Kui palju ja millise taustaga on täna noorsootöötajad noortekeskustes?

Lisatud:07/11/2020

Kui võtta aluseks Noortekeskuste Hea Tava ja noorsootöötajate kutsestandard ning nendes väljatoodud ühised ootused noortekeskuse noorsootöötajale, peavad teadmised ja oskused olema mitmekülgsed. Noorsootöötaja vajab baasteadmisi ja oskusi mitmest valdkonnast. Noorsootöötajalt oodatakse, et ta lähtub oma töös noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötajalt eeldatakse, et ta on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. Noorsootöötaja töö keseks on noore kuulamine, toetamine ja suunamine. Nende eelduste saavutamiseks peavad olema kindlasti tagatud võimalused enesearenduseks, toetav töökeskkond ning pidev motivatsiooni hoidmine.

Noorsootöötajate arv

Kevadel 2020 läbiviidud noortekeskuste kaardistamine tõi välja, et suures osas Eesti noortekeskuses töötab üks kuni kaks erinevat töötajat. Ühe töötajaga noortekeskusi on Eestis 54%, kahe töötajaga 28% ja alates kolmandast hakkab protsent langema (Joonis 1). Kolme erineva töötajaga noortekeskusi on 6%, nelja töötajaga 5%. Kuue töötajaga või rohkem on mõnel üksikul noortekeskusel. See näitab, et suures osas töötab Eesti noortekeskustest üks kuni kaks noorsootöötajat. Vastanud noortekeskustes kokku töötab 293 erinevat spetsialisti, kelle töökoormus vastava arvu kohta on 247,0. Vaadates maakondi, kus on võrreldes teistega rohkem alla 1,0 koormusega noorsootöötajatega noortekeskusi on need Jõgevamaa (36%), Lääne-Virumaa (33%), Viljandimaa (33%) ja Võrumaa (23%).

Joonis 1. Noorsootöötajate arv keskuse kohta

Haridus ja kutse

Võrreldes varasemate noortekeskuste uuringutega (2005, 2010) saab kaardistuse alusel järeldada, et Eesti noorsootöötaja noortekeskustes on järjest enam kõrgema haridusega. 2010. aastal oli magistrikraadiga vastajaid 2%, 2020. aastal 8%. 293-st välja toodud noorsootöötajast omab aastal 2020 kõrgharidust 54% sh siis magistrikraad on 8%-l vastanutest ja bakalaureusekraad on 14%-l. Kõige rohkem on rakendusliku kõrgharidusega noorsootöötajaid (32%). Vastanutest 46% kõrgharidust ei omanud. Vastav grupp jaguneb omakorda neljaks- 23% omab kõrgeima haridustasemena keskharidust, 19% kutse-keskharidust, 3% kutseharidust ja 1% põhiharidust.

Joonis 2. Noorsootöötajate kõrgeim haridustase (%)

Võttes aluseks vastanud noortekeskuste ja noorsootöötajate suhtarvu, on kõige kõrgem kõrgharidusega noorsootöötajate osatähtsus küsimustiku andmestikus kajastunud noorsootöötajate koguarvust Saaremaal (100%), Tartumaal (87%) Viljandimaal (75%) ja Ida-Virumaal (69%). Vähemalt pooled on kõrgharidusega lisaks nimetatutele Harjumaal, Järvamaal, Pärnumaal, Raplamaal ja Võrumaal. Magistrikraadi omandanud noorsootöötajaid toimetab kaardistuse alusel seitsmes maakonnas, kõige enam Tartumaal (36%), Harjumaal (23%) ja Järvamaal (18%). Bakalaureusekraadi omandanuid tegutseb 11 maakonnas ja kõige enam lisaks Tartumaale (22%) ja Harjumaale (24%) Pärnumaal (15%). Rakendusliku kõrgharidusega noorsootöötajaid tegutseb kokku 13 maakonnas, enim Harjumaal (38%), Ida-Virumaal (9,7%) ja Viljandimaal (8,6%). Järjest enam taotlevad noortekeskuste noorsootöötajad ka noorsootöötaja kutset või osakutset. Kutse taotlemise küsimusele sai vastata noortekeskuse esindaja individuaalselt ja selle taotlemise on võtnud plaani järgmise 12 kuu jooksul 59% vastanutest. 19% noorsootöötajatest omab 4 taset, 12% 6 ja 1% 7 taset. Osakutse on välja toodud neljanda (17%) ja kuuenda puhul (20%).

