Innovatsiooni loome tulevikule – alfa põlvkonnale!

Lisatud:10/12/2020

11. november said SPARK Marketlabis kokku noorsootöötajad üle Eesti, et teha innovatsiooni! Vaadati tulevikku ja mõeldi lahendusi mõeldes neile noortele, kes täna võib-olla veel noorsootöös ei osale. Ei osale seetõttu, et mõned neist pole veel sündinud, mõned käivad veel lasteaias. Siinkohal räägime me alfa põlvkonnast – noortest, kes meie otsuseid, suundi ja võimalusi kohe-kohe raputama hakkavad!

Alfa põlvkond järgneb generatsioon Z-ile, mis tähendab, et nad on (vanemate) Z-esindajate ja millenniumite lapsed. Vanim generatsiooni esindaja on tänaseks umbes 7-aastane, noorim ühe aastane – erinevatele allikatele toetudes sünnib alfa põlvkond vahemikus umbes 2010-2025. Arvestades maailma mastaapi, on nad kõige rohkema arvulisem põlvkond üldse. Küll aga võib hetkeolukord maailmas kõike mõjutada, sest millenniumid ja generatsioon Z võib enne pere loomist mõelda suuremalt kui ainult perering. Kindel on aga, et alfa on esimene põlvkond, mille kõik esindajad on sündinud 21. sajandil.

Alfa põlvkond. McCrindle

Kui mõtleme innovatsioonist, peame mõistma, kellele me innovatsiooni loome – mis neid mõjutab, mis meeldib, mis on ootused jne. Me ei saa öelda täie tõega, mida tulevik toob, aga mõningaid järeldusi saame teha; needki ei pruugi nii minna, aga parem analüüsida ja teha omad järeldused, mitte oodata, kuni see päev on käes – sest siis võib olla liiga hilja!

Mõiste „alfa“ tähendab „millegi uue alustamist“. See tähendab ka, et ei minda tagasi tähestiku algusesse, vaid võetakse kasutusele hoopis teine arvestus. Mis omakorda võiks tähendada, et peame selle põlvkonna puhul mõtestama nii mõnedki põhimõtted ümber, alustama midagi uut! Alustama nö valgelt lehelt – uus generatsioon, uues millenniumis, uues ajastus.

Mida peaksime siis alfa põlvkonna puhul arvestama? Loe, mida kirjutavad seda põlvkonda iseloomustavad materjalid:

Praegune mõju:

  • Sotsiaalmeedia, reklaamid, tooted – kõik see tõstab brändide mõju aina enam esile.
  • Kujundavad sotsiaalmeedia maastikku ja on selle poolt ka ise kujundatud. See omakorda mõjutab kultuuri ja tarbimist.
  • Loovad uusi tooteid, teenuseid, väärtusi. Kuna infot ja võimalusi on meeletult palju, siis ei mõjuta need enam noori, vaid nemad mõjutavad, millist infot ja võimalusi on neil vaja. Võimalused kujunevad seega noorte järgi, mitte ei tarbita seda, mis „olemas on“.
  • Kõige globaalsemalt ühendatum generatsioon (tehnoloogia mõju).
  • Sotsiaalsus, globaalsus, mobiilsus – töötamine, õppimine, reisimine erinevate riikide ja karjääride vahel on tavapärane.
  • Füüsiline puberteet aina varasem; seega füüsilised muutused ja teadlikkus algab varem, sh ka sotsiaalne, psühholoogiline ja hariduslik täiskasvanumine (sellel on nii positiivsed kui negatiivsed tagajärjed).
  • Samal ajal kui füüsiline teadlikkus algab varem, algab aga iseseisev elu hiljem – see tähendab, et abielu, lapsed, laenud, karjäär hilisem, sest..
  • Haridusmaastikul ollakse kauem, teenimine (töö) algab hiljem. Seetõttu elatakse kauem vanematega kui varasemalt. See omakorda tähendab, et vanemluse mõiste laieneb/muutub, hoolitsetakse võib-olla veel hiliskahekümnendates „laste“ eest.

