Kaisa Orunuk: minu noorsootöö lugu

Lisatud:24/11/2021

Kaisa Orunuk

Mis tõi mind noorsootöö juurde?

Noorsootöö on olnud minu loomulik osa. Olen noorena olnud noorsootööga üle külvatud. Lasteraamatukogu raamatusõprade klubi oli minu esimene “noortekeskus”. See oli segu raamatute lugemisest, etlemiseset, näiteringist, esimestest välismaa multikatest, soojast toast ja lahketest raamatukogutädidest. Nendel toredatel inimestel oli meisse tohutult palju usku ja nad suutsid meid viia ka kultuurimaja suurele lavale ise etendust mängima. 

Kärdla lasteraamatukogu uute ruumide avamine. See pilt on minu jaoks oluline eelkõige seetõttu, et siin on noored esiplaanil: hoiavad lippu, on esireas. Juba siis oli ja nii peakski olema. Kui me räägime millestki, mis on noorte jaoks ja noorte heaks, siis laskem noored esiplaanile ja anname neile ka vastutusrikkamaid rolle. Mina olen teises reas ruudulises kleidis.

Mitmeid kordi olen mõelnud, miks ma selline aktivist olin. Lisaks klubile sain tantsida, laulda, sportida, voolida savi, maalida kunstiringis ja käivitada kooli esimest õpilasomavalitsust. Arvan, et väikeses kohas kasvades oli tõmme väga hea. Tõmbasid nii õpetajad-juhendajad kui ka eakaaslased. Kuidagi suudeti see kutsumine teha mulle isiklikult tähenduslikuks. Tegevuste juurde püsima jäin aga vist ikka juhendajate pärast – ju nad tegid midagi olulist õigesti.

Noortevaldkonda panustamiseks andsin sõrme Taanist noorteprogrammist naastes. Olin üks esimestest vahetusõpilastest, kest YFU Eestiga maailma avastama läksid. Vahetusaasta tundus mulle nii superäge kogemus, et pidin tegema endast oleneva, et sarnane võimalus avaneks ka teistele Eesti noortele. Seega oli minu ettekujutus tollal noorsootööst eelkõige 15-18-aastaste noorte potentsiaali avastamine ja võimaluste avamine. Seda kõike paljuski just noorelt noorele formaadis. Küllap seetõttu, et enamik YFU vabatahtlikke olid toona vahetusaastalt naasnud noored vilistlased. 25 aastat noorteorganisatsioonis tegutsemist on mind väga palju mõjutanud ja pakkunud mulle vabatahtlikust noorsootöötaja praktikat.

Kuula Kaisa YFU kogemuse podcasti.

Eesti noortekeskused tulid minu ellu olles Kärdla linnavolikogu liige alates 2002. aastast. Toona tegutses Kärdla linna noortekeskus kultuurimaja keldrikorrusel tagasihoidlikes tingimustes. Noorsootöö haridusega inimesi ei olnud toona mitte kusagilt võtta. Noortekeskus nägi siis välja pigem kui uuskasutuskeskus, mitte kui noorte huve ja vajadusi arvestav ning mitteformaalset õpet soodustav õpikeskkond. Minu karjäär volikogu liikmena jäi lühikeseks, aga silm on jätkuvalt kodusaare noorsootöö peale jäänud. Läks veel aastaid kuni noortekeskus sai uutesse ruumidesse ja mitmete projektide toel hangiti nii kaasaegset sisustust kui vahendeid. Suure rõõmu ja uhkustundega olen näinud, kuidas mitmed Kärdla ja Hiiumaa noortekeskused ja noorsootöötajad on aegade jooksul pälvinud mitmeid tunnustusauhindu riiklikul tasemel. Arenguks läks vaja nii poliitilist tahet, professionaalseid noorsootöötajaid, noorsootöö põhimõtete mõistmist, head koostööd kui ka noorte kaasamist. Kui siit midagi ära jääb, kipuvad asjad logisema minema.  

Minu noorsootöö pagasisse kuulub ka töötamine Kärdla kooli huvijuhina. See kogemus andis mulle koolinoorsootöö vaate ja õpetas mind veelgi rohkem noori usaldama. Minu parem käsi oli õpilasesindus. Tänaseks on mitmed nendest õpilastest leidnud ennast noorsootöö valdkonnas.  

Miks ma tegin valiku noorsootöö kasuks?

Noorsootöö valdkonda jõudsin täiskohaga 2009. aastal Eesti Noorsootöö Keskuse ridades. Ma usun, et kaalukeeleks sai soov teha tähendust loovat tööd ja ambitsioonikad eesmärgid. Sel ajal alustas esimene Euroopa Sotsiaalfondi programm. Unistusi oli valdkonnas palju ning soov oli kõike ja kiiresti realiseerida. Meil oli õnne ja kohtasime häid partnereid, kellega koostöös ellu kutsuda mitmeid tänaseni vastu pidanud algatusi. Üheks selliseks ja ühtlasi minu peamiseks töölõiguks oli noorsootöö kvaliteedi arendamise mudeli ja protsessi välja töötamine. Olen väga tänulik nendele inimestele, keda olen sel teel kohanud. Noorsootöö kvaliteedi hindamismudel on kohalikule omavalitsusele, et kaardistada noorsootöö tervikpilt. Sageli olid algusaastail just noortekeskuste inimesed mittetulundusühingutest, kes viisid hindamise idee valda ja võtsid asja eest vedada. Kokkuvõttes võimaldas see tuua noortekeskust omavalitsuses rohkem pilti ja sellega ka vajalikke lisavahendeid kasvõi seinavärvi või piljardilaua uue katte näol. Noorsootöö kvaliteedi hindamine on jäänud minuga siiani.

