Keila noorte projekt „Väikesed sammud“
Oli üks vihmane augustikuu maleva tööpäev, kui jõime just pausi ajal kuuma teed, kui noorsootöötaja Moonika rääkis meile võimalusest: et on tulemas selline projekt, kus on võimalik osaleda ja oma idee ellu viia.
Siis alustasime projekti ideede kokkupanemisega ja püüdsime selle kõik paberile panna. Aga tegime ka video, mille läbi saab ka rohkem teada meie ideest. Video tegemine oli peale koolipäeva ja see oli ülilahe. Saime väljendada end kostüümide ja parukatega, kus olime hoopis julgemad ja avatumad. Seejärel esitasime taotluse ja jäime ootele. Meil oli ühine Messengeri grupp, kus toimus omavaheline suhtlus ja kui tuli jaatav vastus, siis saime sellest seal teada.
Siis algas uuesti suhtlus töötubade läbiviijatega. Kõik meie tegemised olid algselt plaanitud koolivaheajale, kuid kahjuks pidime tegema väikesed muutused, kuna tuli vahele haigusi ja äraütlemisi. Seega läks üks töötuba noorsootöö nädalasse ja üks veel 1.detsembrisse ja ära jäi Biohäkkimine.
Meie projekti eesmärk oli saada juurde uusi teadmisi tervislikumate toitumisviiside kohta, süsiniku jalajälje vähendamise võimalustest, igapäeva keemiast, ületarbimisest ja selle tootmisest, ökosüsteemide jätkusuutlikkusest, taimsest toidust ja vaimsest tervisest.
Projekti raames käisime külastamas Mondo Eesti esindust, kus saime teada Mondo tegevusest ja mängisime kaardimängu „Kliimakool“. Teisipäev oli meil „Taimne teisipäev“, kus katsetasime ise taimset toitu ja samal päeval õpetas meile Marilyn Jurman joogat, kus õppisime hingamist ja „Päikesetervitust“. Järgmisel päeval käis meil külas „Elamise kergusest“ Monika, kes tutvustas milliseid keemilisi tooteid saaks millegi muuga asendada ja säästlikumalt tarbida. Näiteks saime proovida hambapesu tablette alternatiiviks hambapastale. Ja kuulsime ka võimalustest, millega on võimalik pesu pesta ja kodu hooldada. Samale päevale oli plaanitud Meelerahuring ja Tervist toetav toitumine, kuid haiguse tõttu ei saanud see siis toimuma vaid toimus 01.12. Meile väga, väga meeldis kuidas meid kaaasati teemasse. Ei olnud vaid üks loeng, vaid saime ka kõik ise sõna sekka öelda. Riin tegi teema hästi arusaadavaks ja mõistetavaks. Meelerahuring oli hea rahustuseks päeva lõppu, kus mõnigi jäi magama ja oli pärast väga rahul. Neljapäeval läksime Õmma rappa matkale, kus oli meil kaasas loodusgiid Urmas Veersalu, algselt pidi tulema Eliko Kõiv, kuid kahjuks murdis haigus ta maha. Aga päev rabas oli väga tore. Saime teada raba ökosüsteemist, soo ja raba vahest, et turvast võib süüa, vett võib juua, kuid see ei võta janu ära, kuidas rabas liikuda, saime teada taimedest. Toit ,mis rabas ise tegime, oli huvitav. Õues läks väga vara pimedaks ja sadas vihma, seega me õues olla ei saanud, vaid veetsime õhtu metsaonnis. Mängisime kaardimänge ja rääkisime jutte. Järgmisel päeval sõime ja pakkisime asjad kokku ja hakkasime kõndima. Matk oli palju lihtsam kui minnes, sest kotid olid kergemad ja toit oli ära söödud. Olime kõik rõõmsad ja ootasime natuke aega bussi. Jõudes Keilasse panime osad asjad noortekasse ja siis läksime koju. Sellega lõppes meie koolivaheaeg. Vahepeal ostsime noortekeskusesse siseruumidesse biojäätmete nõud ja välja kompostikasti. Mis on ka ilusti kasutusele võetud. Kuid nüüd oli meil töötuba: „Loodusapteek, kuidas ravimtaimedega enda vaimset tervist toetada“, mida juhendas Mai-Liis Kivistik, kes on loodusterapeut ja joogaõpetaja. Ta rääkis meile taimedest, mis aitavad meil kiirelt magama jääda ja mis aitavad rahuneda. Siis 26.11 tegime koos fotokollaaži ja kirjutasime lugu.