Olulist rolli mängivad alfa põlvkonna kasvamisel praegused generatsioonid, kes on  nende laste vanemateks. Seetõttu peaksime vaatama ka millenniumite ja Z-põlvkonna poole:

  • Lapsi saadakse hiljem, mis tähendab, et lapsevanemate eagrupp on vanem.
  • Alfa põlvkonnal on vanemate põhjal mitmekesisem kultuuritaust (segarassid, rahvused jne).
  • Pigem pisut jõukama majandustaustaga, sest praegused põlvkonnad hindavad majanduslikku iseseisvust ja töötavad selle nimel jõuliselt. Finantsteadmised on alfa põlvkonna vanemate jaoks olulised.
  • Väiksemad perekonnad (leibkonna liikmed).
  • Lapsevanemad võivad rohkem kolida, karjääri vahetada, mis mõjutab ka alfa põlvkonda. Tehnoloogiliselt on nad hästi varustatud, sest üleminek tehnoloogiale tuli juba nende kasvamise ajal. Sisseostetud teenuste kasutamist on rohkem (näiteks lapsehoidjad), kuna aeg on väärtuslik vara, siis teenusepõhisus on aina tõusvamas joones.
  • Praeguseks sündinud generatsiooni esindajate põhjal võib öelda, et arengusuunad onappi-põhine õpe, tõusnud ekraaniaeg (seetõttu ka lühem tähelepanuvõime), aga väiksem digitaalne kirjaoskus, kuna vahendeid kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Kõik see põhjustab nõrgemat sotsiaalset kujunemist, mida lapsevanemad alfa põlvkonna puhul ohumärgiks peavad.
  • Vanemad on teadlikud tehnoloogia kahjulikust mõjust – seega rohkem inimkontaktseid mänge (AGA ikkagi tehnoloogia kaudu). Tajutakse eluliste- sotsiaalsete oskuste vähendamist. Vanemad on formaalselt haritumad, aga praktilised oskused ja eesmärgistatud tegevused nõrgemad (sh näiteks sporditulemuste saavutamine ei ole nii oluline), käed-külge teadmised nõrgemad.
  • Seetõttu on alfa põlvkonda kasvatavate täiskasvanute jaoks olulised: sotsiaalsed pädevused, arendavad tehnoloogilised mänguasjad, ettevõtlusega seotud oskused, (vaimne) tugevus ja koordinatsioon, finantsteadmised, innovatsioon, mõistlik tarbimine.
  • Kooli poolt pakutav heaolu on oluline! Eelistatakse holistilist ja individuaalset lähenemist.
  • Väljakutsed alfa-põlvkonna vanematele: ekraanisõltuvus, veebikiusamine, lastesõbralik sisu (veebis) ehk info haldamine. Samas saavad vanemad digimaailmaga paremini hakkama, sest on ka ise suuresti kujundatud digimaailma poolt. Teatud dünaamika laste ja vanemate vahel ajatu, seda tasub meeles pidada.

Põlvkondadevahelised erinevused. McCrindle

 

Tehnoloogia areneb aina edasi, see mõjutab meid märkamatult, isegi kui arvame, et oleme teadlikud:

