Rahvusvaheline konverents “Kogukonnagarantii”

Rahastaja: Riigikantselei, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, ESF kaasrahastatud programm „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“
Algus: 22.03.2017
Lõpp: 31.12.2017

Konverents toimus 09.11.2017.

KÜSK poolt saadud toetus: 17 957,00 (80% eelarvest).

Meeskond: Heidi Paabort, Kerli Kõiv, Ivika Uslov jpt

Rahvusvahelise tasandi projekti koordineeris Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Konverentsile ja sellele eelnenud mõttetalgutele olid oodatud eksperdid lisaks Eestile Rootsist, Soomest, Leedust, Saksamaalt, Türgist, Lätist, Poolast. Konverents oli osa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise sündmuste programmist.

Konverentsi eesmärk oli rahvusvahelisel tasandil esile tõsta noortevaldkonna ja kodanikuühiskonna väärtus ja võimalused ühiskonna valupunkti- noored, kes ei õpi ega tööta – toetamisel. Tegevuse tulemusel tuntakse ühiskonna haavatavama sihtrühma toetamisel kogukonnatöö ja noorsootöö väärtusi ja võimalusi ning seeläbi on pakutav tugi efektiivsem ja erinevaid osapooli kaasav. Projekti eesmärk toetab „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019“ alasuuna Haridus ja noored fookust- hariduse, koolituse ja elukestva õppe keskne roll inimeste tööalase konkurentsivõime suurendamisel.

Mõttetalgute keskmes oli noorte, kes ei õpi ega tööta, toetamise head praktikad ja lahendused, mis on ellu viidud või kutsutud noortevaldkonna kolmanda sektori poolt. Arutati ühiste väljakutsete teemal nagu näiteks ekspertide kompetents, koolitusvajadused ja riikide seadustest tulenevad erisused noorte toetamisel. Iga riik esitles oma näiteid, toimusid õpitoad, kus oli võimalik minna teemaga süvitsi, et õppida teineteise kogemustest.

Eesti ANK esitles Noortegarantii alameetmeid “Noorte Tugila” ja “Nopi Üles” ning programmi Noorte Tugila hindamiseks/analüüsimiseks kasutatavat digitaalset tööriista Noortekeskuste Logiraamatut. Konverentsi ja sellele eelneval mõttetalgul valmis ühisplaan, kuidas noori, kes ei õpi ega tööta, ühiselt paremini toetada (võrgustiku kompetents) ja kuidas hoida erinevaid riike teineteise tegevustega kursis (ühisinfoväli). Koostöö plaanid pandi paika aastani 2019.

Tugimeetme “Noorte Tugila” elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Konverents on saanud loa kasutada Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumise logo.

Konverentsi kava

Konverentsi kava leiad siit.

Konverentsi osalejate ja töötubade info leiad siit

Esitletud töötubade kohta loe siit.

Look the programme here.

  • Vaata ülevaadet siit.
  • In english (end of this week).

Planeeritavad tulemused

  1. Mõttetalgute ja konverentsi tulemusel on kaheksa riigi eksperdid, kokku 170 spetsialisti, saanud ülevaate erinevate riikide NEET-noorte olukorrast ja arutanud erinevate heade praktikate varal edasisi samme.
  2. Paika sai ühisinfovälja võimaldamise ja NEET-noorte spetsialistide koolitusvajadused ning selle lahendamise kavad.
  3. Tõenduspõhisemaks muutumisel analüüsiti Eesti ja Rootsi kogemust digitaalse tööriista- Logiraamatu- võimalusi antud teemas.

Keda me konverentsile ootasime?

Konverentsile eelnevale mõttetalgutele olid oodatud NEET-noortega töötavad eksperdid Eestist, Rootsist, Soomest, Leedust, Lätist, Poolast, Saksamaalt ja Türgist. Kokku 40 eksperti. Väliseksperte kaastakse Epeamiselt School2Work strateegiliste partnerlusprojektide abil.

