Moonika Tsilk
Olen Keila Noortekeskuse noorsootöötaja Moonika ja toimetan siin majas neljandat aastat. Minu jaoks on noorsootöö võimalus teha asju, mis mulle meeldivad ja seeläbi anda noortele inspiratsiooni. Noortekeskus on koht, kus noored ise algatavad ja korraldavad noorsootöötaja toel. Olen noortega võrdne partner.
Argipäevades on sageli palju rutiini. Igapäeva askelduste ja toimetuste varjus unustame märgata nii ennast kui oma lähedasi. On perioode, kus elu võib tunduda hall. Seega peame leidma viise, kuidas ise oma päevadesse värve tuua. Kallista vahel oma last või lähedast, paita teda tunnustavate sõnade ja tegude eest. Ära kiida vaid oskusi, kui vaja, lohuta ja tunnusta ka ebaõnnestumise puhul. Nii ka noortega noortekeskuses. Oma töös olen märganud, et noortel esineb sageli vaimse tervisega seotud muresid. Need väljenduvad noore käitumises, sõnavaras, vahel tõmbub mõni noor väga endasse, ei soovi minna kooli, jääb üksi, tekivad tervisemured või teeb endale viga.
Miks tekivad noorte vaimse tervise mured?
Enamasti peetakse noorte vaimse tervise riskiteguriks keskkonda sh lähisuhteid. Keskkonnast tulenevad riskid on peamiselt pärit lähiringkonnast (perekonnast), olgu selleks pereliikme alkoholism, lähedase pikaajaline haigus või töötus, vaesus või ka halvad suhted perekonnas. Samuti ka vanemate enda lapsepõlve unistuste teostamine läbi oma lapse või vanematepoolne ülihoolitsus. Ka koolikeskkonnas võivad esineda riskitegurid, mis heaolu mõjutavad, näiteks kehvad suhted ja kiusamine ning sõprade või sisuka ajaveetmisvõimaluste puudumine.
Seda kõike mõjutab omakorda üldine ühiskonna suhtumine – ootused noortele on väga kõrged. Noorsootöötaja roll on noore muret märgata ja mitte seda alahinnata. Märkamine on väga keeruline, kuid esmased märgid, et noorel võib olla mure, on näiteks noore endasse tõmbumine ning apaatsus. Vahel viitab vaimse tervise probleemile ka hoopis vastupidine käitumine: agressiivsus, väljakutsuv käitumine ja rahutus. Ole noore jaoks olemas, kuula teda, märka ja loo usaldussuhe. Kui esimesed sammud on astutud, siis võib alustada individuaalse või grupitööga. Noore jaoks on oluline mõnus turvaline keskkond ja tuttavad inimesed. Mina ise olen andnud noorele julgustust, et kui on väga suur mure ja enam üksi hakkama ei saa, siis võib julgelt mulle kirjutada või helistada.
Eelmise aasta kevad-talvel tulid minu juurde noored, kes soovisid saada juurde teadmisi vaimsest tervisest, kuid sinna see jäi. Miks? Sest vahele tuli koroona, mis tegi olukorra veel stressirikkamaks ning kahjuks uute algatuste jaoks lihtsalt ei olnud aega. Sügisel, kui oli võimalus taas noortekas kohtuda, oli noortel mõte alles. Suunasin nad Nopi Üles lehele ja tekkiski projekt “Stressist vabaks”, mis sai rahastuse soovitud tegevuste elluviimiseks. Noored alustasid töötubadega oktoobris ja kohtusid iga kolmapäeva õhtul kuni detsembrini. Siis tulid jälle suured piirangud ning regulaarsed füüsilised kohtumised lõppesid, kuid suhtlemine läbi veebi jätkub ühises grupis senini.
