Noorte Tugila on saanud viieaastaseks. Käimasolevas hankes on ees veel üks intensiivne tööaasta. Hetkel toetatakse Noorte Tugila kaudu noori 37 omavalitsuses 23 noortekeskuse eestvedamisel. Programmi kaudu soovitakse jõuda ja toetada vähemalt 6300 noort.
Hetkeseis
Noorte Tugilas on tänase seisuga (alates jaanuar 2019) toetatud 4150 juhtumit. Lisaks paarsada noort, kellega on käsil nn esmane faas, et jõuda arusaamiseni, kas noor võiks Noorte Tugilast oma vajadustele tuge leida. Tavapäraselt liitub igas kvartalis Noorte Tugilaga ligi 400 noort üle Eesti. Hetkel on täidetud 66% võetud eesmärgist.
2300 noort on hetkel teenusest väljunud. Tulemus märgitakse kuus kuud peale programmist väljumist, sellesse faasi on jõudnud kokku 1861 noort. Neist 1030 noore puhul on programmi tulemuseks märgitud üks viiest ametlikust indikaatorist: noor on jõudnud kas tagasi tööle või haridusse, alustanud ettevõtlusega, osaleb tööpraktikal või töökohapõhises õppes. Oma töös oleme pidanud oluliseks märkida ka nende noorte, kes ehk ei ole erinevatel mitte alati noortest olenevatel põhjustel jõudnud tööle või haridusse, tulemused, kui noor on näiteks jätkanud osalemist noorsootöö võimalustes või on tema ebasoodne olukord muutunud. Sellisel juhul on Noorte Tugila teenuse tulemuslikkus isegi kõrgem, 1555. Neist lisandunud 525 noorest on noorsootööga endiselt seotud 159, ebasoodne olukord on muutunud 235 noorel, 58 noort on suunatud edasi kas Noortegarantii tugisüsteemi või töötukassasse, 73 noort on aga kas liitunud ajateenistusega või vanemapuhkusel.
Noorte Tugila programmi 30.09.2020 tulemuslikkuse hetkeseis
Uue aasta planeerimine
Käes on see aeg aastast, kus kõik noori toetavad osapooled on koostamas uue aasta plaane, nii ka Eesti ANKi ja Noorte Tugila meeskond. Selleks, et panna paika strateegiliselt mõjus plaan, toimus 23. novembril Eesti ANKi kutsel erinevaid koostööpartnereid kaasav koostööseminar, kus kõik osapooled tutvustasid oma järgmise kahe aasta plaane, et nende alusel leida ühisosasid või algatada vajalikke ühistegevusi. Töögruppides püüdsime leida kõiki ühisosana puudutavaid peamisi väljakutseid ja esimesi samme lahenduste leidmisel, mis aitaksid meid ühiselt veelgi paremini noori toetada. Koostöökohtumisel osalesid erinevate tasandite valdkondade esindajad: teemaga seotud ministeeriumid (2), ministeeriumite allasutused (2), katusühendused (3), kohalikud omavalitsused (4) ja noori toetavate programmide esindused (3).
Toimumas on mitmeid olulisi arenguprotsesse
Kohtumisel sai kinnitust, et riigis on käimas mitu samaaegselt toimuvat tulevikku suunatud protsessi selleks, et noored, sh noored, kes ei õpi ega tööta, saaksid vajaliku toe. Praegu on valitsuses arutelul uus noortevaldkonna arengukava, käimas on Noortegarantii kui ka Noortegarantii tugisüsteemi arendustegevused ja planeerimisel ESFi uus rahastusperiood. Tugiteenustega mitteseotud ministeeriumid tõid välja mitmeid spetsiifilisi programme ja arendusi, mida ühel või teisel moel noorte toetamisel on oluline teada või mis oleks ühiselt mõjusam. Seega noored, kes ei õpi ega tööta, on olulise tuge vajava sihtgrupina kõikides arengudokumentides ja plaanides selgelt välja toodud. Küsimuse all on veel arusaamine, kuidas seda parimal moel ühiselt teha. Esindusorganisatsioonid tõid uue aasta valguses välja vajaduse paremini kommunikeerida, mida üks või teine ühendus on planeerimas ja seda paremini kooskõlastada. Lisaks on kõik planeerinud suunata koolitusi KOVi suunal, mis vajab samuti teemast lähtuvalt ühist arutelu ja läbirääkimist. Eesti Töötukassa tõi välja koostöövajaduse, et noortele paremini uusi võimalusi ja teenuseid tutvustada. Näiteks saavad noored nüüd ise e-teenuste kaudu omale vajalikke teenuseid broneerida. Suurem tähelepanu on plaanis suunata ka tööle erinevate spetsiifiliste sihtgruppidega. Kohalikud omavalitsused ja erinevate tugiteenuste elluviijad tõid välja programmide lõppemise ja sellest lähtuvalt uute kohandatud mudelite loomisprotsessi ja lisaressursside leidmise vajaduse. Omavalitsuste sõnul ei ole nende võimalused piirkonnast tulenevalt sarnased ja sel põhjusel on ees mitmeid lahendusi vajavaid küsimusi.