Konverenstil osales 170 eksperti. Eestis on NEET-noortega töötavaid spetsialiste hinnanguliselt 400, alates kolmandast sektorist avaliku sektorini (Noorte Tugila võrgustik, Eesti Töötukassa, Rajaleidja, 3 sektori ühendused, täiskasvanute gümnaasiumid, kutsekoolid, KOV spetsialistid, STEP-programm, SPIN-programm jne). Oluline on tuua kõik spetsialistid, kes töötavad sama sihtrühmaga, olenemata nende asutuse ja vastutuse taustast ühisruumi, et leida meie ühised väljakutsed ja tugevused. Noort ei saa toetada vaid enda asutuse võimalustele tuginedes, sest NEET-noorte taustad ja takistused vajavad holistilist lähenemist. Ressursiliselt efektiivsem on erinevate osapoolte koostöö. Tugev võrgustikutöö ning teenuste ja tegevuste tugev sidusus muudab nad muutustele vastupidavamaks. Sel põhjusel on vaja esile tuua avaliku sektori kõrval ka kolmanda sektori võimalused ja tahe. Selle tulemusena ei peaks noored kogukonnast lahkuma toe saamiseks, vaid koostöös suudetakse tuge pakkuna noore enda elukeskkonnas, vältimaks elukeskkonna muutusest tulenevaid takistusi noore jaoks.

Kuidas haakub projekt „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019“ fookustega?

Tegemist on Eesti ANK, kui vabaühenduse poolt korraldatava sündmusega Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodil. Tegevus toimub Eestis 2017. aasta teisel poolaastal ning millel on selge eesmärk ning ambitsioonid jätkusuutlikkusele.

Tegevus haakub „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019“ alasuuna Haridus, noored, kultuur ja sport fookustega punktides 1, 5, 6. Euroopas on pärast majanduskriisi puhkemist oluliste teemadena järjest enam rõhutatud uute töökohtade loomist, tööjõu liikuvuse ja oskuste edendamist ning ümberõpet. Samuti viidatakse, et haridus- ja koolitussüsteemist lahkub liiga palju madala kvalifikatsiooniga noori.

Noorte Tugila programmi, mida soovime Eesti poolt tutvustada, on taotlemise hetkeks liitunud 2600 noort (31.03.2017 seis), kellest Noortekeskuse Logiraamatu alusel on 70% madala kvalifikatsiooniga või haridustee lõpetamata.

Eesti on tuleviku kasvu silmas pidades püstitanud keskse eesmärgi suurendada tööhõivet ja tootlikkust, sealhulgas vähendada eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaalu. Seetõttu on Eestis tähtis investeerida oskuste arendamisse ning hariduse, koolituse ja elukestva õppe keskne roll inimeste tööalase konkurentsivõime suurendamisel (1). Peetakse oluliseks õiglast ja võrdset ligipääsu kvaliteetsele haridusele ning haridusinvesteeringute tõhusat kasutamist. Tööturg peab olema kaasav ja kasutama ära kogu oskuste potentsiaali ning koostöös partneritega tuleb leida kestlikud lahendused inimeste oskuste arendamiseks ja elukestvaks õppeks (5). Noorte esiletõstmine potentsiaalina tuleb kaasava ühiskonna ja tööturu kontekstis seada prioriteediks. Tuleb teadvustada noori kui riskirühma tööturul ja toetada algatusi noorte konkurentsivõime suurendamiseks. Eesmärk on töötada välja riikide püüdlustele lisaväärtust andev EL-i noortestrateegia, et paremini kaasata noori, eriti tõrjutusriskis noori (5).

Noorte Tugila (www.tugila.ee) on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks on nt töö kaotanud või koolist lahkunud noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Programmi keskmes on elukestev õpe, üleeuroopaline koostöö ja heade kogemuste vahetus ning koostöö toel suurenev toetus õpirändele, mis aitab kaasa noorte oskustele ja terviklikule isiklikule arengule. Noorte Tugila noorsootöötajad toetavad noori, aidates neil oma soovides selgusele jõuda. Lisaks kogemuste saamisele noorsootöö kaudu aitavad Tugilad noortel luua kontakte haridusasutuste, organisatsioonide ja tööandjatega. Noorsootöötaja on osa noore haridustee jätkamist või tööturule sisenemist soosivast võrgustikust. Iga noor osaleb programmis oma vajadustele vastavalt kuni pool aastat. Osalusaja lõppemisel hoitakse noorega kontakti veel vähemalt kuue kuu jooksul.