Noori, kes selle projekti kirjutasid, ühendab Keila kool ning nende ühised mured ja rõõmud. Kõigil neil noortel on olnud erinevas eluetapis probleeme vaimse tervisega, enamus oli kokku puutunud ka koolikiusamise ja tõrjutusega. Mõnel neist olid probleemid kodus vanematega ja esineb kokkupuuteid tugeva stressi ja depressiooniga. Kõik see on mõjutanud nende igapäevaelu. Seega on hea, et lisaks töötubadele said noored võimaluse kohtuda kogemusnõustajaga, kogeda juhitud meditatsiooni ning said teada, kuidas eristada hirmu, stressi ja ärevust. Vaadati ka ETV saatesarja „Selge pilt“ ning tutvuti „Peaasja“ veebilehega. Kõik ikka selleks, et noortel oleks rohkem reaalseid kogemusi ja teadmisi, kuidas oma vaimset tervist toetada. Lisaks sai iga noor omale „Õnnepäeviku“ ja meisterdas endale väeehte ning käidi ka kahel matkal, kus noored ammutasid endasse värsket õhku, rahu ja vaikust. Raba vaikus ja uskumatu looduse ilu paneb mõtlema. Seal saab olla loodusega koos ja jätta argimured. Noorte kogemustest saab lähemalt lugeda Teeviidale kirjutatud kogemusloost.
Pärast projekti, tegime paar vaimse tervise teemalist küsitlust ka meie piirkonna teiste noorte seas. Vastused pehmelt öeldes hirmutasid mind. Enamus noori on kokku puutunud kiusamise ja vägivallaga, 90% vastanutest on ennast vigastanud. Peaaegu kõik vastanud on otsinud abi, kuid kahjuks pole nad enamasti seda saanud. Noorte seas algab kiusamine koolis, mis tekitab neis hirmu. Noorte arvates on nende vaimne tervis halvenenud tänu pandeemiale. Nad ei saa teiste noortega nii palju suhelda, kui varem. Nad saavad aru, et sõbral on vaimse tervise mured, kui sõber tõmbub eemale, ei räägi nii palju, käitub kuidagi teisiti. Näiteks on vaikne, ärevil, ei suuda keskenduda, on ükskõikne. Saadakse aru, kuid ei osata midagi teha. Samuti toodi välja, et läbi veebi on ka oma sõbrast keerulisem aru saada, sest kehakeel ja emotsioonid jäävad nägemata.
Näen vajadust teemaga pidevalt jätkata. 2021 kevadel plaanisin noortele sündmust „Minu heaolu“, kus on võimalus päriselt kohtuda ja juurde saada teadmisi vaimse tervise töötubades. Hea enesetunne – heaolu – algab sisemisest tasakaalust, kuid kuidas selleni jõuda ja mismoodi seda hoida? Kahjuks päris kohtumist piirangute tõttu teha ei saanud, küll aga toimusid erinevad töötoad läbi Zoomi. Töötubades käsitletud teemad: „Noortelt noortele vaimsest tervisest“, „Noortejooga“, „Latin Flov“, „Emotsioonid ja nendega toimetulek“ ning „Ajaplaneerimine, eesmärgid ja nendega toimetulek“. Siiski noorte ja ka minu enda arvates ei ole see päris see, vaimse tervise heaolu nimel on vajadus füüsiliselt kohtuda. Selleks käivitan hetkel “Väenoorte” ringi, kus noortele on võimalik õppida oma emotsioone ja tundeid juhtima. Eks alguses võib olla keeruline uut gruppi käima saada, kuid väikeste sammudega liikudes on võimalik aja pikku jagada infot väga paljude noortega.
Kõigi nende tegevuste tagasisidet lugedes mõistan, kui oluline teema noortele on ja saan aru, et kindlasti on vaja teema käsitlemist jätkata. Noored toovad välja, et nad on õppinud paremini prioriteete seadma ning päriselu kogemuslood aitavad ka nendel endale lihtsamaid eesmärke saavutada, sest teema on nende jaoks kaasahaarav ja kasulik.
Artikkel on avaldatud osana Erasmus+ KA2 koostööprojektist “Youth Centres for Mental Health of Young People” (Noorte vaimse tervise noortekeskuses).