Kokkuvõtteks saime teada: toidusüsteemide jätkusuutlikkusest, ületarbimisest ja tervislikust toitumisest. Saime teada, kuidas tarbida vähem, et toitu jaguks maailmas rohkem ja natuke vähem süüa, siis seeläbi paraneb meie tervis. Saime teada, kuidas vältida emotsioonioste ja kuidas planeerida enda nädala toidukorvi. Saime ka teada, et ainult taimetoitlus võib noortele olla ohtlik, kui ei jälgi kõiki vitamiine ja energiat andvaid kaloreid.
Projekti meeskond õppis selle projektiga: kuidas paremini projekti kirjutada, inimestega koostööd tegema, suhtlema ja enda aega planeerima. Projektist sai osa 12 noort, kes jagasid enda kogemust vähemalt 30-le inimesele ja läbi Keila Noortelehe sai meie tegemistest teada umbes 165 inimest. Usume, et jõudsime päris paljudeni oma tegemistega.
Välk-konkursi “Tulevik on täna!” tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.
Rahvusvahelised vabatahtlikud “Keskkonda säästva elustiili nipid”
16. novembril toimus Põltsamaa noortekeskuses kultuurivahetuse ja säästva elustiili päev “Tulevik on täna!” Teemapäeva väljamõtlejateks ja elluviijateks olid viis Eestis tegutsevat rahvusvahelist vabatahtlikku: Yana Karabut (Põltsamaa), Sasha Moiseiuk (Tartu) ja Angelina Skibinskaia (Pärnu) on pärit Venemaalt, Ana Rušić (Narva) on Horvaatiast ja Ilja Humeniuk (Saue) Ukrainast. Kolmel teemapäeval abistas neid ka Evelyne Monteiro (Põltsamaa) Portugalist.
Põltsamaa noortekeskuse vabatahtliku Yana Karabuti sõnul tuli mõte korraldada noortele ökoloogia ja jätkusuutlikkuse teemaline üritus, sest probleemkohti, mida lahendada, on palju. “Isegi kui informatsiooni keskkonna säästlikkuse teemal on kõikjal, on nii kohalikke kui ka globaalseid probleeme jätkuvalt,” tõdes ta.
“Eelkõige tahtsime panna rõhku väikestele praktilistele sammudele, mida igaüks meist saab teha iga päev. Näiteks auto või bussi asemel rattaga sõitmine, kohaliku toidu ostmine, prügi taaskasutamine, vee ja elektri säästmine, kandekottide kasutamine poodides ja palju muud. Koostasime näpunäidetest nimekirja ja jagasime noortele, et nad kodus selle meeldetuletuseks külmkapile kinnitaks,” selgitas Karabut.
Enne Põltsamaal toimunud elustiilipäeva korraldati sama üritus ka Sauel, Narvas ja Tartus, edaspidi loodetakse jõuda ka Pärnumaale Audrusse.
Tegevuste ja kokkamine
Kava oli mitmekesine: alustuseks tutvustasid end vabatahtlikud ja rääkisid, mida nad kohaliku organisatsiooni juures igapäevaselt teevad. Seejärel said kohalolijad üksteisega tutvumismängu abil tuttavaks ning edasi tutvuti juba eri riikide kogemustega keskkonna teemadel, tehti ajurünnak kasutatud asjadele uue otstarbe leidmiseks, valmistati tegevuste puu, et analüüsida, kuidas noored juba praegu looduse hoidmisesse panustavad. “Näiteks säästan vett, ostan riideid Humanast, ei kasuta spray’d, kasutan kandekotti jne,” loetles Karabut.
