Pöördumine noorsootöö ja noortekeskuste toetamise osas
01.03.2021
Eestis on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse viimase kaardistuse alusel 287 noortekeskust, mis korraldavad erinevates kogukondades noorsootööd toetades sel viisil nii noorte eneseteostust kui vähendades noorte tõrjutuseriski. Tavaoludes kasutab noortekeskuste tegevusi olenevalt noortekeskuse suurusest 25-80 noort üle Eesti ühe keskuse kohta. 38 kohaliku omavalitsuse noorsootööasutused tegutsevad läbi Noorte Tugila ning Hoog sisse! programmi kaudu täiendavalt veel noortega, kes ei õpi ega tööta olles toetanud viimaste aastate jooksul kokku 4768 noort. Noortekeskuste töö mõjutab vähemalt 500 noorsootöötajat ja 80 000 erinevat noort (külastuste statistika 2019), kes igal aastal noortekeskuse töös osalevad.
Lisaks noortekeskustele on noorteorganisatsioonide, huvitegevuse koordinaatorite jt roll noorte tõrjutuse riski vähendamisel väga oluline. Seda eelkõige olukorras, kus Covid-19 periood on suurendanud noorte vaimse tervise probleeme, vähendanud noorte tööhõivet, mõjutanud noorte sotsiaalsete oskuste arengut jms. Paljude omavalitsuste noorte osaluskogude valimised ja igapäevane töö on häiritud. Samas on noorsootöötajad need, kellelt oodatakse abi noorte vajaduste märkamisel, tänavale tulevatele noortele tegevuste pakkumisel, õppimise toetamisel, virtuaaltegevuste pakkumisel jms, mis tähendab noorsootöötajate kasvavat töökoormust ning kriisiolukorras muutuvat töö iseloomu. Viimasel aastal on noorsootöötajad pidanud enam pöörama tähelepanu vaimse tervise probleemide märkamisele, tegema suuremat teavitus- ja infotööd, kohanema uute turvalisuse nõuetega ja vastutama nende tagamise eest jne.
Vastavalt noorsootöö seadusele on noorsootöö tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda. Nende tingimuste loomine on oluline ka olukorras, kus noortekeskused on oma tavapärased tegevused peatanud, kuid noorte vajadused tegevusteks on alles. Võimalused noortekeskustel oma tegevusi ümber korraldada ilma täiendava toetuseta pole kvaliteetselt võimalik. Ka töö noortega tänaval, külades, internetis vajab täiendavaid riiklikult toetavaid vahendeid, oskusi, meetodeid.
Käesolevaga pöördume sooviga, et riiklikult oleks noortekeskuste ning seal töötavate noorsootöötajate töö, huvitegevuse pakkujate, noorteorganisatsioonide juhtide jt märgatud ja väärtustatud ning riik toetaks täiendavate vahenditega noortekeskuste valmisolekut võtta kasutusele uusi vahendeid ja meetodeid. Nt on praegustes tingimustes vaja soetada isikukaitsevahendeid, mida ei ole eelarvesse piisavalt planeeritud. 2020.aastal korraldati tavapärane noortekeskuste programm ümber kriisiabi programmiks, millest said toetust vaid osa taotlejaid ning samal ajal jäid teostamata paljud teised plaanitud pikaajalise mõjuga tegevused. Noortekeskused, noorteühingud, noorte huvitegevuse pakkujad jt vajavad oma tööks noortega täiendavaid vahendeid. Palume pöörata sellele hoolivat tähelepanu, sest soovime, et viiruse perioodi mõju oleks noorte tegevusele võimalikult vähene olukorras, kus koolid ja huvikoolid on tavapärase õppe lõpetanud ning noorsootööl on võimalus pakutavaid tegevusi täiendada.
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus on valmis ka toetusmeetme korraldust vajadusel enda poolt koordineerima.
Vastus:
Austatud Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Noorsootöötajate Kogu ja Eesti Noorteühenduste Liit
Täname pöördumise eest, mis puudutas noortekeskuste ning seal töötavate noorsootöötajate ja teiste noorsootöö pakkujate rolli ja olukorda kehtivate piirangute ajal. Samuti täname teid teie töö eest avatud noortekeskuste, huvitegevuse pakkujate, noorteühenduste ja noorte osaluskogude ja noortevaldkonna töötajate toetamisel.
Avatud noortekeskuste tegevus ja töö on ka kontakttöö puudumisel riiklikult oluline, eriti olukorras, kus piirangud on noorte vaimse tervise probleemide suurenemise ja toonud raskusi tööturul ja sotsiaalsete oskuste omandamisel.
16. märtsil edastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haridus- ja Noorteameti juhendis noortevaldkonnale rõhutasime, et kohalikel omavalitsustel kehtib ka piirangute ajal kohustus tagada noorsootöö, sh avatud noorsootöö korraldamine. Noorsootöö töötajaskonda tuleb hõives hoida, samuti tuleb toetada neid noortele digilahenduste abil teenuste pakkumisel. Samuti julgustasime juhendis koostööd kohalikus omavalitsuses noortega töötajate vahel, et leida parimad lahendused noortele suunatud teenuste ümberkorraldamiseks. Lisaks rõhutasime noorte ja noorsootööasutuste toetamise vajalikkust distantstööks vajalike vahendite hankimises.
Sellest lähtuvalt soovitame oma töös noortevaldkonna katusorganisatsioonidena teil toetada noorsootöö teenuste pakkujate, sh ka noorte osaluskogude, noorteühenduste- ja ühingute koostööd kohaliku omavalitsusega. Kohalikke omavalitsusi toetab noorsootöö korraldamisel ka Haridus- ja Noorteameti koostöökeskus.
Meil on ka hea meel teavitada, et peagi kuulutab Haridus- ja Noorteamet välja uue avatud noortekeskustele ja huvikoolide suunatud projektikonkursi „Noorte Heaks“, mis ühendab endas varasemate Varaait ja avatud noorsootöö projektikonkursite mõjusaimad aspektid ja nende toetussummad. Sel aastal on meetme fookuseks leevendada Covid-19 viiruse levikust ning piirangutest tulenevaid negatiivseid mõjusid, sh ka pöördumises mainitud probleemide vallas, arvestades selle juures noorte vajadusi ja huvisid kohalikul tasandil. Antud projektikonkursist on võimalik taotleda toetust nii koostöö arendamiseks kui vahendite soetamiseks uute noorsootöö meetodite kasutuselevõtu eesmärgil.
Lugupidamisega
Kristi Vinter-Nemvalts
alus- ja põhihariduse, keele- ja noortepoliitika asekantsler