Kaardimäng “RAHATARK.”

Sea konkreetne eesmärk!

Kirjuta see üles! Suurema tõenäosusega siis sa täidad seda.

Mõtle erinevate kategooriate peale (nt pere, töö, isiklik…). Määra ära ajaperiood (pikk, lühike, keskmine jne). Kui sead eesmärgi, siis küsi alati MIKS? Mis viib sind eesmärgi tuumani?

Kindlasti on kõigil omad mõtted, kuidas raha kasutada ja samas hakkama saada ühe aasta jooksul. Meie soovitus on seada reaalne eesmärk, kui palju ja millele igal kuul kulutada.

Sea konkreetne eesmärk! Kirjuta see üles! Suurema tõenäosusega siis sa ka täidad seda.

Mõtle erinevate kategooriate peale (nt pere, töö, isiklik…). Määra ära ajaperiood (pikk, lühike, keskmine jne). Kui sead eesmärgi, siis küsi alati MIKS? Mis viib sind eesmärgi tuumani?

a) Tahan saada 18. eluaastaks autot

b) Ma soovin 18. eluaastaks osta auto ja selleks panen juba nüüd iga kuu kõrvale 20 eurot

Õige vastus – b

Oma kaugete unistuste poole tasub liikuma hakata juba täna. Miski ei ole võimatu, kui sead konkreetse eesmärgi. Isegi siis, kui paned igal kuul kõrvale 5 eurot.

Sea konkreetne eesmärk! Kirjuta see üles! Suurema tõenäosusega siis sa täidad seda.

Mõtle erinevate kategooriate peale (nt pere, töö, isiklik…). Määra ära ajaperiood (pikk, lühike, keskmine jne). Kui sead eesmärgi, siis küsi alati MIKS? Mis viib sind eesmärgi tuumani?

a) see on mudel, mis võimaldab seada realistlikud ja konkreetsed eesmärgid

b) üks äpp, mille abil unistused täituvad

Õige vastus – a

SMART-eesmärgid – võimaldavad seada reaalsed ja väga konkreetsed eesmärgid.

Sea endale realistlikud eesmärgid – mitte nt. „Tahan saada rikkaks“ või „Tahan minna reisima“, vaid – „Ma soovin osta korteri 24 eluaastaks – panen igakuiselt kõrvale 100 eurot ja lisaks igal suvel 1000 eurot. Nii saan teha korteri sissemakse.“

• S – spetsiifiline
• M – mõõdetav
• A – ajaline
• R – realistlik
• T – tegevuslik

Sea endale realistlikud eesmärgid – mitte nt „Tahan saada rikkaks“ või „Tahan minna reisima“, vaid – „Ma soovin osta korteri 24. eluaastaks – panen igakuiselt kogumiskontole 100 eurot ja lisaks igal suvel 1000 eurot. Nii saan teha korteri sissemakse.“

• S – spetsiifiline
• M – mõõdetav
• A – ajaline
• R – realistlik
• T – tegevuslik

 Kuidas seletada SMART eesmärgi puhul sõna SMART? Kas:

• S – spetsiifiline, M – mõõdetav, A – ajaline, R – realistlik, T – tegevuslik
• S – sularaha, M – mugav, A – ajatu, R – rahakas, T – tubli

SMART-eesmärgid – võimaldavad seada reaalsed ja väga konkreetsed eesmärgid.

Sea endale realistlikud eesmärgid – mitte nt „Tahan saada rikkaks“ või „Tahan minna reisima“, vaid – „Ma soovin osta korteri 24. eluaastaks – panen igakuiselt kõrvale 100 eurot ja lisaks igal suvel 1000 eurot. Nii saan teha korteri sissemakse.“

• S – spetsiifiline
• M – mõõdetav
• A – ajaline
• R – realistlik
• T – tegevuslik

Arvuta – kui vana sa praegu oled ja mitu KUUD on sul jäänud sinnani, kui saad 18-aastaseks? Jaga kuude summa 3000-ga.

Arutle ja mõtle kaasa – kas see on reaalne, et koguksid 18 eluaastaks sellise summa? Kui  jah, siis võid soovi korral alustada juba sellest kuust.

Kulud on see osa oma rahast, mille sa ära kulutad: üür, väljaminekud, kulud toidule, kulud kütusele, meelelahutusele jne.

Selleks, et olla rahaliselt edukas, on vaja saavutada olukord, kus TULUD on suuremad kui KULUD. See annab võimaluse tegutseda seatud eesmärkide täitmise suunas. Olukord, kui KULUD on suuremad kui TULUD, tekitab inimestes väga palju stressi ja pingeid. Kahjuks elab suur hulk inimesi nii, et kulutavad rohkem, kui tulud võimaldavad.

Kuidas me saavutame selle olukorra, kus TULUD on suuremad kui KULUD? Vajadus on kirja panna ühe kuu jooksul oma rahalised liikumised, et tekiks KONTROLL. Tekib teadmine, millises rahalises seisus me oleme. Teine põhjus, miks tulusid-kulusid analüüsida – tekib võimalus MIDAGI MUUTA ehk MUUTA OMA KÄITUMIST RAHAGA. 

Palgakõrgenduse puhul väga tihti inimesed automaatselt suurendavad enda kulusid (näiteks ostavad uhkema auto vms).  ANALÜÜSI OMA RAHALIST KÄITUMIST, KONTROLLI JA SAAVUTA OLUKORD, KUS SINU TULUD ON SUUREMAD KUI KULUD!