  • Alfa põlvkond sünnib meie jaoks „uutesse asjadesse“ –näiteks:  Instagram loodi 2010, esimene iPad tuli välja 2010.
  • Ekraanid on märkamatult nende ümber. Arvame, et piirame ekraaniaega, aga: bussides-rongides ekraanid, reklaamid liikuvatel ekraanidel, teadetahvlid ekraanidel, autodes ekraanid, isegi liiklusmärgid – see loetelu on lõputu.
  • Tehnoloogia „räägib“ vastu: Smart-kodud, bussi sisenedes keegi kuskil õhus räägib, autod räägivad, arvuti/telefonid „räägivad“ jne. Kas me tajume seda oma igapäeva elus? Kas mõtestame, kuidas see võib mõjutada?
  • Raadio sai igapäevaseks 38-aastaga, televiisor 13-aastaga, internet 3 aastaga, Pokeman Go 16-PÄEVAGA. Kõik võetakse aina kiiremini vastu, aga sama kiiresti ka unustatakse..
  • Praeguste 8-12.-aastased on lummatud YouTube videodest, „kasvatavad“ virtuaalseid loomi, online-suhtlus tavapärasem kui füüsiline suhtlus. „Suureks kasvamine“ algab digitaalses maailmas aina kiiremini. Alfadel on veelgi rohkem tehnoloogiat, informatsiooni, väliseid mõjutajaid kui kunagi varem, põhimõtteliselt sündidest saadik.

 Milline võib olla alfa-põlvkonna tarbimisharjumus?

  • Kõik on individualiseeritud – Coca-cola purgid, raamatud, telefoniümbrised jnejnejne.
  • Kindlasti kaotavad mõned tarbeesemed väärtuse, nagu meie ei kasuta enam VHS-mängijaid või iPod’e. Võib eeldada, et kaob ühekordne plastik, rahakott, krediitkaart, käsikirjaline eksam, (äratus)kellad..
  • Brändid mõjutavad noori aina rohkem ja rohkem. Alfa põlvkond mõjutab oma vanemate ostuharjumusi, mitte vastupidi. Seda põhjusel, et kasutavad tehnoloogiat ja infot aina varasemast east ja on rohkem info keskel kui nende vanemad.
  • Mänguasjade mõju kodukeskkonnas väheneb. Tehnoloogia mõjutab mänguasju, mis muutuvad aina digitaalsemaks ja hariduslikumaks ning mänguasjad on rohkem kasutuses koolides, noortekeskustes. Mänguasjade hariduslik väärtus võib tekitada seda, et need on aina rohkem tasuta kättesaadavad (riigipoolne tugi, projektid, asutused) ja seega kodudesse „pole mõtet“ enam neid soetada.

Kuidas alfa põlvkond haridust omandab?

  • Struktueeritud ja auditoorne õppimine on aina visuaalsem, praktilisem, multimodaalsem, käed-külge meetodil.
  • Kuna hariduslik teekond hakkab aina varem, on ka infot aina rohkem ja kättesaadavamalt.
  • Ülikooli haridusega võib olla aina rohkem noori (see võib ka minna täpselt vastupidi – praktilisi kogemusi väärtustatakse aina rohkem, olenevalt riigist ja kavadest, kuid kuna noored väärtustavad ise haridust aina rohkem, siis soovitakse ülikooli haridust muudel põhjustel nagu eneseareng, enesejuhitud õppimine jne, mitte ainult karjääri jaoks vajaliku etapina).
  • Võib arvata, et 90% noortest on vähemalt keskharidusega ja mingil kujul õpinguid jätkatakse.

 

Milline näeb välja alfa-põlvkonna tööelu?

  • Karjäärivahetused on tihedamad, sest võimalusi rohkem, huvisid rohkem ja keegi ei eelda, et töötatakse samal ametikohal aastakümneid.
  • Paljusid tuleviku töökohti veel ei eksisteerigi. Kuigi tehnoloogia kaotab palju töökohti, loob ta juurde ka uusi. Mõned näited: küberkaitse, krüptovaluuta, programmeerimisega seotu, sotsiaalmeedia (turundus), robootika, suurandmete analüüs.
  • Mitu erinevat töökohta erinevatel teemadel on normaalsus.
  • Kuna hariduses ollakse kauem, siis algab ka tööelu hiljem, sh ollakse ka kauem vanematekodus.
  • Kuna eluiga pikeneb (seos tervisega seotud aspektidega), pikeneb ka tööiga, mis omakorda tähendab, et põlvkond on jõukam.
  • Pensioniiga tähendab „rahulikumalt võtmist“, mitte täielikku töötamise lõpetamist. Kui praegu on 70-aastane töötav pensionär küll aina tavalisem, siis tulevikus on see normaalsus ja loomulik, mitte vähemus.
  • Hierarhiad ja traditsioonilised võimupõhised lähenemisviisid on minevik! Oluline märksõna on koostööle orienteeritus.