Samuti toimus taaskasutuse töötuba, tehti kätele hennamaalinguid, korraldati Kahoot viktoriin ja kokkamise töötuba, kus valmistati traditsioonilist Horvaatia magustoitu – rosinatega pontsikuid ning köögiviljadega tortillasid. “Loodussäästlik nipp on süüa vähem toitu, mis sisaldab liha,” selgitas Karabut retseptide valikut.
Tegevuste lõppedes said osalejad endale sertifikaadi, mis kinnitab nende osalemist nimetatud teemapäeval. Keskkonnasäästlikku eluviisi edendav teemapäev sai teoks tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Haridus- ja Noorteameti ning Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi sponsorlusele.
Mida noored arvasid?
Meriel: Mulle meeldis kõige rohkem T-särkide kaunistamine erinevate mustritega. Ma pole varem ka hennatätoveeringuid teinud – see oli samuti tore!
Tommi: Mulle meeldis henna tätoveeringute tegemine ja paberirullide kaunistamine. Väga huvitav oli ka uute inimestega kohtumine – vabatahtlikega teistest riikidest. Me mängisime ka Kahoot! viktoriinimängu jätkusuutlikkuse teemal ja ma sain aru, et ma ei tea veel paljusid asju ja mul on vaja seda õppida.
Mariliis: Oli tore ja huvitav üritus, kõige meeldejäävam on minu jaoks uued inimesed, keda kohtasime ning hennamaalingud! Kahoot oli minu jaoks üpris lihtne, sest me õpime jätkusuutlikkuse teemal üsna palju õppinud koolis ja sotsiaalmeediast.
Karl: Me tegime roheliste harjumuste puu, kuhu kleepisime kleebised väikestest praktilistest harjumustest, mida teeme iga päev, et säästa keskkonda. Oli huvitav avastada, mida teised inimesed teevad.
VAATA SIIA: Projekti ülevaade ja galerii
Kasulikud nipid:
Jätkusuutlik noortekeskus Panoke
Projektikonkursi „Tulevik on täna“ raames läbi viidud projekt Jätkusuutlik Panoke toimus ajavahemikus 20.08.2021–01.12.2021. Selle raames viidi läbi erinevaid tegevusi, et noortekeskus jätkusuutlikumaks muuta.
Noortekeskus soetas prügisorteerimise jaamad ning Click & grow nutiaia. Prügi sorteeriti noortekeskuses mingil määral ka enne, näiteks koguti varasemalt eraldi pandipakendeid, mida kord kuus tagastuspunkti viidi, aga nüüd toimib süsteem, kus ka plast–, metall– ja biojäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Noortele viidi läbi ka kiire tutvustus, kuidas jäätmeid õigesti sorteerida ning prügikonteineritel on juhised, et külastajad teaksid, kuhu mida visata. Jäätmete sorteerimine sai väga ilusa hoo sisse ning nüüd võetakse sorteerimist iseenesestmõistetavalt. Tänu sellele sammule kasvas teadlikkus noorte seas ning huvi ja tahe keskkonnasõbralikumalt käituda on silmnähtav, noored sorteerivad väga hea meelega.
Panoke on väga kokandusmeelne noortekeskus– noorsootöötajad kokkavad koos noortega pea iga nädal ning nüüd saavad nad tänu Click & Grow nutiaiale kasutada toiduvalmistamisel värskeid ürte ja tomateid, mis noortekeskuse aknalaual valmivad. Noored on väga usinad nutiaia eest hoolt kandma ning värske kraam innustab neid toiduvalmistamist nautima– kui varasemalt oli eesmärk söök kähku valmis teha ning tervislikku toitu kokates pidi veidi veenmistööd tegema, siis nüüd on jätkusuutliku ja tervisliku toidu valmistamine noorte seas au sees.
Kohalik kokandusringi juhendaja viis noortekeskuses läbi kolm tervisliku toidu valmistamise töötuba. Õpiti, kuidas valmistada tervislikke smuutisid, jäätist ning poke–kaussi. Üheskoos tuletati meelde tervisliku toitumise põhitõdesid, valmistati maitsvaid toidukordi ning õpiti, kuidas valmistada toitu, mis on jätkusuutlik nii tervislikust kui ka looduslikust vaatepunktist.
