Riigikogu konverentsisaalis toimuval arutelule teemal „Mitteaktiivsed noored – kas meie ühiskonna uus väljakutse?“.

N, 23.11

Kerli Kõiv, Heidi Paabort, Marek Mekk ja Ivika Uslov osalevad Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti ANK kohtumisel Tartus.

Nopi Üles projektijuht Riin Luks osaleb kohtumisel Soome Instituudi esindajatega.

Anne Õuemaa  täiendab end ISCI superviisori-coachi väljaõppes 23.-26.11 Tartus.

R, 24.11

24.-25.11 toimub Põhja-Tallinna noortekeskuses Nopi Üles koolitus, mida viivad läbi Riin Luks ja Carolyn Mets.

Kerli Kõiv osaleb Haanja noortevolikogu korraldatud seminaril “Ühtsus”.

Kristi Paas osaleb Lastekaitse Liidu aastakonverentsil “Kuidas elad, Eestimaa laps? Koostöös lapse heaks.” Tallinnas Mektorys.

2017 aastal tähistatakse Eestis Laste- ja noorte kultuuriaastat. Eesti ANK soovib selle raames tutvustada oma liikmete noortekeskusi, et näidata, millised võimalused on lastel ja noortel üle Eesti. Sel nädalal on meil hea meel tutvustada Kohila Avatud Noortekeskust.

„Kohila Avatud Noortekeskus on Kohila Laste Päevakeskuse õigusjärglane. Viimane hakkas tegutsema juba 1998. aastal. Kohila Avatud Noortekeskus saab 2018. aasta kevadel 15-aastaseks. KANK asub vanas silmkude kudumistsehhi ruumides, mis on piklik maja ja noorte jaoks on avatud viis erinevat ruumi. Uksest sisse astudes hüüab noorsootöötaja alati tervitus-tsau. Peale seda kui logiraamatusse on noor end kirja pannud, saab valida, kus ja mida teha tahetakse. Meil on suur saal diivanite, õhuhoki, piljardi ja pinksiga. Laua taga saab mängida erinevaid lauamänge. Lisaks on meil veel kunstituba, lebotuba, bändiruum ja kui suur saal on maja ühes otsas, siis xboxi tuba koos xboxi ja suurte peeglitega tantsutrennide tegemiseks, on hoopis maja teises otsas.

Sinnani jõudmiseks tuleb läbida pikk koridor, aga selle oleme huvitavaks teinud Kohilas oma Euroopa Vabatahtliku Teenistust läbinud noorte piltide ja soovidega noortele. Kohilas jookseb juba 11. aasta, mil meil on olnud võimalus kutsuda siia enamjaolt aastaks uusi ja huvitavaid inimesi, kes on noortekeskuse elu rikastanud oma kultuuriga. Kui alguses oli välisvabatahtlikke üks, siis mõne aja pärast sai neid kaks ja nüüd sel sügisel tuleb meile kolm vabatahtlikku.

Kui toas tegevused otsa saavad, saab minna välja kas siseskateparki või maja taha sportmänge mängima ning meie majast saab laenutada ka rulluiske, kanuusid ja jalgrattaid. Lisaks on meil igal hooajal huviringid vastavalt noorte soovidele.

KANK-is töötab juhataja, kaks noorsootöötajat ja psühholoog. Koostööd teeme kogukonnaliikmetega, valla koolidega ja erinevate asutustega ja lisaks oma valla noortekeskustele, Hageri Avatud Noortekeskus ja Prillimäe Noorte- ja Teabetuba, teeme koostööd Raplamaa noortekeskustega.

Kohila Avatud Noortekeskus on noorsootöö põhimõtetest lähtuv noorsootööasutus, mille eesmärgiks on toetada noore aktiivsust ja toimetulekut ühiskondlikus elus. Märksõnadeks on avatus ja noorte vaba tahe. Noori kaasatakse ja toetatakse ka isetegemises. Noorsootöötaja roll on olla mentoriks. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mille raames toetatakse noort ning tema teed täiskasvanuks saamisel. Tulemustele keskendumise asemel on olulisem protsess ise. Kõik see annab eelduse positiivse keskkonna loomiseks, mille tõttu noor tunneb, et on juba täna kogukonna ja ühiskonna jaoks oluline.“