Noorte Tugila

Rahastaja: ESF kaasrahastatud programm „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“
Algus: 01.11.2015
Lõpp: 28.02.2022

 

Teenuse maksumus: 4,1 miljonit (2015-2018: 3,1 miljonit, 2019-2022: 1,0 miljon)

Meeskond: Heidi Paabort, Kerli Kõiv

 

 

Noorte Tugila tegevuskava oli suunatud 15-26 aastastele õppimise või tööga hõivamata noortele. Aastatel 2015-2022 toetati üle 12000 noore.  Noorte Tugilad paiknesid kõikjal Eestis.

Programmi pakkumisel jaotus riik piirkondadeks, koondades enda alla mitu kohalikku omavalitsust. Esimesel perioodil oli programmiga ühinenud 50 noortekeskust, mis pakkusid teenust kokku 56 KOVis. 2019-2022 oli kaasatud Lõuna-, Ida-, Kesk-, ja Lõuna-Eestis 30 noortekeskust, Tallinnas pakkus NEET-olukorras noorte tugiteenust Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.  Iga tugila toetas täiskoormuse korral kuus kuni 30 noort. Jälgiti, et igas Tugilas sai nõu ja abi vähemalt 53-70 noort aastas.

Noorte Tugila toetas noori, aidates neil oma soovides selgusele jõuda. Lisaks kogemuste saamisele noorsootöö kaudu aitasid Tugilad noortel luua kontakte haridusasutuste, organisatsioonide ja tööandjatega. Noorsootöötaja olid osa noore haridustee jätkamist või tööturule sisenemist soosivast võrgustikust. Iga noor osales programmis oma vajadustele vastavalt kuni pool aastat. Osalusaja lõppemisel hoiti noorega kontakti veel vähemalt kuue kuu jooksul.

Kogu programm dokumenteeriti Noortekeskuste Logiraamatus, mis andis hea ülevaate noore väljakutsest sisenemisel tööellu.

Noorte Tugila oli osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks on nt töö kaotanud või koolist lahkunud noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu.

Tegevuste elluviimist rahastatati haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

Noorte Tugila töö põhimõtted

  1. Madala lävepaku teenus, mis on avatud noortele vanuses 15-26 nende vaba tahte alusel
  2. Puuduvad eeltingimused osalemiseks
  3. Tagab noorte isikuandmete konfidentsiaalsuse
  4. Tugi tagatakse ka olukorras, kus noor ei soovi oma isikuandmeid avaldada
  5. Lapsi puudutavate küsimuse lahendamisel lähtutakse lapse huvidest vastavalt lastekaitseseaduses sätestatule
  6. Tagab toe noorele võimaluse kohtuda temale sobilikus avalikus ruumis ja kodukohale võimalikult lähedal
  7. Põhineb noorsootöötaja ja noore vahelisel usalduslikul suhtel, kus spetsialist loob arendava keskkonna ning määrab koos noorega selged eesmärgid ja piirid
  8. Põhineb sõbralikul ja kaasaval atmosfääril, mis on huvitav ja lõbus
  9. Tunnustab individuaalset või grupitööd
  10. Põhineb õpikogemusega seotud pakkumistel
  11. Võimaldab saada hinnangutevaba sotsiaalset suhtlemisest
  12. Avatud uuendustele ja arvestab erinevate ühiskonnas tekkivate piirkondlike väljakutsetega (riskidega)
  13. Ajas ja valikutes paindlik
  14. Ellu viidud professionaalsete noorsootöötajate poolt
  15. Vastutab vastastikusel kokkuleppel programmis oleva noore ümber oleva tugimeeskonna juhtimise eest kaasates sinna vajaduspõhiselt teiste valdkondade spetsialiste ja/või vabatahtlikke
  16. Sekkub olukorras, kus noor peab saama tuge tööelu või haridusega tekkinud probleemide ja raskuste lahendamisel
  17. Kasutab mitteformaalse ja informaalse õppe meetodeid ning kohandab need vastavavalt protsessis või noortel tekkinud vajadustele
  18. Kasutab noorteni jõudmisel või toetamisel noorsootöö võimalusi
  19. Aitab kaasa noorte ande realiseerimisele arendades nende oskusi ja teadmisi pakkudes erinevaid/mitmekülgseid tegevusi/teenuseid
  20. Soodustab noortes vastutustunde tekkimist läbi kindlate ja selgete piiride, ebaõnnestumise korral annab tagasisidet tagajärgedest, kasutades avatud dialoogi põhimõtet
  21. Noortega seotud olukordades, kriisis, küsimustes ja/või muutustes on empaatiline, vastuvõtlik, paindlik ja positiivne
  22. Põhineb holistilisusele ehk ühe ukse teenusele, mis on spetsialistidest koosnev võrgustik, kellel on tagatud valmisolek olenemata esimese kontakti asukohale suunata noor sobiva teenuse juurde
  23. Tagab noortele vajadusel nn teise võimaluse ehk võimaldab koostöös partneritega keskkondi eksperimenteerimiseks ja kasutab seda õppeprotsessides ilma inimese üle hinnangut andmata (kohut mõistmata)
  24. Võtab aktiivse rolli noorte vajaduste ja huvide esindamisel ja edendamisel
  25. Rõhutab tegevuste käigus tekkiva vastastikkuse aususe/austuse olulisust ning läbi dialoogi toetab noori lugupidava suhtlemise tekkele eakaalsastega ja ühiskonnaga
  26. On teadlik oma positsioonist teiste noortega seotud asutuste/valdkondade seas ja tagab/säilitab aktiivse koostöö noortega tegelevate institustioonide/isikutega
  27. Väärtustab noorte ja koostööpartnerite poolt saadud tagasisidet, et jälgida/seirata ja hinnata oma tööd
  28. Kasutab Noortekeskuste Logiraamatut, et kirjeldada, selgitada ja edendada oma tööd avalikkusele professionaalselt

