Algus: 16.11.2015
Lõpp: 20.11.2015
Saadud toetus: 11 000,00
Projektijuht: Heidi Paabort
Osalejad: Heidi Paabort, Kerli Kõiv, Anne Õuemaa, Kristel Altosaar, Merlis Pajustik, Piret Laidroo, Merle Salusoo, Heidi Hansar.
Eesti ANK delegatsioon (8 esindajat) külastas 16-20. novembril 2015 Islandi noorteklubide ja noortekeskuste katusühendust Samfes. Samfese poolt oli kokku pandud programm, mis andis hea läbilõike Islandi noorsootööst. Meie fookuses oli noortekeskuse töö ja seal elluviidavad spetsiifilised hariduslikud ja sotsiaalsed programmid.
Visiiti rahastati Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi “Riskilapsed ja -noored“ avatud taotlusvooru “Kahepoolsete suhete arendamise fond” raames. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus.
Noortega töö on Islandil üle-riigiliseks prioriteediks ning sellega tegeletakse samasuguse tõsidusega nagu formaalhariduse andmisega. Noorsootöö rahastamine on tagatud kohaliku omavalitsuse poolt.
Islandi noorsootöö on kaasava lähemisega mõtestatud tegevus. Noorsootöö on väärtustatud ja hinnatud, palgad võrreldavad haridusasutustes makstavaga ning tööle võetakse valdavalt vaid vastava ettevalmistusega spetsialiste. Elanikud teavad, mis tööd noorsootöötajad teevad. Noorsootöö eriala ülikoolis iseseisvalt ei õpetata, õppejõu Arni Guðmundssoni selgituste kohaselt on see lõimitud sotsiaalpedagoogikaga ning vaba aja tegevuste teadliku planeerimisega.
Noorsootöös toimuv on ühiskonna loomulik osa. Avatud noortekeskused on Islandil eksisteerinud pea 40 aastat. Süsteem on stabiilne ja kohalike omavalitsuste poolt hästi rahastatud ja tunnustatud. Reykjavikis on nt 120 noortekeskust-noorteklubi. Mõlemad toimivad meie mõistes noortekeskusena, erisus on selles, et nad nimetavad seda keskust noorteklubiks, mis on suunatud kuni 13-aastastele. Noortekeskus on suunatud kas 13-16 või 16+ vanusele. Tegevusi suunatakse seega vanuseti eraldi. Keskused asuvad nii koolidega ühe katuse all kui ka eraldi hoonetes. Erinevates linnaosades asuvad noortekeskused pakkusid mitmekülgseid teenuseid, mida omakorda saab jagada nii – info, nõustamine, kultuurilised tegevused, erivajadustega noortele mõeldud tegevused, tööhõivet toetavad tegevused jms.
Meeldis, et nt 1500 noorega omavalituses oli 7 noortekeskust, mis kõik olid koolide teenusepiirkonna alusel ära jaotatud, et keskusel oleks võimalik igale noorele kvaliteetset tegevust ja tuge pakkuda. Ühes keskuses toimetas keskmiselt 3-7 osalise koormusega noorsootöötajat. Islandil märkasime, et selles valdkonnas tegutseb palju mehi. Oli ka palju osalise tööajaga inimesi, mis võimaldas noortekeskusesse kaasata rohkelt inimesi ning tuua valdkonna erinevaid oskusi, teadmisi ja vaatenurki. Eelkõige on selle põhjuseks tööelu ja pereelu ühildamise vajadus sest töö toimub suures osas õhtuti või nädalavahetusel.
Oli muljetavaldav, et igas keskuses, mida külastasime, võtsid meid vastu inimesed, kelle silmad särasid, kui nad oma tööst rääkisid. Näis, et eriline helk tekkis silmadesse veel siis, kui nad rääkisid, kuidas ja mida nende noored ise ellu viivad, organiseerivad, arvavad, enda eest seisavad. Oli näha, et nad tunnevad oma noorte ja nende aktiivsuse üle uhkust.
Loe täpsemalt lisatud dokumentidest.
Koostöö Samfesega on jätkunud. Oktoober 2016 külastas meie ühendust Samfese juhatus ja tegemeeskond. Märts 2016 toimunud konverenstil “Uued lõiked noorsootöös” esines Islandi Ülikooli õppejõud Arni Gudmundsson.
Lisainfo: Heidi Paabort, heidi.paabort@ank.ee, tel. +372 5809 1010