Tulud on Sinu igakuised sissetulekud: palk, toetused jne.

Selleks, et olla rahaliselt edukas, on vaja saavutada olukord, kus TULUD on suuremad kui KULUD. See annab võimaluse tegutseda seatud eesmärkide täitmise suunas. Olukord, kui KULUD on suuremad kui TULUD, tekitab inimestes väga palju stressi ja pingeid. Kahjuks elab suur hulk inimesi nii, et kulutavad rohkem, kui tulud võimaldavad.

Kuidas me saavutame selle olukorra, kus TULUD on suuremad kui KULUD? Vajadus on kirja panna ühe kuu jooksul oma rahalised liikumised, et tekiks KONTROLL. Tekib teadmine, millises rahalises seisus me oleme. Teine põhjus, miks tulusid-kulusid analüüsida – tekib võimalus MIDAGI MUUTA ehk MUUTA OMA KÄITUMIST RAHAGA.

Palgakõrgenduse puhul väga tihti inimesed automaatselt suurendavad enda kulusid (näiteks ostavad uhkema auto vms).  ANALÜÜSI OMA RAHALIST KÄITUMIST, KONTROLLI JA SAAVUTA OLUKORD, KUS SINU TULUD ON SUUREMAD KUI KULUD!

a) igakuised kulud võiksid olla suuremad kui tulud

b) igakuised tulud võiksid olla suuremad kui kulud

Õige vastus – b

Meil on TULUD (palk, toetused) ja KULUD (üür, väljaminekud, kulud toidule, kulud kütusele). Selleks, et olla rahaliselt edukas, on vaja saavutada olukord, kus TULUD on suuremad kui KULUD. See annab võimaluse tegutseda seatud eesmärkide täitmise suunas. Olukord, kui KULUD on suuremad kui TULUD, tekitab inimestes väga palju stressi ja pingeid. Kahjuks elab suur hulk inimesi nii, et kulutavad rohkem, kui tulud võimaldavad.

Kuidas me saavutame selle olukorra, kus TULUD on suuremad kui KULUD? Vajadus on kirja panna ühe kuu jooksul oma rahalised liikumised, et tekiks KONTROLL. Tekib teadmine, millises rahalises seisus me oleme. Teine põhjus, miks tulusid-kulusid analüüsida – tekib võimalus MIDAGI MUUTA ehk MUUTA OMA KÄITUMIST RAHADEGA.

Palgakõrgenduse puhul väga tihti inimesed automaatselt leiavad endale kohe juurde ka kulusid (näiteks ostavad uhkema auto vms). ANALÜÜSI OMA RAHALIST KÄITUMIST, KONTROLLI JA SAAVUTA OLUKORD, KUS SINU TULUD ON SUUREMAD KUI KULUD!

a) panen ühe kuu jooksul kirja oma rahalised liikumised ja analüüsin tulemust

b) ostan võimalikult palju asju, et raha oleks ringluses

Õige vastus – a

Asju tuleb ka osta, kuid kui oled märganud, et su taskuraha lõpeb kiiresti otsa või pangakonto tühjeneb ruttu, oleks vaja kontrollida ja analüüsida oma sissetulekuid-väljaminekuid. Soovitame seda teha teadlikult ja terve kuu lõikes. Ole aus ja pane kirja kõik oma ostud ning muud väljaminekud.

Sea konkreetne eesmärk! Kirjuta see üles! Suurema tõenäosusega siis sa täidad seda.

Mõtle erinevate kategooriate peale (nt pere, töö, isiklik…). Määra ära ajaperiood (pikk, lühike, keskmine jne). Kui sead eesmärgi, siis küsi alati MIKS? Mis viib sind eesmärgi tuumani?

Kui alustad iseseisvat elu, oleks vajalik koostada oma igapäevaste kulutuste eelarve, samuti kirja panna tulud ja kulud (elekter, internet, toit, transport, üür, kommunaalid, riided, vaba aja kulud). Ideaalis koosta 6 kuu eelarve.

Proovi ettearvamatute kulude jaoks (telefon kukub maha, auto läheb katki) tekitada HÄDAABIFOND. Selles fondis olevat raha kasuta AINULT hädavajalike ostude jaoks (nt 500–1000 eurot).

Teine fond on MEELERAHUFOND. Kui sind lastakse töölt lahti, tekib majanduskriis, sul on vaja üürida ootamatult uus korter vms – sul on võimalus elada turvaliselt edasi igapäevaelu. Meelerahufondis olev summa võiks olla 3–12 kuu kohustuste summa.

Need 2 fondi säästavad inimesi stressist, nurka surutuse tundest, kinnisest ringist, et raha ei ole. Mõlema fondi jaoks oleks vajalik avada eraldi pangakontod.

Kui alustad iseseisvat elu, siis on vaja arvestada näiteks järgmiste väljaminekutega: elekter, internet, üür, toit, transport, kommunaalmaksed, riided ja vaba aja kulud.

Kui oled uut asja ostes kahe vahel, siis pigem oota 24 tundi. Kui tunned järgmisel päeval endiselt, et soovitud toodet on Sul kindlasti vaja, siis osta see. Järgides seda nippi väldid ülearuste asjade ostmist, mida sul tegelikult vaja ei ole.

Kaval nipp on osta suveks vajaminevaid tooteid näiteks sügisete allahindluste ajal ja talviseid tooteid kevadise allahindluse ajal.

Kirjuta nimekiri asjadest, mida sul kindlasti oleks vaja osta. Mis on takistuseks, et neid endale soetada? Arutlege selle üle oma grupikaaslaste või juhendajatega.

