Noore hääl (välis)eesti kogukonnas

Kadi Laaneots

Eesti on väike riik. Maailmakaarti vaadates oleme pelgalt täpp, mille leidmiseks pead teadma, kuhu vaadata. Olgem ausad, enamikes linnades, mis seal kaardil kirjas, elab rohkem inimesi, kui terves Eestis kokku. Ometi saame aastal 2021 öelda, et me oleme südikas rahvas oma riigi, keele, kultuuri ja kommetega, mis on levinud üle terve maailma. Peamiselt maailmasõjajärgsetel okupatsiooniaegadel, kui paljude jaoks riigist lahkumine oli ainus valik. Mindi, teadmata, kas ja kuna on võimalik kodumaale naasta. Nii ehitati üles mitmeid väliseesti kogukondi, millest enamus tänaseni aktiivselt tegtusevad. Erinevate andmete põhjal elab välismaal umbes 200 000 või 20% eestlastest, paiknedes kõikidel mandritel. Suurimad kogukonnad neist Soomes ja Rootsis, samuti ka USA-s, Kanadas ja Austraalias. Küll aga võib eestlasi kohata pea kõikjal, on ju isegi tuntud ütlus, et igas sadamas on vähemalt üks eestlane.

Iseseisvumisest alates on olnud võimalus Eestisse tagasi pöörduda, kuid paljud on otsustanud siiski välismaale jääda. Aastate jooksul on oma elu seal üles seatud, paljud lapsed ja lapselapsed seal ka juba sündinud ning üles kasvanud. Nii on Eesti muutunud selleks kaugeks kodumaaks, mille juured on neile väga olulised ja kuhu vähemalt laulupeoks alati kohale tullakse. On ka neid, kelle jaoks eesti kultuur on püha ja kes räägivad puhast eesti keelt, kuid pole kordagi ise Eestis käinud. Ja siis on ka need, kes on pärast iseseisvumist ja maailma avanemist otsustanud mujale kolida, maailma avastada, viies tükikese Eestit endaga kaasa. Need väliseestlased on meie käepikendus maailmasse, muutes eestluse sõna oseses mõttes maailmaüleseks.

Kõiki neid kogukondi ühendab üks: noored. Noored on need, kes kogukondi üleval peavad ja nende edasise käekäigu eest seisavad. Tänased noored kirjutavad alla sellele, kas mõnekümne aasta pärast väliseesti kogukonnad ikka eksisteerivad. Siinkohal seitsme noore kogemus, kuidas nende hääl kõlab kohalikus kogukonnas.

VALERA, Venemaa

Olen aktiivne väliseesti kogukonna noor Siberis. Alates lapsepõlvest osalen oma eesti kogukonna Ülem-Suetuki kultuurielus ja aruteludes. Minu kogemus kogukonnas seisneb eesti kultuuri üritustest ja sündmustest osavõtmises. Kas jõulud või jaanipäev, selleks ajaks olen ma tavaliselt alati oma kogukonna inimestega. Ja meie, noorte, soovidest sõltub, millist formaati kasutatakse nende ürituste jaoks.

Noorena on sul alati võimalusi mitmekülgselt arendada oma kogukonda. Noored oskavad uusi tehnoloogiaid kasutada. Seega just noored propageerivad ja tutvustad Ülem-Suetukki üle maailma turismi jaoks. Näiteks nõnda sai Suetuk Krasnojarski Krai kultuuriliseks pealinnaks, kuhu satuvad turistid nii Venemaalt kui ka Eestist.

Noored on kogukondade tulevik, seega noorte hääl on Suetukis väga tähtis. Ülem-Suetukis on koor, kus rohkem kui 60% on noored. Kui on mingi võimalus minna Ülem-Suetuki kooriga kas Eestisse või mujale, siis loomulikult noored kasutavad seda võimalust ära. Nad tahavad teistele näidata oma kohalikku kultuuri ja samaaegselt kuulda teiste käest, kuidas nende piirkonnas säilitatakse eesti kombeid ja keelt.

Noorte ideed on alati oodatud Suetuki kogukonnas. Noorte ideede põhjal tehakse konstruktiivne tagasiside ja võimalusel realiseeritakse neid üritusi korraldades.  Olles väga aktiivne väliseesti noor Venemaal, on mul kontakte paljudest kohtades nii Venemaal kui ka Venemaalt väljas. Seega on mul võimalus olla erinevate riikide ja seltskondade vahel nö suhtleja, kes aitab kogukondadel välissuhete asjadega hakkama saamisega.