Lühikokkuvõte programmist

Taust: Tugitegevused olid suunatud kohalikule tasandile ehk noorele võimalikult lähedale ja tema igapäevaelu keskkonda. Noorte Tugilad asusid üle kogu Eesti. Riik jaotus piirkondadeks, millest iga alla koondusid mitu kohalikku omavalitsust. Aastatel 2015-2018 teostas programmi ligi 50 noortekeskust, 2019-2021 30 noortekeskust, kellest igaüks toetas kuus kuni 30 noort. Programmi eesmärk oli, et igas Tugilas saaks nõu ja abi vähemalt 53-70 noort aastas.

Tegevuse eeldus: Igas tegevuspiirkonnas oli loodud tegevuskaart. Tegevuskaart andis vastuse, kuidas noorteni jõutakse ning milliseid toetusvõimalusi piirkond saab noorele tagada. Noore toetamiseks toimus pidev kontakteerumine erinevate institutsioonide (nt kohalikud omavalitsused, Eesti Töötukassa, Rajaleidja, ettevõtted, kultuuriasutused, haridusasutused jne) ja spetsialistidega, kellel võib olla konkreetse noore toetamiseks sobivad meetmed. Kesksel kohal oli individuaalne lähenemine noorele. Spetsialistid olid läbinud koolitusprogrammi sh motiveeriva intervjueerimise esmatasandi koolituse.

Lähenemise taust: Tugiprogrammis toetuti sotsiaalpedagoogika põhimõtetele, mis toetavad laste ja noortega toimuvat noorsootöö keskkonnas viisil, mis tagab nende heaolu, vabaduse ja õnnetunde ühistegevuses. Sotsiaalpedagoogilises lähenemises on kesksel kohal suhted ning seetõttu peetakse eriti tähtsaks kuulamist ja eneseväljendamist, samuti meeskonnatööd ja toetavat võrgustikku noore eluilmas, lapse/noore loovust.

Sel põhjusel olid Noorte Tugila tugitegevused sellised, mis on noortele jõukohased ja huvipakkuvad, loovust arendavad ja noorte tugevusi esiletoovad; põhjalik ja jätkusuutlikkust tagav töö noorsootöö tegijate ja võrgustikuga koolituste, mentorluse, lapse eluilma tundmaõppimise teoreetilise õppetegevuse, praktiliste näidete ja eneserefleksiooni toel. Keskmes oli noor tänases hetkes, tema huvid ja soovid. Tegevustes lähtuti sellest, milliseid oskusi lapsed ja noored soovivad endas arendada. Noored osalesid ise oma tegevuste kujundamisel.

Noorte Tugila tegevus keskendus neljale faasile:

  1. noore ülesleidmisele otsiva noorsootöö või võrgustikutöö kaudu;
  2. noorega usaldusliku kontakti saavutamine, et aidata neil oma soovides selgusele jõuda;
  3. noore motiveerimine/jõustamine läbi noorsootöö võimaluste, et suunata ta teadmisi ja oskusi omandama või tööturule sisenema;
  4. noorega kontakti hoimine peale programmist väljumist vähemalt 6 kuud.