Projektitegevustel on pikaaegne mõju arvestades seda, et saadud teadmiste ja kogemuste najal kasvas noorte seas jätkusuutlik mõtteviis. Projektitegevustega loodi õhkkond, kus oli hea üheskoos õppida ning oma tarbimisharjumusi parandada. Projektitegevused tõid kasu nii noortekeskusele, noortele kui ka ühiskonnale, sest teadlikumaks saanud noored ja ka noorsootöötajad, kes oma igapäevaseid tarbimisharjumusi parandasid, tõstavad üldist teadlikkust ka oma pere– ja tuttavate ringis.
Välk-konkursi “Tulevik on täna!” tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.
Värska Gümnaasium “Salatid”
Edukoht
Tahtsime Youtube videode abiga rääkida inimeste ja planeedi tervisest, mille alusel tegime plakatid, kus osalejad pakkusid sotsiaalreklaami variante ja ka esitlesid neid. Pärast seda õppisime veebiprogrammeerimise baasi (HTML, CSS) ja tegime veebianimatsioonid ettekande alusel. Tahtsime noortele näidata, et IT abiga saab aidata inimestel pöörata rohkem tähelepanu inimeste ja planeedi tervisele. Andsime noortele tööriistu, millega nad saavad aidata riigil ja planeedil seda probleemi veebimaailma toel leevendada.
Projektis osales 20 noort ja tegevused toimusid multimedia future hubis “OBJEKT” ja Tartu Ülikooli Narva Kolledžis.
Viljandi Kutsehariduskeskus “Jätkusuutlik toit”
Säästlik eluviis praktikas
Projektikonkursi “Tulevik on täna!”raames noorte initsiatiivgrupp kirjutas projekti “Säästlik eluviis praktikas”, mis koosnes 2-päevasest koolitusest ja ökotöötubade esitlusest. Taotlesime tegevuste elluviimiseks 1460 eurot, mis sai kasutatud vastavalt eelarvele täies mahus. Projekti eesmärk: tõsta noorte teadlikkust inimese mõjust keskkonnale. Selles projektis osales 14 last Tallinnast vanuses 12-19 aastat vana ja 2 liidrit.
Projekti esimene osa toimus 15.-16.oktoobrini Tammispea baasis. Esimesel päeval külastasid noored Oandu Külastuskeskust, kus õpiti tundma RMK-d ja selle peamist missiooni, saadi teada radadest ja matkamisest, RMK passist ja palju muud tänu skaut Lena Gusevale! Peale lõunat mängisid osalejad tutvumismänge, töötasid rühmades, tutvusid ja jagasid oma linnas probleeme, rääkisid, kes ja kuidas tegelevad keskkonnakaitsega Eestis, mõõtsid oma ökojalajälge, vaatasid ja arutlesid filmi Minimalism” ning lõpetas päeva “Maffia” öömänguga.
7. novembril projekti teine osa toimus noorteklubis Aktivis, kus osalejad esitlesid oma öko-töötubasid, mille lõid 2-päevase koolituse käigus Tammispea baasis. See oli avatud üritus kõigile, et süveneda ökoloogia teemasse. Esitati 4 ökotöötuba sellistel teemadel nagu: randade reostuse probleem, omavolilised prügilad, metsade kaitse, tehaste tegevusest tulenevad probleemid. Osalejad valisid sellised meetodid nagu: esitlused ja kahoot, kampaaniaplakatite ja videote loomine, samuti mängu formaat. Ürituse külalised said osaleda igas töötoas ja anda osalejatele tagasisidet. Peale töötubade esitlust tehti kokkuvõtted kogu projekti tulemustest ja autasustati osalejaid tunnistustega.
Meediakajastus:
YouthClub Active Instagram postitused siin, siin ja siin
YouthClub Active Facebook postitused siin ja siin
YouthClub Active TikTok
Raja noortetuba “KappMaja”