Võrreldes 2010. aasta uuringuga, vaadates eriala, mille noorsootöötajad on lõpetanud, oli suur enamus (61%) saanud hariduse mingil muul erialal, kui noorsootööga seotud haridus. Meie küsitlus aga näitas trendi muutust, saabunud vastuste alusel saab välja tuua, et enim on kõrgharidus saadud just noorsootöö valdkonnas (46%), sellel järgneb haridus (18%), sotsiaal (13%) ja kultuur ning majandus (mõlemas 8%). Vaatamata positiivsetele trendidele noorsootöötajate haridustaseme tõusus, tuleb siiski murekohana välja tuua noorsootöötajate arvu noortekeskustes ja nende koormus. Kindlasti on vajadus täpsemalt uurida, kas olemasolev koormus tagab noortele vajalikus ulatuses teenuse.

Koolitused

Uurisime oma kaardistuses ka seda, kas noortekeskused on viimase kuue kuu jooksul osalenud koolitusel. 84% vastanud noortekeskustest on seda teinud. Koolitusteemadena nimetati laia spektrit, kuid enim oli see seotud vaimse tervise, laagri korraldamise, esmaabi ja noortekeskuste ehk avatud noorsootöö ABC või noortekeskuse juhtimise ABC koolitusega. Nimetati ka mitmeid eriolukorras toimunud veebiseminare, mis noortekeskuste sõnul oli hea võimalus kiirelt vajalikku spetsiifilist infot kätte saada. Üldises plaanis hindasid noortekeskused noorsootöötajate enesearenguvõimalusi üldiselt heaks. Spetsialistide arengut peetakse noortekeskuses väga oluliseks ja toetatakse 80% puhul kõrgelt (5 palli süsteemis 4-5-ga). Peamised takistused koolitusel mitteosalemiseks on seotud teiste kohustustega, mis ei võimalda koolitustel osaleda. See võib olla seotud ka osalise töökoormusega teiste asutuste heaks. Lisaks on noortekeskuste poolt välja toodud ajaline mittesobivus, koolitus on tasuline ja ressursse pole, motivatsiooni ei ole või on tegemist ainsa töötajaga ja keskust ei tohi sulgeda. Oluline on märkida, et 27% vastanud noortekeskuste puhul ei ole pakutud koolitused neid kõnetanud. Muu all on välja toodud perekondlikud põhjused, tervis ja keeleoskamatus (sh rahvusvahelised pakkumised).

Motivatsioon

Uurides motivatsiooni, toodi välja, et peamised motivaatorid noorsootöös töötamiseks on igapäevased huvitavad väljakutsed, võimalus ja soov arendada ning panustada valdkonda, töö mitmekesisus ja enesearengu võimalused. Eelkõige nimetati seesmisi motivaatoreid. Puhkus ja töötasu oli vähesemal määral nimetatud. Analüüsides noortekeskuste motivatsioonipakette, mis on osa noortekeskuse töökorraldusest ja töötajate toetusvõimalustest, on välja toodud peamiselt kas erinevad harivad individuaalsed või kollektiiviga riigisisesed või välismaised õppekäigud, liikumisharrastuse toetamine, paindlik töökorraldus (nt hommikud on vabad, paindlik töögraafik, kaugtöö), lisatöö võimalus, kodulähedane töö ja kutsest olenev palgasüsteem.