Eesti eripära edasiviiv väärtus ja tugevus
Koostöökohtumisel oli osalejatel võimalik välja tuua, milles näevad nad tänaste kogemuste põhjal Eesti eripära edasiviivat väärtust ja tugevust. Kolme grupi poolt toodi välja järgmist:
- Eestis on võimalik noori toetades arvestada, et meie jaoks on olulised paindlikud õpiteed ja noorest lähtumine;
- teenust pakutakse kogukonna tasandil;
- Eesti on väike ja info liigub vajadusel kiiresti;
- on olemas tõhusad tugiteenuste mudelid, sh mobiilne noorsootöö;
- noore toetamisel on rikkalik valik võimalusi;
- noort toetavate partnerite ring on lai ja valdkonnaülene;
- on olemas toimivad koostöövõrgustike mudelid;
- tugiteenuste pakkujatel on olemas tahe ja KOVidel on järjest suurem valmisolek teemaga tegeleda;
- on olemas teadmine sihtgrupi spetsiifikast;
- on olemas koolitatud spetsialistid.
Lahendust vajavad väljakutsed
Samas toodi välja ka mitmeid märksõnu, millega uutes arengutes arvestada ja on vajadus leida neile ka lahendused. Üks osa sellest on poliitiline risk, et vajadused ja etteantud suunised ei pruugi alati kattuda. Lisaks erinevate toetusmudelite tekkimine ja sellest lähtuv segadus noorte vaatest, et leida endale sobivaim. Rõhutati ka isikupõhist koostööd ja kaadrivoolavust, mis ei pruugi võimaldada koostöös süsteemsust ja jätkusuutlikkust. Kindlasti on ka hetkel mitmed sihtgrupist tulenevad riskid maandamata, nt süsteemides pettunud noored; noored, kes tulevad tuge saama pigem viimasel hetkel või näiteks vähese keeleoskusega noored, ka spetsiifilisest teenusest tuleneva sildistamise oht. Tegemist on väljakutsetega, mida ei saa ühe tugiteenuse sees alati lahendada. Olulisena toodi välja ka erinevate valdkondade vahelise teabe parem liikumine ja üksteisest teadmine ning teadmise kinnistamine. See võimaldaks noori toetada sujuvamalt ja õigeaegselt. See eeldab tänasest rohkem mitme valdkonna paindlikumat lähenemist, mida täna ei võimalda alati nt andmekaitse. Tekkis ka mitmeid küsimusi – kuidas leida ressursse, et noored oleksid igas piirkonnas võrdsetel alustel toetatud; kuidas tagada, et kokkulepitud mudel ja sarnased teenused saaks toimida igas piirkonnas; kes juhib teemat omavalitsuses või kes määrab, kes on parim juhtumiga seotud protsessijuht; kuidas jagada üle-eestiliselt olemasolevaid kogemusi; kes hoiab koos valdkonnaülest katusvaadet; kes tagab pideva seirevõimekuse, et teaksime, mis toimib ja mis mitte.
Nende väljakutsete lahendamiseks on kokkutulnud osapooltel tahe olemas ja töö nende lahendamiseks jätkub. Lähiajal toimuvad juba järgmised kohtumised, mis toetavad seda arenguprotsessi. Eesti ANK ja Noorte Tugila meeskond soovib antud teemat edasi arendada ja loodab, et on võimalik koostööpartnerid juba uue aasta esimesel poolel ka silmast silma kokku kutsuda, et noori toetavaid paralleelseid protsesse Noorte Tugila teenusega teadlikumalt siduda. Ikka selleks, et tagada sujuv valdkonnaülene ja eelkõige noore vajaduste vaatest pakutav tugi.
Heidi Paabort