Heidi Paabort
Noortegarantii tugiteenuse programmijuht
Alanud on Tugevdatud Noortegarantii loomine, mis on osa noorte tööhõive toetuspaketist ja jätk varasemale Noortegarantiile. Euroopa Komisjon soovib selle kaudu toetada haridust ja koolitustegevust, edendada noorte tööhõivet, tagada õiglased töötingimused ja parandada kõigi juurdepääsu sotsiaalkaitsele.
Uue tegevuskava loomise vajadus andis tõuke vaadata noortevaldkonnas toimetavate Noortegarantii tugiteenuste tegemisi, et analüüsida, kelleni on noortevaldkonna kaudu enim jõutud ja milline on nende profiil, peamised takistused, toetamise lähenemised ja teised olulised trendid ning märkamised. See võimaldab Tugevdatud Noortegarantii Eesti uues tegevuskavas ehk ka vastavaid märkamisi ja arendusvajadusi rohkem fookusesse tõsta. Tugiteenuste pakkumiseks korraldati Haridus- ja Noorteameti (endine Eesti Noorsootöö Keskus) poolt kaks hanget. Esimest hanget perioodil 2015-2018 viis ellu Eesti ANK, teist hanget perioodil 2019-2022 aga kaks teostajat. Eesti ANK katab Noorte Tugila tugiteenuse pakkumisega 48% kohalikke omavalitsusi, sõlmides selleks lepinguid 24 juriidilise isikuga üle Eesti. Tallinnas pakub Hoog Sisse tugiteenust Tallinna Haridusamet.
NEET-staatuses noored arvudes
2020. aaasta lõpu seisuga oli Eestis Statistikaameti andmetel 24 300 NEET-staatuses noort (15-29- aastased noored, kes parasjagu ei õpi, ei tööta ega ka osale koolitusel) (Joonis 1). Arvuliselt on NEET-staatuses noorte seas kõige enam naisi (14 100 ehk 58%), kelle sellise staatuse taga on suuremas osas pere eest hoolitsemine.
Joonis 1. NEET-saatuses noorte arv perioodil 2010-2020 (Eesti Statistikaamet)
Samas on NEET-staatuses noorte juurdekasvu puhul haavatavaim olnud eelkõige noormeeste sihtrühm. Võrreldes aastaga 2019. on seal 6500 asemel nüüd 10 300 noormeest. Varasem osakaal vastavast sihtgrupist on noormeeste puhul tõusnud 31%-st 42 %-ni. NEET-staatuses noorte arv on kasvanud võrreldes 2019. aastaga eelkõige noorte vanuses 15-24 hulgas (Joonis 2).
Joonis 2. NEET-saatuses noorte arv vanuse ja soo lõikes perioodil 2015-2020 (Eesti Statistikaamet)
Noorteni jõudmine
Programmi koguperioodil 2015-2020 (aluseks 9843 juhtumit) on noorteni jõutud kõige enam mobiilse noorsootöö kaudu (29%). Teiseks on üldine võrgustikutöö (ühistegevused, messid jmt) (24%) ja koostööpartnerite kaudu saadud andmed (noorelt palutakse luba andmeid edastada, noor läheb ise tugiteenuse pakkuja juurde või saab spetsialist ise süsteemile/andmetele ligi). 2019. aastal jõuti noorteni samuti pigem mobiilse noorsootöö kaudu (34 %), 2020. aastal oli selleks aga koostööpartnerite poolt andmete saamine ehk noore nõusolekul suunati ta tuge saama tugiteenusesse või on spetsialistil ise andmete kättesaadavus tagatud (24% juhtumite puhul). Kõikidel perioodidel on näha, et 13-15% noori on jõudnud ise tugiteenusesse, 85% noori on vajanud selleks lisatõuget. See näitab, kui oluline on siinkohal valdkonnaülene töö, sest noore märkamiseks ja toetamiseks on lähtuvalt nende vajadustest olnud vajalik tervikvaade.
Mis vanuses noorteni oleme kõige enam jõudnud?
Perioodil 2015-2020 on kõige enam tugiteenuses osalenud noori vanuses 20-24 (41%), teiseks on vanusegrupp kuni 19 aastased (33%) ja kolmandaks noored vanuses 25+ (26%).
Teisel hankeperioodil (2019-2020, aluseks 4768 noort) on fookusesse tõusnud noored vanuses kuni 19. Esimesel perioodil oli nende osatähtsus teistest vanusegruppidest 51% ja aastal 2020 koguni 56%. Perioodil 2019-2020 on vanusegrupp 20-24 pigem samas osakaalus, vähenenud pigem vanusegrupp 25+.
Koguperioodil on tugiteenusesse jõudnud enim noori, kellel on kas alg- või põhiharidus ja/või tasemeharidus pooleli jäänud. Viimastel aastatel on arvuliselt tõusnud eelkõige sihtgrupp, kellel on kas alg- või põhiharidus. Välja saab ka tuua, et võrreldes esimese hanke perioodiga (2015-2018) on teisel perioodil (2019-2020) suurenenud noorte arv, kes on kas kooli nimekirjas aga ei osale õppetöös või on tekkinud õppimis- või käitumisraskused ja seega haridusest välja langemas. 2019. aastal on neid olnud meie osalenud noortest 2%, 2020. aastal 5%. Siinkohal oli oluline koostöö tiheduse kasv koolidega, et toetada noori, kes võivad vastasel juhul koolist välja langeda.