Ühe noore kohta nähti programmis aktiivset olekut üks kuni kuus kuud (erisustega). Kõik etapid dokumenteeriti Noortekeskuste Logiraamatus, mis on noortekeskuste seiresüsteem, mille abil on võimalik noortekeskustel koguda igapäevast statistikat ja dokumenteerida igapäevaseid tegemisi. Logiraamatu loodi, et kõik noortekeskused koguksid andmeid ühtemoodi ja seega oleksid andmed ka tõlgendatavad sarnaselt ning tulemuseks on tõenduspõhine statistika. Individuaalse töö dokumenteerimiseks olid kasutusel juhtumikaardid.

Milleks peab Noorte Tugila lähenemise pakkuja olema valmis?

Noorte Tugila tegevuse sisu keskmine kuumaht:

  • piirkonna võimaluste ja koostööpartnerite kaardistamine ja info uuendamine, edastamine 5%;
  • võrgustikutöö (noore leidmiseks ja tegevuste planeerimiseks) 5%;
  • mobiilne noorsootöö, teised noortega kontakti loomise võimalused 25%;
  • individuaalne coaching 25%;
  • grupimeetodil nõustamine 5%;
  • noore ja asutuste omavahelise kontakti toetamine ja arendamine 20%;
  • gruppidele suunatud ühistegevused ja korraldus 15%;
  • analüüs ja planeerimine 5%.

Noorte Tugilaga seotud artiklid leiad siit.

ENG: Prop Up Programme

Objective:

The Youth Prop Up programme is a new action plan which has been implemented in Estonia. The programme is designed to specifically target:

  1. Young people aged 15 to 26 years.
  2. Young people who are not currently involved in any kind of academic study or employment.

The Association of Estonian Open Youth Centres is the organisation responsible for the development and implementation of the Youth Prop Up action plan for the estimated duration of 2015-2018. The programme supports currently the 8,800 individuals who meet these criteria.

Background:

The Youth Prop Up action plan is part of the wider Estonian Youth Guarantee National Action Plan initiated by the European Union.

The main aim is in supporting young people in need, who may have been made redundant or have not completed their education and are not currently studying. The programme attempts to assist them in realising their potential and return to being a productive member of society as quickly as possible, raising their confidence and self-esteem.

The activities take place under the  “Inclusion of youth at risk of social exclusion and improvement of youth employability” programme. The programme is approved by the Ministry of Education and Research and co-financed by European Social Fund. Programme is lead by Education and Youth Authority.

Level:

The programmed activities are set to be carried out at local level, designed so as interaction can take place on a one to one basis with the participants. This ensures that their progress can be monitored and tailored to their specific requirements. Participants can then activity use these skills learned in their everyday living environment.

The centres implementing Youth Prop Up are located throughout various regions within Estonia. The country is divided into zones, and within each zone are several local municipalities. The programme is currently being implemented by approximately 35 youth centres since the beginning of 2015, continuing to the current end date in 2018. Each centre has the facilities to support up to 30 participants each month. One of the overall aims of the programme is to ensure that at least 53 to 70 individuals will receive help and advice through Youth Prop Up each year.

What is being done?

An action plan has been created for each activity zone. It begins with a process to how to engage potential new participants who would benefit from the service; like through the mobile youth work. It then advises on the potential support options that the zone can provide for each of the participants. Constant contact is maintained with various supporting institutions (e.g., municipalities, the Estonian Unemployment Insurance Fund, Rajaleidja, local and regional businesses, cultural and educational institutions, etc.), and trained specialists who can provide appropriate measures of support that an individual may require. All specialists will have completed a corresponding training programme that includes a first level training in motivational interviewing. The focus is geared towards the individual receiving a personal action plan that meets their specific situation.

How?

The activities of Youth Prop Up concentrate on four main phases:

  1. Identification of the youths through mobile youth work (e.g. outreach, internet, youth work services in open area) or networking.
  2. Establishing a trusting contact with individuals in order to help them to come to terms with their wishes and ambitions.
  3. Empowering the participants through the possibilities of youth work, in order to assist in developing their practical knowledge and skills, and facilitating their entry into labour market.
  4. Keeping in regular contact with the participants for at least six months after their exit from the programme, for follow up support and assistance if required.