Näiteks – mobiiltelefon Samsung S20. Googelda ja uuri erinevate telefoni müügiga tegelevate firmade müügipakkumisi konkreetsele tootele. Mida märkad?

Proovi koostada näidis e-kiri, kus soovid hinnapakkumist uuele mobiiltelefonile. Vormista viisakas pöördumine, Kui e-poes on hind fikseeritud, siis ära loobu eraldi hinnapakkumise küsimisest – võid näiteks uurida, kas sind huvitav toode tuleb lähiajal sooduspakkumiste valikusse.

Isegi siis, kui kasutad kodus ema käest kohvi või kakod ostes mänguraha, paneb see kindlasti mõtlema, kui palju me kulutame asjadele, mida meil tegelikult alati vaja ei ole.

Ilmselt sa alati ei mõtlegi selle peale, kui ostad uue kleidi või uued teksapüksid. Väldi emotsioonioste – tavaliselt on just need ostud kerged eelarvet lõhki ajama.

Tavaliselt on koolitoit tasuta ja sa ei pea selle peale mõtlema. Need, kes iga päev lõunasöögi eest tasuma peavad, saavad planeerida ka toidu kodust kaasa võtmist. Eelarve kulud vähenevad märgatavalt võrreldes sellega, kui käia iga päev väljas söömas.

Väga paljud edukad multimiljonärid on alustanud oma edukat teekonda just selle põhimõttega. Kui soovid raha säästa, siis on oluline alustada just väikestest summadest.

Näiteks tekita endale ALTERNATIIVKULU – iga kord, kui sa midagi „üleliigset“ ostad või kulutad, kujuta ette, mida sa oleksid selle rahaga saavutanud, kui oleksid selle lisanud oma eesmärkide täitmise fondi.

Tekita endale süsteem – MAKSA ENDALE ESIMESENA. Pane igakuiselt endale kõrvale summa, mida sa ei kuluta (erinevad fondid). See makse võiks olla nr 1 makse kõige muu kõrval 😊

Kuidas me endale maksame? Pane paika oma säästumäär ja lisa see ka oma eelarvesse (nt 10% oma tuludest).

Lihtne eksperiment, mis on jõukohane igaühele! Tee prognoos, palju kahe nädalaga säästa suudada ja kahe nädala möödudes vaata, kui palju õnnestus seda eesmärki täita. Ehk säästsid isegi rohkem?

Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. Taaskasutus on efektiivne viis jäätmete vähendamiseks ning see on kolmas element reduce, reuse, recycle (vältimine, korduskasutamine, taaskasutamine) jäätmete ringluse hierarhias. Uutest materjalidest valmistatud toote tegemiseks kulub peaaegu alati rohkem energiat, kui valmistada seda toodet taaskasutatud materjalist. See tähendab, et jäätmete kogumine ja sortimine on palju odavam, kui valmistada toodet uutest materjalidest. Kasutuskõlbliku materjali kasutamine toote algsel või uuel otstarbel pole looduse jaoks koormav.

Tooted jagunevad 3 gruppi:

1. vajalikud tooted, ilma milleta ei saa (uued püksid, telefon, auto  jne). Hinda vajadust – kas sul on vaja autos nahkistmeid, kas sul peavad olema kallid  firmateksad jne. Kasuta loogikat – kui sul on vaja uusi  asju, siis osta, kuid mõtle, milline peaks toode olema (kas lihtne või luksustoode).

2. luksustooted  – reisid, muud elu nauditavad tegevused ja tooted (snäkid jne). Pane enda jaoks paika, milliseid luksustooteid ja miks sa vajad – naudi elu ja luba endale ka luksust, kuid enne ostu analüüsi põhjalikult. Pane piir, millest sa üle ei lähe. Luksustooted sea endale preemiaks – kui said hea hinde vms.

3. kahevahel ostud – see on raske grupp. Neid asju on vaja ja ei ole vaja – nt kiirem arvuti, uued riided, uus auto vms. Kas see ost viib sind sinu eesmärgile lähemale – analüüsi! Teoorias saab iga asja enda eesmärgiga siduda – sea piirid, analüüsi väga põhjalikult ja ole enda vastu aus.

a) uued püksid
b) energiajook
c) uus auto

Õige vastus – a

Ilma energiajoogita saad kohe kindlasti hakkama. Kui jätad selle ostmata, on sellest kasu sinu tervisele ja ka raha jääb alles.

Auto on vajalik tarbeese, kuid selle ostmist saab kindlasti mõneks ajaks edasi lükata – kasutades ühistransporti, liikudes jalgsi või jalgrattaga. Kui plaanid osta autot, siis ei pea see olema uus ja viimane mudel – kasutatud autode turg on väga rikkalik ning erineva hinnaklassiga.

Tooted jagunevad 3 gruppi:

1. vajalikud tooted, ilma milleta ei saa (uued püksid, telefon, auto  jne). Hinda vajadust – kas sul on vaja autos nahkistmeid, kas sul peavad olema kallid  firmateksad jne. Kasuta loogikat – kui sul on vaja uusi  asju, siis osta, kuid mõtle, milline peaks toode olema (kas lihtne või luksustoode).

2. luksustooted  – reisid, muud elu nauditavad tegevused ja tooted (snäkid jne). Pane enda jaoks paika, milliseid luksustooteid ja miks sa vajad – naudi elu ja luba endale ka luksust, kuid enne ostu analüüsi põhjalikult. Pane piir, millest sa üle ei lähe. Luksustooted sea endale preemiaks – kui said hea hinde vms.

