Kadi Laaneots
Eesti ANK on partneriks KA2 koostööprojektis “Youth Centres for Mental Health of Young People” (Noorte vaimse tervise noortekeskuses), mis nagu nimes ka selgub, keskendub noorte vaimsele tervisel ning kuidas noorsootöötajad saaksid omada parimaid teadmisi esmaseks abiks. Projektis osalevad lisaks meile Sloveeniast Mreža MaMa, katuseorganisatsioon Sloveenia noortekeskustele, ning Hispaaniast Youth Matters Now, mis on rahvusvaheline võrgustik noortega tegelevatele organisatsioonidele ja noorsootöötajatele.
Projekt viiakse ellu perioodil 2021- 2022 ning igast riigist kuulub tuumikgruppi 2-3 liiget. Eestit esindavad Kadi Laaneots (Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus), Karoliine Aus (Pärnu Noorte Vabaajakeskus, MTÜ Tunne) ja Tessi Ilustrumm (Kohila Avatud Noortekeskus).
Projekti jooksul töötatakse välja esmased psühhosotsiaalse abi protokollid noortekeskustele, mille abil saab noorsootöötaja vajadusel tuge reageerimaks erinevatele situatsioonidele. Nii järgitakse ühtseid metoodikaid ja metoodilisi raamistikke noorte vaimse tervisega tegeledes kriisiolukordade lahendamiseks. Need on meetodid, mis toetavad noorsootöötajaid noortega töötamisel samm-sammult ja konkreetselt vastavalt spetsiifilisele vaimsele probleemile. Protokolle koostades keskendutakse seitsmele noorte seas kõige levinumale vaimsele probleemile: depressioon, ärevushäired, söömishäired, kalduvus enesevigastamisele/enesetapule, ennasthävitav käitumine, tähelepanuhäired ja psühhootilised häired. Kaheksas lisaprotokoll keskendub rahvusvahelisele noorsootööle ning esmastele sekkumismeetoditele olles rahvusvahelistes tegevustes (noortevahetused, rahvusvaheline vabatahtlik teenistus ja teised rahvusvahelised projektid), mis nõuavad noorsootöötajatelt erilist ja konkreetset lähenemist.
Kuigi põhiliselt toimub projekti töö veebis Zoomi vahendusel ning pandeemia tõttu oleme pidanud tegevusi veidi ka edasi lükkama ja kohtumisi ümber planeerima, siis sellegipoolest õnnestus projekti meeskonnal mai lõpus füüsiliselt Sloveenias kokku saada. Oli sisutihe ja produktiivne kohtumine, protokollide raamistikud ja mustandid on valmis, edasine tegevuskava paigas ning sügisest saab juba protokolle kohalikes noortekeskustest piloteerima asuda.
Eesti meeskonna kohtumisjärgsed mõtted:
Tessi:
Oi kuidas ma olin puudust tundnud rahvusvahelistest projektidest! Vahetada kogemusi, saada inspiratsiooni, mõista, mis on meie riigis juba hästi ja mis vajab veel toetust, et areneda edasi ja tunda ühtset toetavat energiat ka teiste riikide noorsootöötajatelt. See on vägev. Mul oli hea meel, et ma sain korraks välja astuda rutiinist ja osaleda nõnda tähtsa teemaga, nagu seda on vaimne tervis, projektis. Minuga tuli koolituselt kaasa palju mõtteid, aga üks mõttelõng puudutas mind enim. “Kui sa oled vestluses kohal ja päriselt kuulad teist inimest, siis sa tead, mida teha.” See lause kõlas ühes töötoas, kus koolitajad tegid rollimängu. Meil kõigil oli ülesanne jälgida, kaasa mõelda ning mõtete tekkimisel suunata seda vestlust noore ja noorsootöötaja vahel, et jõuda noorega kontaktini ja saada aru, mis noorele tegelikult muret valmistab. Minu üks suurimaid hirme noorsootöötajana on olnud see, et ma ei tea, mida teha erinevates situatsioonides või ma ei tea, mida öelda, kui räägime noorega mõnest tema raskusest elus. Õnneks noorsootöötajatele pakutakse erinevaid koolitusi aitamaks meil neid hirme ületada. Me õpime, milliseid küsimusi küsida, kehakeele jälgimist, erinevate märkide ära tundmist jne. Ma olen osalenud nendel koolitustel ja nendest on mulle ka palju abi olnud, aga mind väga lohutab see teadmine ka tulevaste uute olukordade ees, et kõige lihtsam tööriist on olla lihtsalt kohal ja päriselt kuulata, mida noor meile öelda tahab. Vahel tahab ta lihtsalt rääkida ja kedagi, kes kuulaks. Mõnikord tahab noor vestluse käigus saada nõu edasiste sammude osas. Mõnes vestluses ütleb noor selgete sõnadega, mis talle muret teeb ja teinekord peame oskama lugeda sõnade vahelt. Me tahame olla kõik kuulatud ja see ongi üks parimaid viise, kuidas toetada meie noorte vaimset tervist – olla päriselt kohal ja kuulata. Vahel õnnestub hästi, vahel ei õnnestu, aga oluline on, et prooviksime.
Karoliine:
“Kuidas sa ennast tunned?” on küsimus, mida endalt ja ligimestelt tänu Sloveenia projektile aeg-ajalt küsin. Kipume unustama enese sisse vaatamise, pausi võtmise ja keha kuulamise. Minu jaoks oli antud kohtumine just seda kõike – oli aega olla iseendaga, oli suunavaid koolitusi ja vestluseid, mis aitavad mõista nii end kui noori.
Projekti tulem – vaimse tervise teemaliste juhendite loomine noorsootöötajatele, on tänuväärt! Vaimne tervis ei tähenda ilmtingimata negatiivset, ka positiivne vaimne heaolu vajab pai ja tähelepanu. Loodavat juhendid on abiks nii enesega rahulolu loomiseks kui noorte toetamiseks keerulistel hetkedel, ent ka igapäevaelus.
Lisaks uutele teadmistele ja uue koha avastamisele, sain tuttavaks imeliste inimestega! Mina usun, et kõige väärtuslikumad ongi inimesed meie ümber ning olen tohutult tänulik nii Eesti delegatsioonile, kellega esmakordselt kohtusingi Tallinna lennujaamas, kui ka Sloveenia ja Hispaania inimestele. Iga inimene satub meie teele, et meile miskit õpetada. Tessi ja Kadi kõrvalt õppisin ka kõige pisemates asjades ilu ja rõõmu nägema ning kuidas ühe hea naeruga annab kõhulihaseid nädalaga päris korralikult treenida!
Jätkame edasist dialoogi projekti partnerite vahel, ees on ootamas suurel hulgal Zoomi kohtumisi ning juhendite loomised, mis valmivad selle aasta lõpuks. Kindlasti on tulemas mitmeid koolitusi, loodavate materjalide piloteerimisi ning vaimse tervise seminare Eesti ANK liimetele, sellest kõigest aga lähemalt juba peagi!