Millisena näevad Eesti noorsootöötajad noortekeskust 5–10 aasta pärast?

Lisatud:14/12/2020

Heidi Paabort

Eesti Avatud Noortekeskuste ühendus viis sügisel läbi noortekeskuste kaardistuse, mille raames oli noorsootöötajatel võimalik avaldada mõtteid, kuidas nemad näevad noortekeskust 5– 10 aasta pärast. Seega, millest mõtleb ja unistab noorsootöötaja?

Noortekeskus kui multifunkstionaalne keskkond

Noortekeskuse olemasolu ja teenuste olemasolu üle-eestiliselt on ka siis normaalsus. Osadest keskustest on saanud piirkonna noorsootööd koordineerivad keskused oma filiaalidega, osaliselt kogukonnakeskused, elukestva õppe keskused, kindlasti multifunktsionaalsed asutused. Noortekeskuste kuvand ja sisekujundus on järjest moodsam, tulevikku suunatud, inspireeriv ja erinevaid tegevusi võimaldav (rohkem avastuslik). Keskustes töötab tänasest enam sihtgrupi või teemaga seotud spetsialiseerunud noorsootöötajaid, tugijaid. Tõusnud on noorsootöötajate palk ja kommunikatsioon vajalike osapoolte vahel on paranenud.

Individuaalse õpitee kujundaja

Kõige rohkem toodi välja, et noored leiavad tee keskuste tegevustesse ja et noortekeskustest on saanud veelgi enam mõtestatud kvaliteetsete tegevusvõimaluste keskkond, kus tegevuste keskmeks on noor ja tema valikud. Noori nähakse abistamise vaate asemel eneseteadlike, oskuslike ja teotahtelistena ehk ennast juhtivatena.  Seega nähakse noortekeskust miffeformaalse õppe keskkonnana, kus tegevused on teenusepõhisusest liikunud vajaduspõhiseks ja kus fookus liigub lastele suunatud tegevustelt (laagrid, meisterdamine, mängud) rohkem vanematele noortele suunatud toetavatele tegevustele. Loodud on noori toetav digitaalne tööriist, mis aitab noorel ennast avastada ja valida enda vajadustele sobiv trajektoor ja lahendused. Lisaks on tehtud korda hooned, olemas tegevusi toetavad vahendid, sh digitaalsed, ja liikumist toetav õueala, olemas vajalik inimressurss ja kompetentsed töötajad.

Uued noorsootöö keskkonnad

Noortekeskus loob tulevikus aina enam erinevaid noorsootöö keskkondi enesearenguks, loovuseks ja teiste noorte inspireerimiseks. Seega noortekeskuse tegevused toimuvad igal pool–, ruumis, avatud ruumis väljaspool hoonet kui ka digitaalsete vahendite toel. Loodud on POP-UP ANKid ja igas regioonis toimetavad ka mobiilse noorsootöö bussid. Olulisena nähakse nn traditsioonilise ja uue noorsootöö tasakaalu hoidmist.

Võrgustumise kese on koosloomel

Noortekeskustest on saamas aina enam noorte eestkostjad, keda kaasatakse neutraalse meediumina erinevate lahenduste leidmisel, lisaks on noorsootöötajad ise muutunud enesekindlamaks ning kutsekindlus on tõusnud. Noorsootöös osaleb järjest enam kogukonna liikmeid, sest nad on ise noortekeskusega koos üles kasvanud. See loob uue koostöö kolmnurga –  lapsevanem, noor, noorsootöötaja. Võrgustikutöö on liikunud konkurentsist koosloomele, mistõttu ka noorsootöö potentsiaal ja väärtus on teistele osapooltele rohkem arusaadav. Noorsootöö on osa suurest pildist, kus osaliselt on toimuv ennetuslik ja teisalt noore agentsust toetav. Noortekeskused on riiklike poliitikate elluviijad, seega on igas Eestimaa nurgas noortele võrdsed võimalused.

Soovitused tulevikupildi saavutamiseks

Kaardistusele vastanud said esitada ka omapoolse soovitused, mis osaliselt aitab saavutada ka tulevikupilti. Kõige enam tuntakse muret kiire läbipõlemise pärast, mida aitaks osaliselt vältida lisaks seesmisele motivatsioonile ka välised motivaatorid, nt noorsootöötaja palgasüsteemi ja teiste toetavate tegevuste kas loomine või jätkamine. Lisaks toodi välja, et kuigi avatud noorsootöösse on oodatud kõik noored, valutatakse südant noorte pärast, keda keegi ei märka või kes on sattunud raskustesse, et nemad ikka endiselt noortekeskusesse jõuaks.

Noorsootöötajalt noorsootöötajale ja otsustajatele

Nii noorsootöötajatele kui ka teistele noortega töötavatele spetsialistidele soovitakse rohkelt kannatlikkust, arukust, avatust, tolerantsust, mõtteerksust ja osavust. Otsustajate suunal soovitakse, et noortekeskus jääks ka edaspidi apoliitiliseks ja ei sõltuks erakondlikust agendast, sest noortekeskus on see, kes loob ühiskonda lisaväärtust. Soovitakse ka ressursse ruumide ja vahendite tarbeks, noortekeskuste-vahelisi ühisprojekte, uusi avatud noorsootööd väärtustavaid juhte keskustesse, et jätkuks riiklik noortekeskuste ja huvitegevuse rahastus, paindlikku eelarvet, uut mõistlikku arengukava jmt.

Kokkuvõttes saab välja tuua, et noorsootöötajad unistavad, et noortekeskuste näol oleks ja jääks noortele kaasaegsete ja kvaliteetsete võimalustega koht, kuhu tulla ja kus olla ning saada toetust, et realiseerida oma mõtteid ja ideid.