Avatud noorsootöö ei ole regionaalselt võrdselt ligipääsetav

Lisatud:31/03/2021

Eestis toimetab 2021. aastal ligi 300 noortekeskust, mis noorsootööasutusena on olemas igas kohalikus omavalitsuses. Kuigi pandeemia ajal on suurem osa avatud noorsootöö ja teised noorsootöö tegevused kolinud virtuaalmaailma, toimetavad noortekeskuste spetsialistid igapäevaselt, et noored saaksid kätte vajaliku toe ning kellegi mure ei jääks märkamata. Milline on aga üle-eestilist vaadet silmas pidades noortekeskuste füüsilise keskkonna hetkeseis ja selle vastavus sisutegevuste vajadustega?

Millest sõltub noortekeskuse tegevustele ligipääs? Eelkõige on tegemist tehniliste tingimustega, mille mõtestamine võimaldab vähendada takistusi, miks noor ei pruugi teenusesse jõuda. Näiteks noortekeskuse asukoht, transpordiühendus, liikumisvabadus hoones, sissepääs hoonesse (eraldi hoone, eraldi uks, kaldtee olemasolu), sobilik valgustus, erinevale vanusele, huvidele ja vajadustele sobiv ja kõrgusel olev mööbel ja tehnika, tänavatel ja siseruumides olemasolevad suunaviidad, huvidele ja vanusele sobivad töövormid (sh virtuaalkeskkond, individuaalne ja grupiviisilised tegevused jmt), ruumide asetus ja üldine disain. Lisaks kasutatav pildikeel, retoorika ja väljapoole suunatav kommunikatsioon, mis peab olema noortele, lapsevanematele ja kogukonnale arusaadav. Kindlasti ka turvalisus nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis. Varasemates artiklites oleme välja toonud mitmeid teisi olulisi näitajaid noortekeskuste hetkeseisust, näiteks kuvandi loomine, kellele kuuluvad noortekeskused, kas noored vanuses 17-26 on noortekeskusesse oodatud, millise taustaga on noortekeskuse noorsootöötajad, millest unistavad noortekeskuse noorsootöötajad. Selles artiklis keskendume füüsiliste ruumide ja sisutegevuste vastavusele. 

Ruumide ruutmeetrite vastavus noorte arvule

Noortekeskuste 2020. aasta kaardistus võimaldas analüüsida noortekeskuste füüsiliste ruumide olukorda ja vastanud noortekeskustest 79% toimetab ruumides, milles on kuni 300 ruutmeetrit. 40% noortekeskustest omab kuni 100 ruutmeetrit pinda, 200 ruutmeetrit on 20% noortekeskustest. Kõige väiksem ruutmeetrite arv oli 15 ja kõige suurem 4300 ruutmeetrit. 135 vastanud noortekeskuse kohta on neil kokku kasutada 26426 ruutmeetrit. Võttes aluseks keskmise igapäevase külastajate arvu, teeb see  9,7 ruutmeetrit noore kohta. Noortekeskuste miinimumstandard soovitab, et see peab olema vähemalt 4 m noore kohta. Kui analüüsist võtta välja noortekeskused, mille ruutmeetrite arv on tavapärasest kõrgem, on keskmine ruutmeetrite arv vahemikus 67 ruutmeetrit. 7 asutust 55-st (13%) tõid välja, et neil on ühe noore kohta vähem kui 4 ruutmeetrit.

Noortekeskustes olevate ruumide arv varieerub kaardistuse alusel ühest mitmekümneni. 10% noortekeskustest on kasutada vaid üks ruum. Kaks ruumi on 14%, kolm ruumi 20%, 4 ruumi 10% ja 5 ruumi 15% noortekeskustest. Alates 6 ruumist protsent väheneb. Vähene ruumide või ruutmeetrite arv võib olla takistuseks samaaegselt erinevate tegevuste elluviimiseks või ei saa noor oma muresid noorsootöötajale jagades tunda end turvaliselt. Sel põhjusel on noortekeskused ka välja toonud, et tunnevad järjest enam vajadust nõustamise- kui ka vaikse ruumi järele. Kokku nimetasid noortekeskused üle Eesti 38 erineva funktsiooniga ruumi nimetust. Eraldi tegevusruumina on kõige enam noortekeskustes leitavad avatud ruum (70%), köök (58%), kontoriruum (54%) ja ruum mängudeks (41%). 3% noortekeskustest ei oma WC ja 15% kasutavad selleks teiste asutuste võimalusi. 

