Kuidas kaasata vabatahtlikke ja olla nende jaoks olemas?

Lisatud:02/04/2021

„Tean, et hetkel ei tule enam kellelegi üllatusena maailmas toimuv ja selle mõju meile kõigile.“ – selle lausega alustasin eelmisel aastal oma mõtteid, kui aasta tagasi aprilli alguses need kirja panin. Tänaseks oleme ringiga tagasi samas olukorras ning teema siiani vägagi aktuaalne, mistõttu on paslik kogu olukorra peale mõelda ka vabatahtalike vaatenurgast.

Olen tänulik kõigile noorsootöötajatele, kes sellel keerulisel ajal meie noorte jaoks olemas on. Meie enda noorte kõrval on hetkel Eestis aga ka mitmed vabatahtlikud, kes oma Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlikku teenistust alustades ei osanud sellist stsenaariumit ette näha. Nad saabusid Eestisse lootuses, et peagi on kõik endine ning teenistused mööduvad üldiselt tavapäraselt. Kahjuks nii aga ei läinud ning oleme taas riikliku isolatsiooniperioodi keskel. Siiski otsustasid mitmed neist jääda Eestisse, sest soov oma teenistus lõpuni teha, isegi hetke tingimustes, on neil väga suur. Kogu selle olukorra juures ei tohi me aga ära unustada, et nad on võõras riigis ilma oma pere ja lähedasteta.

Armsad vabatahtlikega töötajad, nende tuutorid, mentorid ja lihtsalt sõbrad, kes te kõik panustate meie vabatahtlike heaolusse. Tahan teile kõigile südamele panna, et nii meie kui ka teistes riikides kehtiv eriolukord mõjutab suuresti ka kõiki vabatahtlikke. Palun ärge unustage neid ära! Koordinaatorina näen hetkel väga tugevat vajadust, et nende inimesed oleksid nende jaoks olemas. Eesti ANK-i vabatahtlike emotsioonidele ja mõtetele tuginedes panin kirja 10 pidepunkti ja ideed, mida taskuks kindlasti meeles pidada ja rakendada:

    1. Pole oluline, kas vabatahtlik on olnud siin mõne nädala või juba peaaegu aasta. Enamus neist on esimest korda võõras riigis, üksi oma praeguses elukohas, ning tunnevad ennast ebakindlalt. Ole oma vabatahtliku jaoks olemas, võid üllatuda, kui palju üks kõne või kiri nende jaoks tähendab;

    2. Isolatsioonis olemine pole puhkus. Üksluisus ja igavus hiilivad lihtsasti ligi ning nii võib meeleolu päris kiiresti nukraks muutuda. Hoia oma vabatahtlikul silma peal ning vajadusel paku talle välja tegevusi, kuidas päevi sisustada;

    3. Realistlikult võttes pole hetkel tõenäoline, et vabatahtlikul on tema tavaline koormus ja see on igati okei. Küll aga on oluline, et vabatahtlikul on siiski iga nädal kindlad ülesanded. Pange koos vabatahtlikuga paika vähemalt üks-kaks tegevust, kus vabatahtlikul on kindel roll. Ideaalis võiks olla üks tegevus selline, mida saab praegu teha (videopäevik, mõni Instargami mäng, artikkel, noorega töötamine, online-õpituba, piirkonna patrullimine, vabatahtlikuna mõnes muus tegevuses abistamine jne…) ning üks tegevus selline, mida saab tulevikuks ette valmistada (õppepäev, laager, töötuba, matk, maastikumäng, külalise kutsumine jne…). Ükskord saab see olukord läbi ja siis on taas võimalus keskustes tegutseda! 😊;

    4. Olles vabatahtlikuga koos töötanud, teavad mentor ja tuutor kõige paremini, mis vabatahtlikule meeldib ja milles ta hea on. Nüüd on viimane aeg neid talente ja kirgi rakendada. Mõtle koos temaga, mida antud olukorras teha annaks ning kuidas tema tugevusi „ära kasutada“;

    5. Hoidke silma peal, milliseid ideid teised keskused katsetavad ning mõelge, millised ideed sobiks ka teie piirkonna noortele. Ei ole õigeid ja valesid ettevõtmisi, julgustan kõiki katsetama ja avastama ka tegevusi, mida te tavaliselt isegi ei kaaluks. Ka vabatahtlik on tulnud siia eeskätt kogemusi saama ning uued olukorrad seda just on!;

    6. Teame isegi, et ka ühe nooreni jõudmine on suur panus. Nii võib hetke olukorras osutuda vabatahtliku jaoks parimaks tegevuseks just mõne üksiku noorega töötamine. Äkki on teie piirkonnas mõni noor, kes sooviks prantsuse keelt õppida? Oma inglise keelt praktiseerida? Vabatahtlikuga intervjuud teha? Vabatahtliku kodukohast rohkem teada saada? Äkki on vabatahtlik hea matemaatikas, geograafias või programmeerimises ja sooviks mõnda noort koolitöödega aidata?;

    7. Nagu varasemaltki, siis taaskord võivad vabatahtlikud olla suureks boonuseks koolitundide sisustamisel. Eriti nüüd, kus kogu töö toimub kaugõppena, ehk on just mõnele õpetajale kergenduseks, kui saab õpitegevustesse kaasata teie piirkonna vabatahtlikku?;

    8. Eesti keel ei ole nende emakeel, seega oluline info ja teave ei pruugi alati nendeni jõuda. Veendu, et ta oleks kõige toimuvaga kursis ning mõistaks kodus püsimise olulisust. Mitmed teie enda piirkonna noored jälgivad vabatahtlikke sotsiaalmeedias, mistõttu on nende käitumine suureks eeskujuks meie noortele;

    9. Vestle vabatahtlikuga COVID-19 teemal ning kuula ta päriselt ära. Nad on tulnud siia teadmises, et selline on meie hetke olukord, kuid see ei tähenda, et kõik suudavad seda „normaalse elu osana“ võtta. Karm reaalsus on, et kahjuks on meil vabatahtlikke, kelle pered on otseselt viirusest räsitud, kes kardavad siin olla või koju naasta või kes näiteks ei tea, kas peaks laskma ennast vaktsineerida;

    10. Kui tunned, et vabatahtlik vajaks lisa tuge, võta julgesti ühendust! Kindlasti tasub suhelda ka Harno E+ ja ESK agentuuriga, kelle kaudu on igal noorel võimalus vajadusel nõustamist saada.

Igal juhul tänan südamest kõiki, kes noorte ja vabatahtlikega töötavad. Hoiame kokku ning oleme üksteisele toeks, kuid seda kõike sotsiaalselt distantseerudes, vaid nii tuleme sellest olukorrast välja! Leidke igas päevas midagi positiivset ning usun, et peagi saame vaikselt oma argielu juurde tagasi pöörduda. 😊

Kadi Laaneots