3. kahevahel ostud – see on raske grupp. Neid asju on vaja ja ei ole vaja – nt kiirem arvuti, uued riided, uus auto vms. Kas see ost viib sind sinu eesmärgile lähemale – analüüsi! Teoorias saab iga asja enda eesmärgiga siduda – sea piirid, analüüsi väga põhjalikult ja ole enda vastu aus.

a) kartulikrõpsud
b) uued püksid
c) reis soojale maale
d) õppereis
e) kasutatud auto
f) uus mersu

Õiged vastused – a, c ja f

Kindlasti ei saa sa ostmata jätta uusi pükse, kui vanad on juba kulunud. Õppereisid on kogemusi andvad ja vajalikud – võimalusel proovi neil alati osaleda.

Kui sul on vaja autot, et punktist A punkti B jõudmine oleks lihtsam, siis kasutatud auto ostmine on võimalik enamusele inimestele.

Kartulikrõpsud pakuvad küll naudingut, kuid ei anna sulle muud kasutegurit – raiskad oma raha ja toitud ebatervislikult. Nimetame seda luksustooteks, sest sa saad ilma selleta hakkama.

Sul on vaja uut autot? Uus mersu oleks ju lahe, kuid kui selle ostmine lööb sinu eelarve lõhki, siis eelista kasutatud autot (või uut autot odavamast hinnaklassist).

Tooted jagunevad 3 gruppi:

1. vajalikud tooted, ilma milleta ei saa (uued püksid, telefon, auto  jne). Hinda vajadust – kas sul on vaja autos nahkistmeid, kas sul peavad olema kallid  firmateksad jne. Kasuta loogikat – kui sul on vaja uusi  asju, siis osta, kuid mõtle, milline peaks toode olema (kas lihtne või luksustoode).

2. luksustooted – reisid, muud elu nauditavad tegevused ja tooted (snäkid jne). Pane enda jaoks paika, milliseid luksustooteid ja miks sa vajad – naudi elu ja luba endale ka luksust, kuid enne ostu analüüsi põhjalikult. Pane piir, millest sa üle ei lähe. Luksustooted sea endale preemiaks – kui said hea hinde vms.

3. kahevahel ostud– see on raske grupp. Neid asju on vaja ja ei ole vaja – nt kiirem arvuti, uued riided, uus auto vms. Kas see ost viib sind sinu eesmärgile lähemale – analüüsi! Teoorias saab iga asja enda eesmärg iga siduda – sea piirid, analüüsi väga põhjalikult ja ole enda vastu aus.

Kõrge hinnaga toode võib olla soodne ja madala hinnaga toode võib olla kallis.

Tooteid ja asju ostes süvene ja tee eeltöö, mis on kilohind või mis on kaubaga kaasas (näiteks printerit ostes – kas on kaasas tindivaru). Väga tihti on mõistlik osta kallim toode, kuna sisu ja järjepidevus on kestvamad. See annab tootele väärtuse.

See ei ole reegel – uuri ja süvene alati. Mistahes asja ostes süvene, mis on toote tegelik väärtus.

Auto väärtus langeb iga aastaga. Ostmisel olnud väärtus ei ole kindlasti sama 5 aasta pärast. Uut autot ostes väheneb väärtus kõige kiiremini (umbes 10% aastas – see kehtib ka kasutatud auto puhul).

Näiteks – Auto hind on 3000 eurot. Igal aastal väärtus väheneb 300 eurot. Remont – igakuiselt umbes 35 eurot. Kindlustus – 20 eurot kuus. Liidame kokku ja summa on 80 eurot kuus. Lisaks on vaja osta kütust – sõltub, kui palju sa autoga sõidad, kuid keskmiselt kulub kütusele 50-150 eurot kuus.

Mis on alternatiivid, kui auto ülalpidamine maksaks 130-250  eurot kuus. Buss, ratas, Bolt, auto rentimine (Elmo rent, Autolevi).

Oluline on enne auto ostmist mõelda, mis on soodsam.

Oled rahatark ja mõtle selle peale – mis on asja hind ja mis on asja tegelik väärtus.

Auto väärtus langeb iga aastaga. Ostmisel olnud väärtus ei ole kindlasti sama 5 aasta pärast. Uut autot ostes väheneb väärtus kõige kiiremini (umbes 10% aastas – see kehtib ka kasutatud auto puhul).

Näiteks: auto hind on 3000 eurot. Igal aastal väheneb väärtus 300 eurot. Remont – igakuiselt umbes 35 eurot. Kindlustus – 20 eurot kuus. Liidame kokku ja summa on 80 eurot kuus. Lisaks on vaja osta kütust – sõltub, kui palju autoga sõidad, kuid keskmiselt kulub kütusele 50-150 eurot kuus.

Mis on alternatiivid, kui auto ülalpidamine maksaks 130-250 eurot kuus? Näiteks: buss, ratas, Bolt, auto rentimine (Elmo rent, Autolevi).

Oluline on enne auto ostmist mõelda, mis on soodsam.

Oled rahatark ja mõtle selle peale – mis on asja hind ja mis on asja tegelik väärtus.

Auto väärtus langeb iga aastaga. Ostmisel olnud väärtus ei ole kindlasti sama 5 aasta pärast. Uut autot ostes väheneb väärtus kõige kiiremini (umbes 10% aastas – see kehtib ka kasutatud auto puhul).