Töötasu

Kevadise küsitluse vastused andsid teavet 293 noortekeskuse noorsootöötaja (sh juhid) kohta üle Eesti. Kuna Läänemaalt, Viljandimaalt ja Järvamaalt saabus vastuseid alla 40%, ei saa nende maakondade kohta põhjalikumat analüüsi teha. Samas annab see teatud läbilõike vastanutest. Uurides töötasu aspekti noortekeskustes, tõid 33% noortekeskusi välja, et neil noortekeskuses eraldi juhti ei ole. Üle-eestiliselt jääb noortekeskuste juhtide töötasu 750 ja 1500 euro vahemikku, vähesel määral on välja toodud alla 750 euro (7%) ja üle 1500 (3%) euro. 36% juhte saab töötasu vahemikus 750-1000, 32% juhte saab töötasu vahemikus 1001-1250 ja 22% vahemikus 1251-1500 eurot. Keskmine 1,0 koormusega juhi palk jääb vahemikku 911- 1135 eurot.

Joonis 3. ANK juhtide palk maakonna ja summade lõikes (%)

Maakonniti oli näha, et noortekeskused, kus on eraldi juht, on juhtide palk pigem kõrgem, kui 1000 eurot Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Saaremaal, Valgamaal ja Viljandimaal. Juhi kõrgemat tasu saab seostada ka nt suurema struktuuri või asutuse juhtimisega. Kui võtta aluseks märts 2020 seisuga Eesti keskmine brutokuupalk (1451 eurot), siis noortekeskuse juhi keskmine palk on 24% Eesti keskmisest palgast madalam.

Noorsootöötajate puhul jääb 1,0 koormusega töötasu enamjaolt 585 ja 1000 euro vahemikku (79%), vähesel määral on välja toodud vahemik 1001-1250 (15%), miinimumpalk (4%) või vahemik 1250-1500 (2%). Tuleb arvestada, et 26% noortekeskuste puhul töötavad noorsootöötajad keskuse kohta alla 1,0 koormusega ja töö võib olla jaotatud mitme töötaja vahel. Keskmine 1,0 koormusega noorsootöötaja palk jääb vahemikku 752-974 eurot.

Joonis 4. ANK noorsootöötaja palk maakonna ja summade lõikes (%)

Maakonniti oli näha, et noorsootöötajate palk on pigem madalam kui 750 eurot järgmistes maakondades- Jõgevamaa, Läänemaa ja Järvamaa. Samas on maakonniti näha, et Saaremaal ja Põlvamaal on noorsootöötaja palk 1000 eurot või kõrgem. Teistes maakondades on noorsootöötaja keskmine palk vahemikus 750-1000. Kui võtta aluseks märts 2020 seisuga Eesti keskmine brutokuupalk (1451 eurot), siis noortekeskuse noorsootöötaja keskmine palk on vähemalt 40% Eesti keskmisest palgast madalam. Õpetaja miinimumtasu 2020. aastal on 1315, ning keskmine töötasu 1540 eurot. Seega moodustab noorsootöötaja töötasu 50-55% õpetaja keskmisest töötasust. Noorsootöötaja kui noorele mitteformaalõppe tegevusi loov ja toetav spetsialist peaks aga olema väärtustatud õpetajatega võrdselt, et tagada kogukondlikult ühtne õpikogukond.

Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et noorsootöös tegutsevad aina enam pädevamad spetsialistid, kes oskavad erinevaid noori kaasata ja mõista, teavad ja rakendavad uuenduslikke ja mitmekesiseid meetodeid, omavad üldteadmisi mitmetest valdkondadest ning kasulikke kontakte. Samas tuleb jõulisemalt tegeleda noorsootöötajate töökoormuse, eneseteostusvõimaluste, töökeskkonna ja palga teemal, et see ei saaks takistuseks kvalifitseeritud tööjõu hoidmisel noortekeskuse süsteemis.

Heidi Paabort