• 

• 

JUKU, Kanada

Ma olen pool eestlane, Torontos sündinud ning üles kasvanud; minu ema vanemad tulid Eestist 40ndatel aastatel. Lapsepõlvest saadik on mul olnud tugevad sidemed Toronto Eesti ühiskonnaga – käisin Eesti koolis, olin Toronto Eesti skaudirühmas, käisin Kotkajärve laagris, laulsin laulupeol koos Toronto Eesti kooriga ja palju veel. Veidi rohkem üles kasvades ja ülikooli minnes hakkasin ma üha rohkem huvituma teemadest nagu ajalugu, poliitika ja globaalne eestlus. Sain Toronto ülikoolis eesti keelt õppida, liitusin Eesti korporatsiooniga ning astusin Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) juhatusse. 2019. a suvel korraldati ESTO festival, mille raames osalesin ägedas noorteprogrammis, mis tõi kokku umbes 60 noort eestlast 25 erinevast riigist. See oli väga erinev ja rikastav kogemus ning sellest noorteprogrammist sündis idee alustada ja asutada ülemaailmne Eesti noortevõrgustik, mille kaudu saaksid noored eestlased üle maailma paremini ühendust hoida, jagada oma mõtteid ja huve ning ka üldisemalt eestlusest osa võtta.

Seda kõike tehes on minu hääl kõlanud minu kogukonnas. Meie esivanemad hoidsid eestlust, asutasid olulisi organisatsioone ja ehitasid üldiselt üles meie kogukonda, mis säilib edasi tänapäevani. Suured plaanid on veel ees: lipulaeva näidiseks on uhke rahvusvaheline Eesti keskus, mida rajatakse ja mille ehitus on juba alanud Toronto kesklinnas. Kui noored osalevad ükskõik millisel Eesti üritusel või kogukonna tegevuses, on nende hääl väga valjult kuulda, sest kogukond on nii lähedane. Noored osalevad tavaliselt kõige hoogsamalt laagrites, korporatsioonides ja tantsudel. 

Kanadas ja eriti suuremates linnades nagu Torontos, Montrealis, Hamiltonis, Vancouveris ja Ottawas on palju võimalusi noortele eestlastele ja eestimeelsetel inimestel osaleda ja kaasa elada. Noorte hääl mõjub ka niisama siis, kui noor võtab kogukonnast ja kogukonna tegevustest osa. Iga kord kui väliseestlane ajab Eesti asju, toetab ja hoiab ta kogukonda ning viib edasi eestlust välismaal.

• 

• 

JENS, Austria

Eesti kogukond Austrias on väike, kuid mitmekesine. Meie seas on nii inimesi, kes on enda elu juba aastakümnete eest väikeses alpivabariigis üles ehitama hakanud, kuid ka palju noori Eesti tudengeid, kes on mõningateks aastateks enda teadmisi Euroopa kultuurilisse südamesse, Viini, täiendama tulnud. Nii teineteisest erinevad, kui Austria eestlased ka ei ole, ühendab meid soov hoida ja edendada Eesti kultuuri endale armsaks saanud koduriigis.

Kui veel mõned aastat tagasi ühendas Eesti kogukonda Austrias üksnes igaaastane saatkonna vastuvõtt vabariigi aastapäeval, on kogukond oma initsiatiivil nii mõndagi käima lükanud. Nii oleme loonud Viini Eesti kooli, mille eesmärgiks on toetada laste eesti keele arengut ning tutvustada eesti kultuuri. Ühtlasi loodi mõningad aastat tagasi Eesti-Austria segakoor „Pillerkoor”, kus laulame nii traditsioonilist kui ka kaasaegset eesti muusikat, et tuua Austria publiku kõrvadesse ja südametesse tükk Eestimaad. Pillerkoori ajaloo tipphetkeks on kahtlemata osalus 2019 aasta laulupeol „Minu arm”.

Eestlased Austrias on väike, kuid mitmekesine kogukond, mis annab endast kõike, et kanda killuke Eestit Euroopa südamesse.

• 

• 

ANNA-LIISA, Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid on väga suur riik – siin elavad mitmekesise taustaga inimesed, kes on pärit väga erinevatest kultuuriruumidest. See peegeldub ka meie mitmekülgsetes väliseesti noortes, kelle erilised elamused ja arvamused pakkuvad unikaalse hääle. Ameerika väliseesti noored on üldiselt Eestist lahkunud vanemate lapsed või lapselapsed, kes on kohanenud Eesti kultuuri ja keelega oma kohalikes kogukondades. Need kogukonnad, mida on terve riigi peale üle viie, toovad kokku igas vanuses väliseestlasi, peamiselt kultuurseteks eesmärkideks.