Juba tänasel päeval tajume, mis on noortele oluline, millele tähelepanu pööratakse. On nõustujaid, kaasamõtlejaid, on ka eirajaid või „vastuvõitlejaid“. Maailmavaatelised küsimused on alati olnud delikaatsed ja see on normaalne. Kes tulevad muutustega kaasa, kellele aga muutused ei meeldi. Vaadates hetkel toimuvat, võib arvata, et:

  • Oma tervisekäitumist ja sellega seoses söömiskäitumist jälgitakse aina enam: kaloreid, koguseid, suhkrutarbimist, karastusjookide osakaalu toidusedelis.
  • Taimetoitlus ja veganlus on normaalsus. Ei küsita enam: „Kas sa liha ei võtagi?“ – jälgitakse iseenda söömist, mitte teiste. Piimatoodete tarbimine aina väheneb.
  • Tehnoloogia arenguga seoses on tervise jälgimine erinevate seadmete abil igapäevane. Ka trenn ja liikumine on seetõttu loomulik elu osa, nö arengut saab ise jälgida ja reguleerida.
  • Kui praegu elame me kliimamuutuste eel ja tegeleme teadlikkuse tõstmise ja ennetamisega, siis alfa põlvkond elab kliimamuutustega seotud probleemide keskel.
  • Palga-, soovõrdsuse jms teemad on kauge minevik, võrdus on loogiline lähenemine.
  • Sõidujagamise teenus ja ühistransport on hinnas, vähem pööratakse rõhku isiklikele autojuhilubadele.

Vajalikud oskused on läbi põlvkondade olnud üldiselt samad, sest ega inimese loomus kui selline ju ei muutu. Elukestev õppimine jääb, 21.sajandi oskused on üldjoones samad ega kao. Küll aga pööratakse seoses eelnevate punktidega rohkem rõhku:

  • Digitaalsetele oskustele (tehnoloogia areng);
  • loovusele (võimalused, individuaalne areng);
  • kriitilise mõtlemisele (infoküllus);
  • uudishimule (enese arendamine, maailma orienteerumine);
  • kiirele kohanemisele (kiirete muutustega toime tulemiseks, kiired muutused tööelus jne);
  • juhtimisoskusele.

Mõned vajadused ajas ei muutu ja seda on oluline rõhutada. Iga noore, iga inimese jaoks on ajatult olulised aktsepteerimine, kogukond ja kuuluvus.

Arvatakse, et alfa-põlvkond otsib juhendamist enda algatusel vanematelt ja juhendajatelt rohkem, sest ju ka noorsootöötajatena tahame mõista ja toetada aina teadlikumalt. Täiskasvanutel on oluline roll enesekindluse arendamisel, sest vaimse tervise häired tulevikuhirmude tõttu on pidevalt päevakorras ja silme ees. Annab lootust, et alfa-põlvkond pöördub ise ja koostöö on loomulik, me ei pea enam mõtlema, kuidas küll neid noori kaasata. Seda aga juhul, kui arvestame põlvkonna ja muutuva maailma eripäradega ning mõistame, et ka meie peame muutustega kaasas käima.

Ülevaade on koostatud järgmistele allikatele tuginedes:

Generation Alpha

Understanding Generation Alpha

Gen Z an Gen Alpha Infographic Update

Generation Alpha: The Children of the Millennial

Riin Luks