Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus edastas ministrile olulise sõnumi

Lisatud: 12. sept. 2017

8. septembril kohtusid Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (ANK) esindajad haridus- ja teadusminister Mailis Repsiga, et tutvustada Eesti noorsootöö saavutuste ja väljakutsete kõrval ka oma ootusi riigi toe ja noorsootöö arendamise võimaluste osas.

Kui Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (ANK) ootab riigilt eelkõige poliitilist tuge tugisüsteemide arenguks ja noorsootöö suuremat väärtustamist ühiskonnas, siis minister kutsus kohtumisel noorsootöötajaid üles jagama julgemalt ettepanekuid valdkonna arendamiseks, sest just igapäevaselt noortega töötavad spetsialistid teavad, mis on noortekeskuste tänased ja homsed vajadused.

Noorte Tugilat on vaja ka edaspidi

Eesti ANK tegevjuht Heidi Paabort tegi kohtumisel lühiülevaate Eesti ANK 15 aasta arengust ja keskuste panusest Eesti noorsootöösse. Selle raames tutvustati ministrile põhjalikumalt  ka 2015. aasta sügisel käima lükatud Noorte Tugila programmi hetkeseisu ja tulemusi, samuti veebipõhise statistika kogumise süsteemi ehk  Logiraamatu võimalusi ja kasulikkust. Tähtis oli sõnum, et Noorte Tugilat võib kirjeldada riigi tasandil kui “liimi” erinevate ministeeriumite vahel, rakendajate mõistes aga koostöövõrgustiku loomist, hoidmist ja arendamist. See, et seatud eesmärke täita, noori jõustada ja suunata tagasi haridusellu ja/või tööturule, on võtmesõnaks Noorte Tugila spetsialisti ja noore vahel tekkinud kontakt ja usaldus, mis nõuab aega ja pikemat tööd. Sel põhjusel on väga oluline, et programm jätkuks ka 2019. aastal.

Noorsootöö vajab suuremat väärtustamist ja mõistmist

Eesti ANK juhatuse liige Marek Mekk selgitas kohtumisel riigi esindajatele noorsootöötaja kutsestandardi vajalikkust, protsessi ja selle kasutajasõbralikumaks muutmist. Ühtlasi väljendas ta tõdemust, et tööandjate/ühiskonna seas ei oma hetkel noorsootöötaja kutse suurt väärtust, mistõttu on veel kutse omistamise vastu huvi vähene.

Kohtumisel arutleti ka sotsiaaltöö ja noorsootöö erinevuse teemal, mille peamiseks erisuseks on noorsootöös pakutav ja rakendatav mitteformaalne õpe ja et noorsootöö põhimõte on noore kaasamine tema vaba tahte alusel. Arutelu käigus tõdeti, et avatud noorsootöö raames tehtavat tööd on raske tõendada, kuigi see on väga väärtuslik kogemus noore jaoks. See olukord võib aga tuua kaasa olukorra, et avatud noorsootöö olemust ei mõisteta ning seetõttu võib jääda ka kohaliku omavalitsuse tasandil muude küsimuste seas tahaplaanile.

Kohtumisel pakuti välja ka lahendusi

Kohtumisel pakuti välja ka mitmeid lahendusi, kuidas avatud noorsootööd senisest enam esile tõsta ning mida noorsootöö laialdasema väärtuse hoidmiseks ära teha. Näiteks tuleb loodud  toimivatele ja tulemuslikele programmidele (nt Murdepunkt, Noorte Tugila, Varaait) tagada jätkuv toetus, sest aitab üle-eestiliselt kaasa pakutava kvaliteetse teenuse jätkumisele ja arendamisele ja seda KOV võimekusest olenemata.

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus esitas ka oma ootused ministrile/riigile:

  • riigilt oodatakse poliitilist tuge loodud tugisüsteemide stabiilseks arenguks;
  • teadlik noorsootöö olulisuse sõnumi levitamine ühiskonnas – selgitustöö, milles seisneb noorsootöö väärtus;
  • Eesti ANKi valmisolek jagada oma ekspertiisarvamust valdkonna arendamiseks;
  • võimaluste loomine/tagamine noortekeskuste infrastruktuuri ja vahendite parendamiseks.

Ministri ootused/sõnum Eesti ANKile oli järgmine:

  • Kaasa mõelda ja jagada julgemalt oma ettepanekuid noorsootöö valdkonna arendamiseks Eestis, sh selgitada, mis on noortekeskuste tänased ja homsed vajadused.

Kohtumisel ministriga osalesid Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht ja Noorte Tugila programmijuht Heidi Paabort, noorsootöö spetsialist Ivika Uslov, juhatuse liikmed Marek Mekk ja Kristi Paas. Riigiesindajate poolelt osalesid kohtumisel ka Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaekspert Aare Vilu ja ministri nõunik Liina Hirv.

Eesti ANK töötab Eesti noorte ja noorsootöötajate heaks aastast 2001.