Näiteks: auto hind on 3000 eurot. Igal aastal väheneb väärtus 300 eurot. Remont – igakuiselt umbes 35 eurot. Kindlustus – 20 eurot kuus. Liidame kokku ja summa on 80 eurot kuus. Lisaks on vaja osta kütust – sõltub, kui palju autoga sõidad, kuid keskmiselt kulub kütusele 50-150 eurot kuus.

Mis on alternatiivid, kui auto ülalpidamine maksaks 130-250 eurot kuus? Näiteks: buss, ratas, Bolt, auto rentimine (Elmo rent, Autolevi).

Oluline on enne auto ostmist mõelda, mis on soodsam.

Oled rahatark ja mõtle selle peale – mis on asja hind ja mis on asja tegelik väärtus.

Kindlustuse puhul on raske välja selgitada, kas see on seda raha väärt või ei ole.

Kindlustada saab väiksemaid asju (telefon, televiisor jne) ja suuremaid asju (kodu, auto, tervisekindlustus). Kas kindlustus on mõistlik või mitte?

Kuidas kindlustus toimib? Näiteks –  sina maksad igakuiselt kindlustusfirmale 5 eurot kuus, et su telefon asendada, KUI see maha kukub. Tundub, et see ei ole suur summa, kuid… kindlustusfirmad teenivad oma kasu täielikult sinu arvelt. Pigem väiksemate asjade kindlustamise korral jää lootma hädaabifondile.

Kindlustus on hädavajalik kodu, auto ja tervise kindlustamise korral. Reaalselt võid sa jääda kodutuks, kui sul ei ole kodukindlustust ja maja läheb põlema ning sul puudub kindlustus.

Kahe vahel – reisikindlustus (vali alati tervisekindlustus, pagasiga mõtle….).

Samas – kui sa oled inimene, kellega kogu aeg midagi juhtub jne, siis kindlusta!

Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu. Kindlustus on teenus, mis pakub eraisikutele ja ettevõtetele rahalist kaitset ootamatute sündmuste puhul ehk maandab riske. Kindlustuse pakkumisega tegelevad kindlustusseltsid. Kindlustusselts loob end kindlustanud isikute sissemaksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjale tekkinud kahjud.

Laenutooted.

Enamus inimesi kasutab oma elu jooksul erinevaid laene.

• Kõige tüüpilisem laen – kodulaen. Üldjuhul 15–30 aastaks võetav laen, intress 2–4%.
• Liisingud – auto ostmiseks, 1–5 aastat, intress 2–7%
• Õppelaen – sõltub õppimise pikkusest, intress 5% ja üldjuhul soovitakse käendajat.
• Hüpoteeklaen – laen kinnisvara tagatisel. Juhul kui sina ei ole võimeline laenu tagasi maksma pangale, saab sinu kinnisvara panga omaks. Kasutatakse erineval otstarbel – kodu, auto, remont jne. Maksimaalselt 30 aastat, intress 3–8%.
• Väikelaen – ilma tagatiseta laen, erinevaks otstarbeks. Tavaliselt alla 5 aasta, intress 10–25%.
• Järelmaks – kodumasinate ostmiseks jne. Maksimaalselt 5 aastat, intress 15–25%.
• Krediitkaart – sisuliselt järelmaks kaardi peal. Igakuine makse, intress 15–25%.
• Kiirlaen – kui kiirelt on raha vaja, hädaabifond puudub. See laen on väga kallis. Maksimaalselt 30 päeva – 3 aastat. 20–60%.
• Intress – kui palju sina maksad pangale lisaks, selle eest, et pank sulle raha annab. Mida väiksem intress, seda kasulikum laenuvõtjale. Intressi on võimalik arvutada erinevate panga laenukalkulaatoritega. Näide – isegi 1% kõrgem intress muudab oluliselt aastast laenusummat. Soodsamad on alati laenud, millel on olemas mingigi tagatis (plaan B panga jaoks).

Laenuterminid:

• Sissemakse – summa, mis tuleb maksta osade laenude (N: kodulaen, liising) korral. Näiteks kodulaenu puhul on sissemakse üldiselt 20%, auto ostu korral 10%. Sissemakse mõte on, et laenuandjal oleks kindlus sinu rahalises võimekuses. See näitab, et sul on võimekus rahaga edukalt ümber käia.
• Marginaal+baasintress. Marginaal on lisasumma, mis sa maksad pangale kogusumma korral (N: 10% kogu summast). Baasintress – euribor (selle määrab Euroopa keskpank, selle järgi saavad pangad ise raha keskpangast).
• Igakuine makse – koosneb põhiosast+intressist. Igakuiselt maksab klient tagasi nii laenuosa kui intressi pangale. Laenu saades väljastatakse kliendile maksegraafik, kus on välja toodud nii laenu osamakse summa kui intressi summa igakuiselt. Intress on panga kasum.
• Laenuperiood – aeg, millal makstakse laen ja intress tagasi.

Kuidas saada paremad laenutingimused?

Kuidas saada pakutava laenu intress madalamaks? 1. Sissetulek. Mida suurem on sinu sissetulek, seda paremaid tingimusi pank pakub. Sh arvestatakse seda, kas oled abielus, kas sul on ülalpeetavaid, muid kohustusi igakuiselt jne.

Mida teha makseraskuste korral?

