Mõjusam avatud noorsootöö – milline on selle hetkeseis noortekeskustes?

Lisatud:03/03/2021

2020. aastal viidi Eesti ANK poolt läbi kaks noortekeskuste hetkeseisu kaardistust. Esimeses kaardistuses analüüsiti eelkõige noortekeskuste tehnilist võimekust, et saada sisendeid noortekeskuste struktuuri, võrgustiku hetkeolukorra, väljakutsete ja vajaduste kohta,  teine kaardistus keskendus sisulise vaate saamisele, eelkõige mõistmaks, kuidas tehnilised ja sisulised võimalused on noortekeskuste töötajate arvates tegelike vajadustega kooskõlas, et pakkuda kvaliteetset noorsootööd ja vajalikku tuge noortele üle Eesti. Teise kaardistuse üheks fookusteemaks oli asutuste arengukava, kvaliteet ja kommunikatsioon. Mõlemad kaardistused koostati strateegilise partnerluse tegevuse raames Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Käesolevas artiklis on arvestatud 135 noortekeskuse spetsialisti vabavastuste ja tõlgendusega antud teemast üle Eesti. Vastajate seas olid nii Eesti ANK liikmed kui ka mitteliikmed.

Võttes aluseks noortekeskuste miinimumstandardi, põhineb noortekeskuse jätkusuutlik ja kvaliteetne töö pikemaajalisel strateegilisel planeerimisel, mille kokkulepped kajastuvad enamjaolt arengukavas, mille loomisprotsessi on kaasatud nii teisi kogukonnas noortega töötavaid asutusi kui ka noori, ja mille loomisel on arvestatud Eesti noortevaldkonna arengukavaga. On oluline, et lähtuvalt arengukavast luuakse ja kinnitatakse iga-aastane noortekeskuse tegevuskava ja, et noortekeskus on koostööpartneriks teistele noortega töötavatele asutustele ja kohalikule omavalitsusele noorsootöö kvaliteetseks arendamiseks, rääkides regulaarselt kaasa piirkonna noorte elu kujundavates protsessides, sh olles partneriks piirkonna arendusdokumentide loomisel. Mõjusama töö korraldamiseks on vajalik oma töö kvaliteeti hinnata ja noorte huvide ja vajaduste teada saamiseks on oluline iga-aastaselt  viia läbi tagasiside- ja rahuloluküsitlusi, et noortel oleks lisaks igapäevasele suhtlusele võimalus arvamust avaldada ja ettepanekuid teha ka anonüümselt. Tehtav töö tuleb lisaks ka kommunikeerida noortele, otsustajatele ja laiemas pildid kogukonnale, et mõista avatud noorsootöö mõju ja potentsiaali.

Arengukava

Noortekeskuste kaardistusest selgus, et 25% kaardistuses osalenud asutustel puudub arengukava ega ole nimetatud ka kohaliku omavalitsuse arengukavas. Rohkem kui poolte noortekeskuste asutuste (55%) arengukava on seotud kohaliku omavalitsuse arengukavaga, 33% puhul on noortekeskuse arendustööd puudutav info arengukavas üldiselt nimetatud, 22% puhul seotud konkreetselt noortevaldkonna arengukava osaga (vt Joonis 1). 11% vastanud asutuste puhul on neil oma arengukava ja mõned arengukavad on loomisel.

Joonis 1. Noortekeskuste arengukavade olemasolu kaudu (%)

Vaid 37% vastanud asutustest, kellel on olemas kas oma või on asutus nimetatud KOVi arengukavas, tõid välja, et kasutavad arengukava iga-aastase tegevuskava loomiseks ja seda rakendatakse ka igapäevaselt asutuse juhtimiseks. Sellest võib osaliselt järeldada, et noortekeskuste arengukava või nende nimetamine KOVi arengukavas on olemas, aga see ei pruugi mõjutada otseselt paljude noortekeskuste igapäevast tööd. Uurides, miks asutusel oma arengukava ei ole, toodi 1/3 puhul välja, et eraldi vajadus puudub, sest neid on nimetatud kohaliku omavalitsuse arengukavas, 1/4 on seda kas uuendamas või loomas, 1/4 ei tea, miks neil arengukava ei ole. Ülejäänud vastajate osas on toodud välja, et puudub kompetents ja ühine arengukavade koolitus (1/5 asutustest) võiks sellele probleemile aidata lahenduse leida.