Perioodil 2015-2020 on tugiteenusesse jõudnud kõige enam noori, kes ei tee sel hetkel tööd või on Töötukassas registreeritud töötuna. 15% noortest ei oma varasemat töökogemust. Sarnane osakaal on jätkunud aastatel 2019-2020 ja 2020. aastal. Seda kinnitab ka üldine statistika, et töötute noorte arv on kasvuteel.
Suurimad takistused
Aastatel 2015-2020 peeti kõikides vanusegruppides suurimateks takistusteks kas elamist maapiirkonnas (st vähem töö- ja haridusvõimalusi, vahel kehvem ühistranspordiühendus keskustega, vähem võimalusi tegelda hobidega, saada tugiteenuseid jne) või lõpetamata haridust. Vanusega kasvab osakaal noortest, kelle takistusena on märgitud erivajadus, ebasoodne olukord (mis võib olla seotud erinevate takistustega) ja perekondlikud kohustused. Üldises plaanis on viimasel kahel aastal märgata sarnast trendi.
Peamised noorte vajadused ja eesmärgid
Perioodil 2015-2020 ei ole ilmnenud tugiteenusega liitumise eesmärgi osas näiteks soolist erisust, pigem on seotud vanusest lähtuvate vajadustega. Näiteks vanuses 15-19 eluaastat on vajadus teada saada õppimisvõimaluste ja haridusasutuste kohta. Kuna selles vanuses on vähem kogemusi, on olulised ka positiivsed uued kogemused. 20+ vanuses noorte puhul on olulisemad tööturg, töövõimalused, tööharjumuse tekitamine, õppimisvõimalused (nt enesetäiendamine) ja isemajandamine. Mitmed teemad on vanusest sõltumata olulised – isikliku elu seadmine, eluviiside ülevaatamine, asjaajamisoskused, toetusvõrgustiku olemasolu ja soovide teadvustamine. Perioodil 2019-2020 on toimunud teatud muutus, kus noored vanuses 20-24 on võtnud pigem fookusesse tööturu ja töövõimalused. Hariduse jätkamise ja õppimisvõimaluste uurimine on valikuna pigem langenud.
Peamised koostöö osapooled
Kuigi perioodil 2015-2020 on 23% noorte puhul välja toodud, et noori toetatakse eelkõige noortekeskuse siseselt ja vajadust spetsialistide kaasamiseks väljaspoolt ei ole, siis on see viimasel hankeperioodil (2019-2020) olnud muutumises, kokku 20% ja viimasel aastal 16%. Kõige enam on kaasatud juhtumite lahendamisesse haridusasutusi ja see on aasta-aastalt tõusnud. Sellele järgneb Eesti Töötukassa ja kohalik omavalitsus. 2020. aastal on koostöö Politsei- ja Piirivalveametiga veidi langenud, aga tõusnud koostöö kultuuri- ja mäluasutustega ning vähesel määral koostöö Töötukassa, KOV-i ja programmide suunal.
Programmi tulemuslikkus
Tugiteenus on olnud tulemuslik, sh ettenähtud tähis, et kuus kuud peale tugiteenusest väljumist on suundutud haridusse või tööturule 50%, ületati. Tulemuslikkuse protsent on olnud kogu programmiperioodil 75%, aastatel 2019-2020 vahemikus 68-85%. Kõige enam on noored programmi toel liikunud tööturule (37% kõikidest osalenutest) ja teiseks haridusse (35%). Lisaks on 10% puhul välja toodud, et tugiteenuse tulemusel on noore ebasoodne olukord muutunud, et teha järgmine toetav samm.
Aastatel 2015-2020 on noori toetatud kõige enam noorsootöö ja kogukonna erinevate tegevuste kaudu, nagu näiteks avatud noorsootöö, huvitegevus, noorteühingu tegevus, vabatahtlik tegevus, laagrid, malevad, rahvusvaheline noorsootöö, osaluskogud jne. Teine tegevussuund on seotud tööturu teenuste ja tegevustega nagu näiteks „Minu esimene töökoht“ meede, tööjälgimine ettevõtte juures, tööklubi, tööpraktika, hooajaline töö jmt. Kolmas peamine suund on haridusteenused ja koolitused ning neljas spetsiifilised tugiteenused. Vähesel määral on näha haridusteenuste tõusu ja seda just aastal 2020.
Joonis 3. Noorte Tugila juhtumikorralduse ülevaade teenusesse jõudmise, strateegilise rakendamise ja tulemuste lõikes perioodil 2015-2020 (%) (Heidi Paabort)
Tagasisidena on noored välja toonud, et:
- programmi tulemusel said nad teada, mis neid tõeliselt huvitab (seda tõstis esile 20% noortest);
- peab oma eluga midagi ette võtma (seda märkis samuti 20% noortest);
- 16% noortest läks tagasi kooli;
- 17% leidis töö.
Vastused peegeldavad seda, et kuigi noored jõudsid tagasi haridusse või tööturule, võivad nad enda jaoks pidada suuremaks väärtuseks oma huvi ja motivatsiooni ülesleidmise.
Üldises plaanis võib välja tuua, et tugiteenused Noorte Tugila ja Hoog Sisse on tegemas olulist ja tõhusat tööd noortega. Aasta-aastalt on see valdkonnaülene, kus noorsootööl on aina olulisem roll, lähenemine õppimise ja tööga hõivamata noorte osas aina enam juurdumas. Tekkimas on uued praktikad ja COVID-pandeemiast olenemata on koostöö teiste osapooltega sujunud, sest valmisolek juhtumeid virtuaalselt lahendada oli varasemalt olemas. Hanke viimase tegevusaasta fookuses on tänaste praktikate analüüs ja sellest õppimine, et noored olenemata asukohast saaksid ka edaspidi noorsootöö kaudu vajalikku tuge.