Leia lisatöö. Teavita panka makseraskustest – leidke lahendus koos (võimalik on võtta ajutine maksepuhkus või uus soodsama intressiga laen). Müü maha midagi ebavajalikku. Müü maha oma korter või liisitud ese. Viimane võimalus – eraisiku pankrot. Kohus võtab sinu varad enda hoole alla ja jälgib 5a sinu sissetulekuid, müüb sinu vara jne (ebameeldiv protsess ja viimane variant!). OLE RAHATARK – SINU TULUD PEAKS OLEMA SUUREMAD KUI KULUD!

Intress – kui palju sina maksad pangale lisaks, selle eest et ta sulle raha annab. Mida väiksem intress, seda kasulikum sulle. Intressi on võimalik arvutada erinevate panga laenukalkulaatoritega. Näide – isegi 1% kõrgem intress muudab oluliselt aastast laenusummat. Soodsamad on alati laenud, millel on olemas mingigi tagatis (plaan B panga jaoks).

a) kodulaen
b) autoliising
c) väikelaen
d) kiirlaen
e) õppelaen

Õiged vastus – a

• Kõige tüüpilisem laen – kodulaen. Üldjuhul 15–30 aastaks võetav laen, intress 2–4%.
• Liisingud – auto ostmiseks, 1–5 aastat, intress 2–7%.
• Õppelaen – sõltub õppimise pikkusest, intress 5% ja üldjuhul soovitakse käendajat.
• Hüpoteeklaen – laen kinnisvara tagatisel. Juhul kui sina ei ole võimeline laenu tagasi maksma pangale, saab sinu kinnisvara panga omaks. Kasutatakse erineval otstarbel – kodu, auto, remont jne. Maksimaalselt 30 aastat, intress 3–8%.

Pangakonto on konto, mida pank peab kliendi huvides. Pangakontol toimuvate tehingute üle peab arvestust nii klient kui ka pank oma raamatupidamises.

Pangakaart on panga väljastatud maksekaart, mis võimaldab juurdepääsu kliendi rahalistele vahenditele. Tänu pangakaardile on võimalik kiiresti sooritada pangatehinguid ning olla kursis oma rahaasjadega. Pangakaart võib olla ka kiipkaart. Tavaliselt on pangakaardil kirjas kliendi nimi, emitendi nimi ja kaardi number.

Laias laastus on pangakaarte kahte tüüpi: deebetkaart ja krediitkaart. Deebetkaart tähendab seda, et kulutada on võimalik täpselt nii palju, kui kaardil parasjagu raha on. Krediitkaardiga on võimalik aga kasutada panga antud krediiti, mis tuleb pangale tagasi maksta. Krediitkaardi saamiseks eelduseks on regulaarne ja piisav sissetulek ning tuleb olla vähemalt 18-aastane.

Krediitkaart on pangakaart, millega on võimalik teha mitmesuguseid makseid. Krediitkaart toimib järelmaksu põhimõttel, ostude eest on võimalik tasuda hiljem. Krediitkaarte väljastavad tavaliselt pangad, kes määravad krediitkaardi kasutamise limiidi ja piirangud.

Laenuperiood – aeg, millal makstakse laen ja intress tagasi. Maksegraafik on laenu ja intressi maksete ajakava.

Sissemakse – summa, mis tuleb maksta osade laenude (kodulaen, liising) korral. Näiteks kodulaenu puhul on sissemakse üldiselt 20%, auto ostu korral 10%. Sissemakse mõte on, et laenuandjal oleks kindlus sinu rahalises võimekuses. See näitab, et sul on võimekus rahaga edukalt ümber käia.

a) korteri või maja ostmine
b) auto ostmine
c) SMS laen
d) laen, mille riik võtab teede ehituseks
e) järelmaksuga ostetud firmariided
Õiged vastused – a ja d 

Hea laen: Korteri või kodu ostmine – tänu laenule on meil võimalik osta täiesti enda korter. Näiteks traktori ost – ostad toote, millega teenid tulu. Riigi laenud – koolide, maanteede jne arendamine. Kõigil nendel laenudel on ühine joon – tulu (väärtus) on suurem kui kulu.

a) järelmaksuga ostetud telefon (kõige uuem mudel)
b) korteri ost
c) kiirlaen, mis on võetud, et minna ostureisile Inglismaale
d) kasutatud BMW-le uute velgede ostmine järelmaksuga
e) õppelaen

Õiged vastused – a, c ja d

Halb laen – laen, mis ei loo sulle lisaväärtust. Selle laenu kulu on suurem kui laenu tulu. Näiteks – luksustooted (telefon, uued ilusad riided, reis jne), ootamatud kulud (kodumasin läheb katki, telefon kukub maha jne). Intress alati palju suurem ja reeglina võtavad halba laenu just inimesed, kellel pole raha ja lõppkokkuvõttes maksavad nad suuremad summad tagasi. Halba laenu võttes ei ole võimalik, et sul tekiks sääste. Inimene jääb n-ö „lõksu“, kuna tal tegelikult ei ole raha, kuid ta lisab endale ühe rahalise kohustuse. Võib tekkida kinnine ring, kus inimene ei saagi enam laenukarussellist välja. Lahendused – OMA HÄDAABIFOND! MUUTA OMA HARJUMUSI! ÄRA MAKSA LUKSUSE EEST! Halb laen võib rikkuda sinu elu mitmekümneks aastaks ja tekitada stressi – väldi tarbelaenusid!

Kas osta või üürida? 

Kui ostad, siis maksad sa endale. Kui üürid, siis maksad kellelegi teisele. Kinnisvara ostes maksad sa igakuiselt tuleviku-sinale.

