Madala haridustasemega noored

Koostajad: Aune Valk, HTM

Aasta: 2016

Iga õpitud aasta tähendab paremaid oskusi, paremat majanduslikku toimetulekut, paremat tervist ja suure- mat usaldust inimeste vahel ja ühiskonnas laiemalt. Haritumad inimesed on aktiivsemad kodanikud, osalevad enam vabatahtlikus töös ja elukestvas õppes (OECD 2013). CentARi uuring õpingute ebaõnnestumise kuludest Eestis (Anspal jt 2011) tõi välja, et haridustee jätkamine on oluline nii indiviidi kui ka ühiskonna seisukohast: „varane õpingute katkestamine toob
kaasa kulusid või vähendab tulusid nii üksikindiviidil (madalamad palgatulud, kehvemad tervisenäitajad) kui ühiskonnal laiemalt, olgu seda siis läbi otseste rahaliste kulude (saamata jäävad maksud, kõrgemad sotsiaal- kindlustuskulud) või üldisema heaolu vähenemise kaudu (rohkem kuritegevust, vähem kodanikuaktiivsust).“

Hõive ja ennekõike palgaga seostub enam hilisem haridustee, samas on just varasel hariduskogemusel ja -kvaliteedil oluline roll oskuste ja õppimisharjumuse kujunemisel. See omakorda mõjutab kumulatiivselt edasist haridust. Kõige olulisem on investeerida kehvemate võimalustega laste varasesse haridusse.

Trükis on leitav siit.