Sel kevadel korraldas Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse õpirände Iirimaale, kus meil avanes võimaluse külastada Crosscare organisatsiooni, mis toetab lapsi, noori ja peresid, kes vajavad lisatuge oma heaolu ja võimaluste parandamisel. CrossCare’i töö keskmes on noorte areng läbi hariduse, vaimse tervise toe, nõustamise, loovtegevuste ja kogukonnapõhiste lahenduste, aidates noortel leida oma tugevused ja liikuda iseseisvama tuleviku suunas.
Õppevisiidi jooksul tutvusime mitmete noortekeskustega, kus pakutakse paindlikku ja mitmekesist tuge alates avatud noorsootööst, õues- ja aktiivõppest, grupitegevustest kuni individuaalse nõustamise, pere toetamise ning hariduse ja tööga seotud suunamiseni. Tähelepanu pööratakse nii vaimsele ja füüsilisele heaolule, loovusele kui ka aktiivsele osalusele kogukonnas, pakkudes noortele turvalist keskkonda arenemiseks ja oma tee leidmiseks.
Külastasime ka kogukonnakohvikut ja toiduabi teenust, kus erakorraline toiduabi on ühendatud sotsiaaltööga, et toetada inimesi keerulistest olukordadest väljumisel väärikalt ja jätkusuutlikult. Inspiratsiooni pakkus ka Glendalough looduskaunis piirkond, kus CrossCare korraldab noortele laagreid, ühendades Iirimaa ajaloo, looduses liikumise ja ühised kogemused.
Küsisime kahelt õpirändel osalejalt, Simuna Noortekeskuse noorsootöötaja Egle Pent ja Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja Pirjo Malinen, milliste muljetega nad Iirimaalt tagasi tulid:
Mida märkasid Iirimaal noortega töötamise, inimeste suhtlemise või igapäevaelu juures erinevat?
Egle: Märkasin, et noorsootöö on Iirimaal palju tihedamalt seotud sotsiaaltööga ning keskendub noorte igapäevasele päriselulisele toetamisele. Noori kuulatakse rohkem ja lähtutakse nende huvidest, olgu need kui erinevad tahes. Samuti jäi silma tugev ennetustöö ja personaalne lähenemine, sealhulgas 1:1 töö noortega. Sain veelgi enam kinnitust sellele, kui oluline on näha noort kui tervikut.
Pirjo: Õpiränne Iirimaale andis mulle kui noorsootöötajale palju uusi mõtteid ning pani mind teise pilguga oma tööd vaatama.
Kuidas pani see kogemus sind enda või oma töö peale uue pilguga vaatama?
Egle: See reis pani mind mõtlema, kuidas me oma tööd esitleme ja väärtustame. Tihti keskendume tegevustele, sest neid on lihtsam näidata, kuid tegelikult on suur osa tööst peidus vestlustes, aruteludes ja esmases nõustamises. See pani mind rohkem väärtustama ka seda nähtamatut osa oma tööst.
Pirjo: Kõige rohkem jäi mulle silma see, kui terviklikult seal noori toetatakse. Iirimaal noorsootöö ei toimi omaette, vaid on tihedalt seotud sotsiaaltööga ning iga noort nähakse tema enda loo ja vajaduste kaudu. See pani mind mõtlema, kui oluline on võtta aega ja päriselt märgata iga noort just sellisena, nagu ta on.
Millise mõtte, meetodi või lähenemise võtad saadud kogemusest kaasa oma igapäevatöösse?
Egle: Võtan kaasa mõtte, et noorsootöö peaks olema terviklik. Lisaks tegevustele on ääretult oluline ka päriselt toetav keskkond, kus noor tunneb end hoituna ja kuuluvana. Samuti inspireeris mind noorte huvidest lähtuv lähenemine ja ennetustöö olulisus.
Pirjo: Kogukonnakeskuse külastus jättis mulle väga sügava mulje. See ei olnud pelgalt teenuse pakkumise koht, vaid keskkond, kus oli selgelt tunda hoolimist ja toetust. Inimestel oli võimalus olla nemad ise ning kogeda kuuluvustunnet, mis tegi selle kogemuse eriti meeldejäävaks.