Rahvatantsu ja laulukoori traditsioon on tugev, ning nendes gruppides noored leiavad endale suurema seltskonna, kus Eesti kohta õppida ja ka oma meelt avaldada. Ka Eesti koolid, kus käivad igas vanuses noored, mudilastest kuni ülikooliealisteni, pakuvad võimalusi noortel oma häält jagada. Suviti toimuvad mitmed laagrid, kuhu noored üle USA kogunevad. Näiteks skautide ja gaidide laagrid, laste keele laagrid ja spordilaagrid on veel eriti populaarsed. Noored leiavad vestluskaaslasi peamiselt oma vanusegrupis, kus lemmik teema on Eesti kultuur. Minu üllatuseks, Ameerika noored jagavad üht ühist arvamust – igal diskol peab vähemalt ühe korra mängima Meie Mehe laul „Sinine Vilkur“. 

Kultuuri raames tehakse ka suuremaid üritusi, mis toovad väliseestlasi erinevatest riikidest kokku. Kasvades üles lääne kaldal, Oregoni osariigis, osalesin rahvatantsijana mitmel Lääneranniku Eesti Päevadel. Seal tuuakse kokku kogukonnad Californiast, Oregonist, Washingtonist ning ka Kanada lääne kaldalt. Päevade ajal toimub akadeemiline lõuna, kus väliseestlased või kutsutud Eesti inimesed teevad poliitilistel teemadel ettekandeid ja peetakse suuremat arutelu. Võimalus on ka väliseesti kogukondade kultuuriteemalistel paneelidel osaleda ja sõna võtta äriteemalistel ettekannetel. Ka seal kuulatakse huviga, mida noored väliseestlased arvavad kaasaegse Eesti poliitikast ja sotsiaalsest seisundist. 

Ameerika ida kallas ja kesklääne Ameerika, mis on tunduvalt lähemal Eestile maakaardil ja kultuuriruumis, pakub ka huvitavaid üritusi, kus noored saavad oma häält kuuldavaks teha. Siin on aktiivsed Eesti majad, mis toovad Eestist poliitilisi ja kultuurilisi figuure kohalikega kohtuma ning põnevat arutelu looma. Samuti toimuvad sageli kunsti näitused ja esinemised, kus noored saavad oma instrumendi, hääle, kunsti või teatrioskustega osaleda. Ka ajakirjandus pakub noortele võimalust oma häält jagada. Ameerika väliseestlastest kirjutab Vaba Eesti Sõna, kuhu ka noored saadavad artikleid oma kogukonna tegevustest ja arvamusesseesid Eesti poliitikast. 

Eriti viimastel aastatel toimub suurem juhtkonna üleandmine nooremale generatsioonile ning mitmed aktiivsed noored on võtnud juhtiva positsiooni oma kogukonnas. See tähendab, et noore, kes pole ise sündinud ega elanud Eestis, saavad enda kirglikkuse ja visiooni järgi kogukonda elu kujundada.

• 

• 

ERIK, Rootsi

Olen Erik Stenqvist, ÜENV ja Eesti Noored Rootsis juhatuse liige. Olen mitu aastat olnud aktiivne väliseesti noor kohalikuks kogukonnas siin Rootsis ja olen selle üle väga tänulik. Ma olen selle aja jooksul õppinud palju uusi asju, aga olen ka leidnud endale uusi sõpru, mis muidu poleks sama lihtsalt juhtunud. Noorte rootsieestlaste kogukonnas on see lihtne, sest meil on ühisjoon, me kõik räägime eesti keelt. Arvan, et siin Rootsis on noortel väga lihtne ühineda kogukonnaga. Nii kui oled Rootsis elanud terve elu või kui ka oled just kolinud välismaalt Rootsi. Siin on väga lihtne kokku saada ja leida endale koht. Noortele on olemas Eesti Noored Rootsis (ENR) noorteorganisatsioon. ENR aitab kaasa sellele, et noored, kes tunnevad, et tahavad hoida oma eestlust, saavad võimaluse seda teha. Eesti Noored Rootsis teeb palju asju nii, et kohalikud eestlased saavad üksteisega kokku ja suhtlus käib eesti keeles. Teeme mitu korda nädalas õpituba, kuhu kõik saavad tulla enda kodutöid tegema või lihtsalt üksteisega suhtlema. Eesti Noored Rootsis korraldab ka mitmeid kokkusaamisi noorte rootsieestlaste hulgas. Suvel oli meil nädalavahetusel laager, kus noored eestlased üle Rootsi kokku said. 