Noorsootöö kvaliteedi hindamine ja noorte tagasiside

Kaardistus võimaldas ka uurida, millal vastanud asutused hindasid viimati noorsootöö kvaliteeti. Suures osas toodi välja, et sellena nähakse “Noorsootöö kvaliteedi hindamismudelit”, kuid nimetati ka noortekeskuse enda võimalusi ja “Noortekeskuste mõju hindamine muutuste märkamise kaudu” mudelit. 7% vastanud asutustest tõi välja, et ei ole kunagi noorsootöö kvaliteeti hinnanud, 13% puhul ei osatud küsimusele vastata, 80% puhul on see toimunud aga erinevatel aegadel (vt Joonis 2). Rohkem kui pooled kaardistusele vastanud noortekeskustest on seda teinud vähemalt viimase kolme aasta jooksul, viimase aasta jooksul lausa 37%. Osaliselt võis see olla seotud COVID pandeemiaga, mis muutis noortekeskuste töökorraldust.

Joonis 2. Noorsootöö kvaliteedi hindamine viimase hindamise kaudu (%)

Uurisime ka noorsootöö kvaliteedi hindamise tulemuste ja järelduste mõju asutuse tööle. 30% asutustest tõi välja, et selle tulemusel lisati arendusvajadused arengukavva ja osaliselt (7% vastanutest) lisati rahaline tugi selle lahenduse elluviimiseks. 40% puhul tehti küll järeldusi, aga muutused olid pigem minimaalsed, samas mõni kitsaskoht sai siiski lahenduse. Ülejäänud vastajate arvates kas muutusi ei järgnenud, protsess on veel käimas või vastaja ei osalenud selles töös ega oska vastata.

Noortekeskuse töö oluline osa on teada noorte huvisid ja vajadusi. Kõik vastanud noortekeskused tõid välja, et nad küsivad tagasisidet ja saavad peamise tagasiside noorte poolt küll igapäevase töö käigus aga 50% vastanud asutustest viib kord aastas läbi ka põhjalikuma küsitluse, 15% teeb seda vastavalt noorsootöö kvaliteedi hindamise intervallile, 69% peab oluliseks tagasisidet küsida iga ürituse lõpus.

Kommunikatsioon

Meid huvitas ka, kuidas noortekeskused oma tegevusi ja selle mõju kommunikeerivad. Kaardistuse tulemusena saime teada, et üldiselt tehakse igapäevane kommunikatsioon vastavalt üksitegevustele (60%), samas oli ka neid vastanute hulgas kel olemas kommunikatsiooniplaan (25%). 60% kommunikatsiooplaani omajatest toimetavad selle alusel igapäevaselt, 40% omab seda aga igapäevases töös seda siiski ei järgita.

Kui analüüsida meediakanaleid, mida asutused noortekeskuse töö nähtavamaks tegemisel kasutavad, on vanusegrupiti näha teatud erisused. Kõige rohkem kasutatakse kõikide vanusegruppide puhul sotsiaalmeedia ja kohaliku tasandi lehe võimalusi (vt Joonis 3). Kolmas kanal on koduleht, järgnevad maakonnaleht, raadio ja TV ning üle-eestiliste lehtede võimalused. Vähesel määral on näha, et kodulehte kasutatakse vähem 7-11-aastaste noorte puhul, sotsiaalmeedias sihitakse oma infoga kõige vähem KOV suunda, kohalik leht on kõige enam sihitud lastevanemate puhul, maakonnaleht, raadio, televisioon ja üle-eestilised lehed aga kasutuses üldisema teavituse osas ja suunatud laiemalt kogukonnale.