Kvaliteetse teenuse pakkumiseks vajalikud baastingimused on olemas vaid 9% vastanud asutustest

Võttes aluseks, et kvaliteetse avatud noorsootöö tegemiseks on oluline ruumide, töötajate arvu ja kompetentsi suhe noorte arvu ja vajadustega, tõi kaardistus välja, et see kooslus on täna olemas vaid 9% vastanud asutustest. 22% asutustest vajab rohkem ressursse spetsialistide palkamiseks, 18% vajab teenuse pakkumiseks paremate töötingimustega ruume ja sama paljud vajavad lisaks paremate töötingimustega ruumidele ka inimressurssi. 13% vajab lisateadmisi teenuse osutamiseks, 11% vajab aga kõigi kolme komponendi muutust: ruume, inimressurssi ja lisateadmisi. 9% vajab kahe komponendi arendust rohkem inimressurssi ja teadmisi. 

Joonis 1. Noortekeskuste üldine hetkeseis ruumide, inimressursi ja kompetentsi kaudu (%)

Selline analüüs loob teadmise, et ruumilised võimalused on vastavuses vajadustega 53% asutuste puhul, 60% vajavad teenuse kvaliteetseks osutamiseks rohkem töötajaid ja 33% vajavad noorte ootustele vastamiseks lisateadmisi, kompetentse. Kõik need kolm vajadust toodi välja ka lisaressursside vajaduste juures, kus uuriti, kuhu sooviks noortekeskus oma rahastust suunata. Kui need tingimused ei ole täidetud, on väga keeruline pakkuda noorele just tema vajadustest lähtuvat tuge, sest kui ruumilised tingimused, spetsialistide kontaktide arv noore kohta või kompetents seda ei võimalda, ei ole võimalik ka avatud noorsootöö põhimõtteid oma töös järgida. 

Ligipääsu parandamiseks vajaminevad ressursid

Kaardistus tõi välja, et 16% noortekeskusi vajaks kapitaalremonti ja 52% vajaks võimalusel sanitaarremonti. Ligipääsetavuse tagamiseks vajavad 32% noortekeskusi parendada hoonesse ligipääsetavust ehk näiteks kaldteed, 32% sooviks hoone muuta keskkonnasõbralikumaks, sest vaid 20% noortekeskusi kasutavad oma hoone kütmisel taastuvenergiat (12% kasutab maakütet, 2% päikeseenergiat ja 6% õhk-vesi süsteemi). 60% vajaks tuge mööbli ja tehnika uuendamisel.

Eriolukorra tõttu soovitakse kontakttöö taasavamiseks noortekeskuste vastuste alusel eelkõige õueala täiendamiseks erinevaid liikumis,- spordi-, matka-, puhkamisnurga- ja teraapilisi vahendeid/inventari. Lisaks on vajadus saada ressursse välitelkide, välimööbli, turvakaamerate ja nn desojaama soetamiseks. Eraldi on välja toodud nutika noorsootöö, sh esitlusvahendite, noorsootöötajate töövahendite (sülearvutid, netipulk) ja ANKide registreerimissüsteemi Logiraamatu tarbeks tahvelarvutite soetamise vajadus. Nutika noorsootöö vahendite olemasolu aitab kaasa eriolukorra jätkumisel ja  järgmistes sarnastes olukordades. Üldises plaanis on nutikas noorsootöö ja seega virtuaalkeskkondade kasutamine muutunud noortekeskustes tavapärasemaks ja sel põhjusel nähakse vajadust antud vahendeid soetada ka püsitarvitamiseks.

Kokkuvõtteks saab välja tuua, et vastanud noortekeskuste kohta on ruumilised võimalused vastavuses vajadustega veidi rohkem kui poolte asutuste puhul, rohkem kui pooled vajavad aga teenuse kvaliteetseks osutamiseks lisaks füüsiliste ruumide parendamisele rohkem töötajaid ja kolmandik noorte ootustele vastamiseks lisateadmisi, kompetentse. See annab alust arvata, et avatud noorsootöö võimalused ligipääsetavuse vaatest ei pruugi olla täna regionaalselt võrdselt kättesaadavad, sest vaid väike osa vastanutest andsid sellele positiivse vastuse. Eriti oluline on sellele mõelda pandeemia järgselt, kus noorte vajadus silmast silma suhelda võib tõusta mitmekordseks. Sel põhjusel loodame, et riiklikul tasandil võetakse toetavate meetmete loomisel arvesse ka noorte jaoks oluliste noorsootööasutuste füüsiliste ruumide kui ka inventari parendamise võimalust. Vaid nii saavad noortekeskused luua sinna juurde sisu, mis toetab noorte õpiteid, eneseleidmist ja -teostust. 

Heidi Paabort