To gain the full benefit of being a participant in the programme each individual would need to remain active within the scheme for a minimum of one to six months, with exceptions. All steps are fully documented in the youth centres’ monitoring system of “Logbooks” which enables the facilitators to collect daily statistics and document their day-to-day activities with participants. The Logbook was established in order to allow all youth centres to collect and share data, resulting in reliable evidence-based statistics. Trends and successes can be monitored and shared across all zones, with proven strategies that could be implemented in other regions. Documentation of individual work is based on case files.

Background of the approach:

The support programme is founded on the principles of social pedagogy, with the aim of the supporting activities involve children and young people in a way that their well-being, freedom and self-esteem can thrive. This approach is centred around relationships. Therefore, important factors of integrating active listening, expression, creativity, teamwork and supportive networks as part of the young person’s environment is a main consideration.

For this reason, the supporting activities of Youth Prop Up should be affordable and interesting to the participants to cultivate their creativity and bring out their natural strengths. The activities were designed to focus on several key areas, such as thorough and sustainable work, working alongside youth work specialists within the respective network, and with training and mentoring through theoretical learning, practical examples and self-assessment.

The activities revolve around the participant in the present moment and focus on their interests and practical desires. All actions are based on the skills that the participants want to develop further in their lives. This enables them to take an active part in the direction of future activities, that they can them implement within their own lives outside of the programme.

What challenges should an offeror be ready to face?

Average monthly workload of the Youth Prop Up activities:

  • mapping of regional opportunities and collaboration partners, updating and transfer of information, 5%;
  • networking for identifying the youths and planning activities, 5%;
  • mobile youth work, other opportunities for contacting and finding young people, 25%;
  • individual coaching, 25%;
  • group counselling, 5%;
  • support and development of the contact between the youth and institutions, 20%;
  • joint activities and supervision targeted to groups, 15%;
  • analysis and planning, 5%.

Additional information: Heidi Paabort, heidi.paabort@ank.ee, +372 58091010

Read more about programme and guidelines.

 RUS: Программа действий Noorte Tugila

Программа действий Noorte Tugila – предусмотрена для молодых людей в возрасте 15-26 лет, которые не учатся и не работают.

Открытое Объединение Молодежных центров Эстонии (Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus) действует на благо молодежи Эстонии уже с 2001 года. На период 2015-2022 мы составили программу действий Noorte Tugila, которая позволит в течение этих лет поддержать около 13000 молодых людей Эстонии в возрасте 15-26 лет, которые не учатся и не работают.

Noorte Tugila является частью инициированной Европейским Союзом государственной программы действий Молодежная гарантия Эстонии, цель которой обеспечить молодым людям, оставшимся без работы или бросившим школу, наиболее быстрое возвращение к общественной жизни. С Молодежной гарантией связана также предлагаемая Эстонской Кассой по безработице услуга „«Мое первое рабочее место“ , Центр молодежной работы Эстонии и практика общин Союза некоммерческих объединений и целевых учреждения Эстонии.

Представительства Noorte Tugila расположены по всей Эстонии. Страна разделена на регионы, которые объединяют в себе несколько местных самоуправлений. На данный момент к программе присоединилось почти 50 молодежных центров, каждый из которых может предоставлять услуги 30 молодым людям в месяц. Мы следим за тем, чтобы в каждом центре консультацию и помощь получали бы по меньшей мере 53-70 молодых людей в год. В более проблемных регионах мы предлагаем больший объем поддержки.

Молодежные работники Noorte Tugila оказывают молодым людям поддержку, помогая им разобраться в своих желаниях. Помимо получения опыта посредством молодежной работы, центры помогают молодым людям в налаживании контактов с образовательными учреждениями, организациями и работодателями. Молодежный работник является частью сети, способствующей продолжению образования или выходу на рынок труда. Каждый молодой человек принимает участие в программе в соответствии со своими потребностями, но не дольше чем в течение полугодового периода. После этого с молодым человеком поддерживается контакт в течение по меньшей мере шести месяцев.

Все программа документируется в Книге записей молодежного центра, которая предоставляет хороший обзор о предпосылках молодого человека при выходе на рынок труда.

Деятельность финансируется в рамках программы „Вовлечение молодежи с риском отверженности и повышение готовности молодежи к трудовой занятости“, утвержденной министром образования и науки и реализуемой Департамент по делам образования и молодежи при финансовом участии Европейского социального фонда.

Дополнительная информация:
 Руководитель программы Хейди Пааборт, heidi.paabort@ank.ee, тел. 58091010

 

 

Lisainfo:

  • Heidi Paabort, heidi.paabort@ank.ee, tel. +372 58091010
  • Kerli Kõiv, kerli.koiv@ank.ee, +372 5558 3134