Joonis 3. Noortekeskuste kommunikatsioonikanalid vanusegruppide kaudu (%)

Meediakanalite kasutus asutustes on erineva intensiivsusega, 35% vastanutest avaldab artikleid kord nädalas või paar korda kuus. Veerand asutustest pigem kord kvartalis, 39% aga harvemini kui paar korda aastas.

Kokkuvõtteks saab välja tuua, et veerandil kaardistuses osalenud asutustest puudub arengukava ja neid ei ole nimetatud ka kohaliku omavalitsuse arengukavas. 37% vastanud asutustest tõid välja, et kasutavad arengukava iga-aastase tegevuskava loomiseks ja seda rakendatakse ka igapäevaselt asutuse juhtimiseks. Eesti ANKi jaoks on oluline märkamine see, et ¼ noortekeskusi arengukava ei oma ja neid ei ole ka KOV arengukavas nimetatud,  sama palju ei ole teadlikud, miks neil arengukava ei ole või ei olda kindel selle vajalikkuses, samas toodi välja, et ühine arengukavade koolitus võiks seda probleemi aidata mõista ja ka ühise lahenduse leida.

Kaardistus kinnitas, et suurem osa (¾) vastanud noortekeskusi on noorsootöö kvaliteeti hinnanud ja rohkem kui pooled on seda teinud vähemalt viimase kolme aasta jooksul. Viimasel aastal on noorsootöö kvaliteedi hindamine hoogustunud. Lisaks kinnitas kaardistus, et kõik vastanud noortekeskused küsivad küll noorte käest peale iga üritust tagasisidet aga ainult pooled viivad kord aastas läbi põhjalikuma küsitluse, mis võimaldab vastata anonüümselt. Kolmandik asutustest tõi välja, et kvaliteedi hindamise tulemusel lisati arendusvajadused arengukavva ja vähesel määral lisati rahaline tugi selle lahenduse elluviimiseks. 40% puhul tehti küll järeldusi, aga muutused olid pigem minimaalsed. Eesti ANKi jaoks on siinkohal oluline mõtestada, kuidas toetada noortekeskusi nii, et nende arendusvajadused jõuaksid ka peale kvaliteedi hindamist noortekeskusega seotud arengukavadesse, et tagada arendustööks vajalik õigusruum ja ressursid. Lisaks on siin olulised järeldused arendamaks noortekeskuste enesehindamismudelit, mis valmib 2021. aastal.

Kaardistus tõi välja ka, et üldiselt tagatakse noortekeskuste igapäevane kommunikatsioon pigem üksiktegevustest lähtuvalt, 1/4 puhul on kommunikatsiooniplaan küll olemas, aga selle järgimine on pigem juhuslik. Kõige rohkem kasutatakse noortekeskustes sotsiaalmeedia ja kohaliku tasandi ajalehe võimalusi. Meediakanalite kasutus asutustes on väga erineva intensiivsusega, 40% noortekeskusi avaldab artikleid vaid paar korda aastas. Tagasiside kommunikatsiooni osale andis teadmise, et pigem jagatakse infot tegevuste ja vähem tegevuste mõjude kohta. Seega on edasises tegevuses vajadus ühtlustada arusaamasid ja tõsta vajalikke pädevusi, et annaksime ühiskonnale edasi avatud noorsootöö võimaluste ja mõju kohta ühtsemat sõnumit, mis omakorda aitaks kaasa avatud noorsootöö potentsiaali paremale märkamisele ja mõtestatumale elluviimisele valdkonnas ning ühiskonnas laiemalt.

Eesti Noortekeskuste hetkeseisu kaardistusega on võimalik põhjalikult tutvuda SIIN.

Heidi Paabort