Mis selle õpirände juures sind kõige enam inspireeris või julgustas midagi oma elus või töös teisiti tegema?
Egle: Kõige rohkem inspireeris mind see, kui teadlikult ja järjepidevalt oli igas külastatud kohas loodud keskkond, kus noor ei ole lihtsalt osaleja, vaid päriselt oodatud ja väärtustatud. See ei väljendunud ainult tegevustes, vaid kogu õhkkonnas – alates sellest, kuidas noori kaasati, kuni selleni, kuidas neile anti vastutus ja ruum ise midagi luua (olgu see taskuhääling, DJ-tegevus või muu nende huvidest lähtuv algatus). Samuti inspireeris mind kogukondlik mõõde – see, et noorsootöö ei toimi eraldiseisvana, vaid on tihedalt seotud teiste toetavate struktuuridega. See pani mind mõtlema, kuidas ka oma töös veelgi rohkem teadlikult otsida ja hoida koostöösuhteid, et noor ei peaks tuge otsima killustatult, vaid kogeks terviklikku võrgustikku enda ümber.
Pirjo: Samuti meeldis mulle väga see, et noortele antakse võimalus linnast välja saada. Crosscare viib noori loodusesse, kus pole levi ega internetti – ja see aitab päriselt välja lülitada kogu sotsiaalmeedia ja igapäevase müra. Glendalough’ org oli selleks ideaalne paik – rahulik, looduskaunis ja täiesti teistsugune keskkond. Seal veedetud aeg ja ühine matk panid korraks aja maha võtma ja lihtsalt hetkes olema.
Sellest kogemusest võtan kaasa mõtte, et noori tuleb rohkem kaasata ja nende ideid päriselt ellu viia. Samuti tahan oma töös rohkem keskenduda usalduse loomisele, et noor tunneks end turvaliselt ja hoituna.
Kas soovitaksid sarnasel õpirändel osalemist ka teistele noortele või noorsootöötajatele?
Egle: Soovitaksin, sest see annab uusi vaatenurki ja inspiratsiooni. Näed, kuidas erinevates kohtades asju tehakse, ning saad ideid, mida oma töös rakendada. Noored on ju üsna sarnased, mured on samuti üsna sarnased ning väga oluline on jagada omavahel teadmisi headest praktikatest. Samuti ka nendest õpimomentides, mis ei õnnestunud, kuid läbi mille on palju õpitud. Samuti ei saa vähendada ka Eesti kolleegide olulisust. Uute kontaktide loomine ning sõprussuhete ehitamine on üks väga oluline osa selliste õpirännete juures.
Pirjo: Soovitaksin sellisel õpirändel osalemist kindlasti ka teistele – see annab palju inspiratsiooni ja aitab näha oma tööd täiesti uue nurga alt.
Mis hetk või kogemus sellest õpirändest jäi sulle kõige eredamalt meelde?
Egle: Kõige eredamalt jäi meelde Portland Cafe & food support külastus. See ei olnud lihtsalt koht söömiseks, vaid keskkond, kus inimesed said tagasi oma väärikuse, oskused ja usu iseendasse. See kogemus kandis endas väga tugevat inimlikku ja toetavat sõnumit. See oli üks külastus, mille jooksul hoidsin heldimuse ja tänutunde pisaraid tagasi, sest töö, mida nad teevad, on nii vajalik ning tänuväärne.
Pirjo: Kõige eredamalt jääb mulle meelde see soe ja toetav õhkkond, mida seal kogesin – nii inimeste vahel kui ka looduses olles. See tuletas mulle veel kord meelde, et noorsootöös on kõige olulisemad suhted, usaldus ja päriselt kohal olemine.
Geter Ehrenpreis
Eesti ANK projektijuht
Projekte on rahastanud Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur Euroopa Solidaarsuskorpuse programmist. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.