Millega praegu tegelen?

2019. aastal jõudsin kohaliku omavalitsuse ridadesse ja minust sai Tallinna noortekeskuste koordinaator Tallinna Spordi- ja Noorsooametis. Tänaseks on noorsootöö osakond liitunud Tallinna Haridusametiga ja lisaks Tallinna 10 noortekeskusele on minu hoole all ka 10 Tallinna munitsipaalhuvikooli.  Suures omavalitsuses on noorel palju võimalusi nii vaba aja veetmiseks kui ka arendavate tegevuste leidmiseks. Seetõttu on üha olulisem mõista, mis on avatud noortekeskuse eristuv panus selles võimaluste rohkuses. Mida noor saab teha noortekeskuses, mida ta kuskil mujal teha ei saa? Minu jaoks on see avatud noorsootöö ja täpsemalt noorte omaalgatus. Oleme noortekeskustega neid fookusi koos lahti mõtestanud ja seadnud plaane, kuidas saaksime olla nendes eesmärkides veel paremad.

Koroonakriis andis noortekeskustele tõuke arendada välja e-noorsootöö. Selle jaoks oli varem eeldused ja vajadused olemas. Tahame ju olla seal, kus on noored. Tallinna noortekeskuste noorsootöötajad olid pealehakkajad ja leidsid häid lahendusi. Tallinna e-noorsootöö põnevamatest ja kasulikest näidetest panime kokku kogemuslugude video ja kirjaliku materjali. Soovisime jagada oma kogemusi ja innustada noortekeskuste noorsootöötajaid ning teisi noortega töötavaid spetsialiste üle Eesti rakendama mõtestatud ja eesmärgipärast e-noorsootööd.

Olen Tallinna noortekeskuste üle uhke. Tehakse head tööd ja seda on ka märgatud. Põhja-Tallinna noortekeskus pälvis oma töökuse ja nutika noorsootöö eest riiklikul noortevaldkonna konkursil tiitli Aasta noortekeskus 2020.

Aktivist olema ma ka jätkuvalt. Olen aktiivne liige Eesti Noorsootöötajate Kogus ja räägin kaasa ka Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduses. Mõlemad esindusühingud on võrreldes minu esimeste kogemustega teinud väga suured arenguhüpped ja ma usun, et uued kõrgused on tulekul veel lähiajal.

Mis on mind kõige enam lummanud noorsootöö valdkonnas?

Noorsootöötaja panus võib olla nagu liblika tiivalöök. Noorsootöötaja oskuslik sekkumine noore ellu võib tekitada noorele antud hetkes või kunagi tulevikus väga häid ja positiivseid mõjusid. Igal noorel on oma lugu, milles meil noorsootöötajatena võib olla väike roll, aga suur panus.

Milles näen avatud noorsootöö muutust võrreldes oma esimeste kogemustega noorsootöös? 

  • Noorsootöötaja amet on professionaliseerunud. Meil on vastava hariduse, sobivate väärtushinnangute, oskuste ja pädevustega võimekaid spetsialiste. Kahjuks neid ei jagu siiski veel igasse kanti. Noorsootöötaja rolli ja mõju on uuritud. See on leidnud tõendamist, et positiivse muutuse noores toob noorsootöötaja.      

  • Avatud noortekeskuste asukohad, ruumid ja õpikeskkonnad on paranenud. Kuid ka siin on veel pikk ja jätkuv tee minna. Senistest punk-noortekatest on mitmes kohas saanud kaasaegsed, uue kontseptsiooniga ja isepusimist soodustavad avatud õpiruumid.

  • Pole halba heata. Koroonakriis on toonud noortekeskused ja noorsootöö palju rohkem pilti. Noortekeskuse teenused on teinud mitmel pool arenguhüppe, kasutusel on uued keskkonnad (linnaruum, digikeskkonnad jt), uued meetodid, ollakse rohkem seal, kus on noored ja tehakse väga head nutikat noorsootööd.

3 asja, mis mind on hoidnud kõik need aastad valdkonnas – noored, tähenduslikkus ja väiksed võidud.

3 soovitust noorsootöötajatele:

  • Lähtu noorte huvidest ja vajadustest. Usalda noori! Usalduslikust kontaktist saab kõik alguse.

  • Väärtusta nii tulemust kui protsessi. Protsessi isegi suts enam. Võimalda noortel turvaliselt kogeda, katsetada, õppida, saavutada ja vajadusel ka ebaõnnestuda.

  • Sa oled haridusvaldkonna spetsialist. Sinu supervõime on mitteformaalne õpe. Keskendu sellele rollile ja tugevusele.

3 soovitust noorsootöö otsustajatele:

  • Noorsootöötaja on see, kes loob muutuse. Näe vaeva, et leida õiged inimesed! Väärtusta noorsootöötajat!

  • Võimalda teha head noorsootööd. Oska teha vahet, mis on noorsootöö ja mis mitte. Iga noorele suunatud tegevus pole noorsootöö.

  • Kaasa noori, kuula noori! Sa ei pea üle lubama, aga kuula noori päriselt! Tänased noored on homsed otsustajad. Kohtle noori võrdsete partneritena juba täna.

3 soovitust noorele:

  • Unista. Tee oma hääl kuuldavaks. Ja su unistused võivad hakata täituma.

  • Usalda noorsootöötajat, kes usub sinusse ja laseb sul ise tegutseda.

  • Jää iseendaks, aga ole uudishimulik. Anna endale võimalus ja proovi erinevaid asju. Nii saad päriselt teada, mis on sulle ja mis mitte.