Kinnisvara hinnad kasvavad jooksvalt, umbes 3-5% aastas (100 000 eurose korteri puhul lisandub igal aastal 4000 euro vääringus lisa).

kv.ee – kinnisvara indeksi tabel.

Väga sageli on laenumakse väiksem, kui üürisumma.

Ostmise riskid.

Iga ostuga kaasnevad paratamatult riskid. 1. Ajastamine – hind tõuseb igal aastal, kuid see on keskmiselt nii. Paraku siiski igal aastal kinnisvara hinnad ei tõuse (nt. majanduskriiside ajal on vastupidi). 2. Euribori tõus. 3. Töökaotus. 4. Lisakulud – mööbli ostmine, remondikulud.

Sinu olukord.

Alati tuleb lähtuda enda olukorrast, mitte sellest, mida keegi teine sulle soovitab – seda eriti finantsotsuste puhul. Kriteeriumid ostmise puhul: 1. Raha – kas sul on seda? Sissemakseks, kuumakseteks, lisakuludeks. Näiteks Kredex käendab noori spetsialiste sobivuse korral, sel juhul on sissemakse 10%. 2. Finantsiline turvalisus – kui sa ostad korteri, on see risk. Sa peab omama hädaabifondi. 3. Sinu tulevikuplaanid – analüüsi neid. Kui soovid veel reisida, elukohti vahetada jne, siis ei ole mõistlik omada kinnisvara. 4. Hea pakkumine – kui saad hea pakkumise, võib olla korteri ost väga mõistlik (alla turuhinna).

Kokkuvõte – korteri või kinnisvara ost on pikas perspektiivis mõistlik.

Sinu edukuse võti ongi õige energiatase. Toitu tervislikult, liigu iga päev, lõõgastu ja puhka, maga igal öösel oma unetunnid täis, suhtle sõpradega. Enamus neist asjadest on kõik lihtsalt saavutatavad, kui seda teadlikult soovid. Kui tunned, et sul on puudu energiast – sa ei jõua midagi teha, motivatsiooni ei ole, söögiisu puudub ja uni ei ole hea – siis alusta juba täna muutustega ja juba mõne päeva pärast saad aru, mis on HEA ENERGIA.

>Maailmas on väga palju riike, kus haridustase on väga madal. Paljud inimesed ei saa endale lubada, et nende lapsed koolis käia saaks. Meie riigis on haridus tasuta ja kättesaadav kõigile. Kui õpid hästi, siis on sul rohkem erinevaid võimalusi erialavalikutes. Lisaks tunned eduelamust, kui oled tark ja teadlik.

Oskused – need, mille eest meile tööturul makstakse. Parimatele makstakse alati rohkem. Iga oskus, mida sa oskad rohkem, annab sulle lisaeelise – täienda ja saa kogemusi, mis on tulevikuks olulised. Üks oskus toetab teist oskust (nt keelte oskus lisaks muule erialale jne). Lisaks – kui teed seda tööd, mida oskad – sa tunned ennast hästi ja enesekindlalt, oled väärtustatud ja hinnatud. Kuidas saada oskusi juurde? Valikained koolis juba noorena, erinevad kursused nt internetis, youtube videod (hariduslikud – nt. business casual, vox… blogijad erinevad), ted.com, raamatud, internet.

Kogemused – tööle kandideerides on see väga tihti nr. 1. 

Mida saaksid sina noorena teha, et saada kogemust? Tee tasuta tööd näiteks 1 aasta. Paku ennast mõnda firmasse tasuta lisatööle, mine üritustele vabatahtlikuks, mina välismaale vabatahtlikuks, mine töövarjuks (nt nädalaks, kuuks), kasuta ära kooli võimalusi (koolivälised tegevused – Erasmus, õpilasesindus, erinevad projektid), kasuta ära koolituste tunnistusi. Kõik need kogemused saad lisada oma CVsse ja see on oluline tööandja jaoks – näita oma aktiivsust ja huvi.

Lisaraha teenimine noorena vastavalt oma oskustele ja huvidele (videomängud, online mängud, telli Hiinast huvipakkuvaid tooteid ja müü Eestis edasi, kasutatud asjade tuunimine ja müük, loo õpilasfirma, korralda üritusi piletirahaga jne.)

Oskusega ideed noorena raha teenimiseks. Abiõpetaja – jaga oma oskusi ja teadmisi endast noorematele. Ole treener – jaga oma oskusi edasi noorematele või neile, kes ala ei oska. Raamatupidamine – kui sulle meeldivad numbrid, siis õpi raamatupidamist nt kursustel või internetist, otsi endale väikeettevõtjatest kliente. Sotsiaalmeedia turundus – insta, fb jne postitused mõnele firmale või isikule (FB Grupp – sotsiaalmeedia turundus). Google turundus (Upwork internetileht). Soovitusturundus (nt kui pead blogi, siis reklaami enda lehel mingeid tooteid, firmasid ja kliki ära see firma või toode ning teeni). Dropshoping – asjade edasimüümine enda kodulehel. Tee kodulehtesid – paljudel ettevõtetel ei ole aega ja oskusi seda teha. Disaini visiitkaarte, bännereid, logosid, videoid, muusikat jne (fiverr.com – lisa oma kuulutus). Programmeerimine – kui sul on vähegi selleks oskusi ja paku neid Eesti firmadele, alusta lihtsamatest töödest (nt Redwell).