Mõttetalgute ja konverentsi tegevuse tulemusel tekivad uued rahvusvahelised koostööalgatused, sõlmitakse koostööleppeid, ühiseid edasisi tegevuskavasid ja stabiliseeritakse võrgustik ühiseks inforuumiks. Konverents saab olema ka School2Work uue teemagrupi esmane tõuge ühistegevusteks.

Kuidas toetab projekt vähemalt ühte Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteetsetest suundadest?

Tegevus toetab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteetseid suundi nagu inimeste elukvaliteedi kasv (1) ja informeeritud ja targalt arutlev ühiskond, mis toetab tugevalt Euroopa Liidu tulevikku ja selle arenguid (2).

Eesti ANK on vabaühendus, mis vastutab ühe organisatsioonina Eestis Euroopa Liidu väljakutse- noorte töötus ja ühiskonnast isoleeritus- vähendamise eest Eestis. Programm Noorte Tugila on suunatud noorte jõustamisele, mis muudab noore kui ka tema pere elukvaliteeti ja tagab tema konkuretsivõime või selle säilimise tööturul. Ühtlasi aitab programm kaasa koolist väljalangemise ennetamisele, tõrjutud sihtgruppide jõudmise haridusse või ebasoodsa olukorra vähendamisele. Avatud noortekeskustele tuginedes pakume lisatuge noortele, kes ei osale õpinguis ega tööturul (NEET-noored). Lähenemine on üles ehitatud madala lävepaku teenustele, kus on kõige vähem tingimusi osalemiseks ja tagab seetõttu kättesaadavuse kõigile noortele. Tegevuse aluseks on koordineeritud koostöö kohaliku, maakondliku, kolmanda 3-sektori, riigi ja ärisektori vahel. Meie mudel lähtub põhimõttest, et oleme kontaktiloojaks ja lingiks erinevate osapoolte vahel. See teebki meie teenusest nn kogukonnagarantii sest noore jõustamine saab Eestis toimuda peamiselt koostöös erinevate sektorite vahel.

Tegevuste tulemusel on kättesaadavad sihtgrupi vajadustele vastavad noorsootöö teenused, mis aitavad tõsta noorte konkurentsivõimet, vähendada noorte tõrjutusriski ja tõrjutuse mõju ning pakuvad vajalikku lisatuge keerulisemates oludes noortele. Pakutavate kompleksteenuste eesmärk on osutada raskemates oludes noortele selliseid tegevusi ja tuge, mis toetavad nende naasmist õpingutesse või tööle.

Konverentsil esitletakse ühte nutika noorsootöö (smart youth work) väljundit- Noortekeskuste Logiraamatut. Digiteemad on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise (2017 II poolaasta) üks prioriteetidest noortevaldkonnas. Digiteemad on noortevaldkonnas esil ka Euroopa Liidu koostöös. Noorteministrite nõukogus kinnitati 15. detsembril 2015 resolutsiooniga Euroopa Liidu noortevaldkonna töökava aastateks 2016–2018[1]. Selle üheks prioriteediks on aidata kaasa digitaalajastu poolt noortepoliitikale, noorsootööle ja noortele esitatavate väljakutsete ning pakutavate võimalustega tegelemisele.

ENG: Conference “Community Guarantee”

The aim of the conference is to highlight the value of the youth field and civil society and what are the opportunities for youth who do not study or work and how to support them.

Youth unemployment is not a new phenomenon, and several EU Member States have experienced extremely high levels for many years. Experts from the 3th sector and other public and private stakeholders will exchange views and ideas regarding the youth employment issues.

Focus of the conference “Community guarantee” is good practices and solutions of support for youth, who do not study or work, that have been implemented or are in the youth field called third sector. Discussions about common challenges such as the expert competences, training needs and national laws arising from differences in supporting young people.

Each country presents its own examples, different workshops where participants could go through different topics and the aim is to learn from each other’s experiences.

Conference will take place on the 9th November 2017 in Tartu.

Registration will start in September 2017.

More information: Heidi Paabort, heidi.paabort@ank.ee, ph. +372 58091010