Veel ideid. EI ole vaja midagi osata, on vaja AEGA. Koertega jalutamine, nende hoidmine (Petify.ee). Lapsehoid (pere24.ee/lapsehoid, babysits.ee). Wolt ja Bolt (kandideeri kodulehtedel). Müü enda asju, nt riideid jm (yaga.ee). Laadad (ettevõtted otsivad aktiivseid müüjaid). Osta ja müü (oki-toki, osta.ee). Kodude koristamine. Aiatööd (muru niitmine, rohimine, lume lükkamine). Rendi autot (autolevi.ee). Tööampsud (goworkabit.com).

Kuidas alustada? Otsusta, proovi, korda! Turunda – küsi tuttavatelt, postita fb-s, pane kuulutus (fiverr.com, fb jne), kasuta internetti (uuri ideid, kogemusi, googelda).

Õpilasfirma. Sul on õpilasena võimalus, mida täiskasvanutel ei ole – tee õpilasfirma. Väga hea võimalus ideede testimiseks ja proovimiseks. Õpilasena on firma loomine lihtsam, kui täiskasvanutel firmat asutada. Sa saad meeletu kogemuse (ka CVsse), osaled protsessis. Puutud kokku rahaasjadega – saad juurde rahatarkust. Inimesed – puutud kokku teiste inimestega oma firmast või teistest ettevõtetest, koostöö tegemine on oluline oskus edaspidiseks. Saad riskivabalt proovida ettevõtlust – kui midagi läheb valesti õpilasfirmaga, siis ollakse vastutulelikud teiste firmade poolt jne. Samuti näiteks tooraine ostmisel tehakse õpilasfirmadele palju soodustusi.  Paljudes koolides saad õpilasfirma tegevuse teha uurimustöö alt. Takistused – ei ole aega  (tegelikult ei ole see ajakulu, vaid investeering oma aega). Programm ongi loodud, et saaksid seda teha kooli kõrvalt. Ei ole kaaslasi, kellega teha – nii on kõige lihtsam mõelda. Suhtle sõpradega ja tehke ära! Õpilasfirma korraldab hästi palju hakatone, kus saad kohtuda uute tuttavatega. Veel takistus – mul ei ole ideed! Alusta väikselt ja lihtsalt, sul ei pea olema kohe maailma muutev innovaatiline idee. Alusta kuskilt! Kui ei ole ideid, siis googelda 😊 (business ideas….). Veel takistus – meil ei ole oskusi firmat teha. Alusta kuskilt ja nii õpid! Küsi abi.

Esita endale küsimus – MIKS JA KELLE JAOKS? Tekita endale motivatsioon.  PANE PAIKA TEGEVUSPLAAN (umbkaudne). PANE PAIKA ROLLID oma firmas.

Mõtle ja arutle. Lähtu sellest, millega sulle meeldib (või meeldiks) tegeleda, mida sa väga hästi oskad, millises valdkonnas sooviksid areneda.

Internetist leiad palju häid mõtteid, soovitusi ja teiste kogemusi. Tee katset – kas leiad midagi huvipakkuvat?

Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Laiemas tähenduses võidakse investeeringu all silmas pidada ka näiteks hariduse omandamisega seotud kulutusi või näiteks kindla väljakutse lahendamiseks aja investeerimist. Investeeritavaks kapitaliks on siiski enamasti raha.  

Vaata veel: https://www.minuraha.ee/et/mis-investeerimine

Kuidas on sul võimalus suurendada oma palgatulu? Näiteks suurendada töötunde? See on võimalik, kuid varem või hiljem tekib palgamudeliga lisateenimise kõrvalt teadmine, et see ei ole võimalik ajapuudusel. Näiteks suurendada tunnipalka? Palgakõrgendus on tavapärane, kuid see võtab reeglina aega aastaid. Palgavalemi suurim  miinus ongi see, et võimalused on piiratud.

Appi tuleb INVESTEERIMINE. Me teenime enda raha pealt kindla protsendi, mille investeerime (tootlus). Kui nt 10000 eurolt teenime aastas 6% ehk 600 eurot. Jagades see tulu ära 12 kuuga, teenime igas kuus 50 eurot. Tekib võimalus teenida lisasissetulekut. Pikas perspektiivis tekib finantsiline vabadus. 

Kuhu investeeritakse? Aktsiad, kinnisvara, võlakirjad, tooraine, kuld, raha, fondid jne.

Sinu kasuks töötab liitintress. Alusta protsessiga, ka väikeste summadega. Mida varem sa alustad, seda rohkem sa koged ja kogud.

Liitintress paneb raha „kasvama“. Rikkad saavad järjest rikkamaks, kuna nad investeerivad suuremaid summasid ja investeeritud raha kasv on suurem. Kui sul ei ole miljonit, siis pane tähele sõna „liit“. N: sul on praegu 1000 eurot, teenid aastaga 100 eurot. Investeerides nüüd 1100 eurot, on sul võimalus saada igal aastal raha juurde. Mida noorem sa oled, seda suurem tõenäosus on sul näiteks 30. või 40.  eluaastaks koguda märkimisväärne summa.  Esialgselt investeeritud 1000 eurost on võimalus nii kasvatada päris suur summa.

Kuhu investeeritakse? Aktsiad, kinnisvara, võlakirjad, tooraine, kuld, raha, fondid jne.

5 eurot ei ole suur raha, kuid sellelt summalt on iga päev võimalik kõrvale panna, et raha koguda. Tee arvutuskäigud, milline summa on sul võimalik aastaga koguda, kui paned kõrval näiteks 50 senti, 1€ või 2€?

Mõtle ja analüüsi – mida võiksid su vanemad ostmata jätta, et pere eelarve oleks tasakaalus?