Kui meid oleks vaid üksikud noored eestlased siin Rootsis, oleks meil väga raske kogukonnas enda häält kuuldavaks teha ja rääkida, meie noored soovivad. Kuna meid on aga väga palju, on meil ka lihtsam rääkida teistega siin Rootsi kogukonnas ja avaldada arvamust, mida meie noored tahame. Koos saame teha asju, mida muidu ei oleks võimalik. Nagu näiteks just see sama meie laager, mis augustis toimus.

MARTIN, Narva/Eesti

Vahel ikka uuritakse ja mõeldakse, kas Narva ikka on Eesti või mitte. Veidi mõtiskledes taibatakse kiiresti, et kindlasti on. Vahest siis lihtsalt omamoodi ja mitte nii eestikeelne? 

Hiljuti Narva kolinuna olen hakanud mõtlema keeltele pea igal hetkel kui tarvis suhelda. Narva võlu seisneb selles, et me saame rääkida mitmes keeles ja kunagi täpselt ei tea, mis keeles suhtlen mina ning mis keeles mulle vastatakse.

Narvas on nii suur potentsiaal – siiski ju suuruselt kolmas linn Eestis. Samas ootavad paljud veel avastamata võimalused realiseerimist. Minu kolleegid korraldasid taasiseseisvunud Eesti auks kooslaulmispeo, mille sarnast pole Narvas nähtud pea saja aasta jooksul. 

Mina olen oma fookuseks seadnud gümnaasiumiõpilased, et anda neile võimalus ning toetav keskkond, et nende keel ja mõtted saaksid vabalt kõlada nii, et Narva oleks rohkem näoga noorte poole. Tarvis on head kaasamiskogemused mujalt Eestist ja kaugemaltki siia meelitada ning Narva võtmes tööle rakendada. Alles vastalanud õppeaastal alustati esimeste eestikeelsete huviringide tööga, et noored saaksid ka mitteformaalses keskkonnas rakendada ja arendada oma eesti keelt.

Mõnes koolis pole siiani eesti emakeelega õpetajaid. Kollektiivides ja poesabades kõlab vene keel, kui välja arvata kaupluste reklaame, mis helisevas eesti keeles kõlavad kui hääled teiselt planeedilt.

Õnneks on Narvas noorteparlament ja VITA tiim ning teised ühendused, mis aitavad noortel võimestuda ning nende häälel kõlada. Oluline on luua senisest enam võimalusi ja orgaanilisi keskkondi, mis koondavad erinevate huvidega noori.

Nii nagu tuleb häid ideid ja meetodeid eksportida Eestist välja, tuleb seda teha ka Eesti sees ning omavahel hästi toimivaid lahendusi ja nippe jagada ning seeläbi Narva muu Eestiga rohkem põimida.​

• 

• 

TUULI, Soome

Olen Soomes elanud 9 aastat, millest 7 osalenud aktiivselt kohaliku eesti kogukonna tegevustes. Hindan oma kogemusi kõrgelt, sest mul on olnud privileeg üles kasvada toetavas keskkonnas, kus oli lubatud julgeda proovida oma ideid ellu viia ja olla mistahes kogemuse üle uhke, sest oled selle võrra rikkam.

Kindlasti on siin ka oma ülesanne kogukonna hoidjatel ja kokkukutsujatel: usun, et paljud noorte tegevused toimuvad tänu sellele, et meil oli lisaks ideele tegevusi toetamas ka kohalikud õpetajad ja haridustegelased, kes saavad vajalike teadmistega suunata.

Tänu sellele olen teismeeast alates saanud kaasa rääkida kogukonna arengus, luua ja ise läbi viia noortetegevusi eri tasanditel, asutada kohalikke noorteklubisid ja -organisatsioone ning esindada noorte platvormi ja mõtteid eri tasanditel. Vaadates täna tagasi nendele võimalustele, mis avanesid mulle siis, kui sain ja kasutasin võimalust oma kohalikus kogukonnas kaasa rääkida, leian, et nende kogemusteta ei seoks ma end igapäevaselt nende tegevustega, mis mulle täna tähtsad on ning millest rõõmu tunnen. Oleksin täiesti teine inimene teistsuguste huvidega.

Meil – ja usun, et paljudel suurematel eesti kogukondadel – on vedanud, sest motivatsioon Eesti ja eesti inimestega sidet hoida on tihtipeale lapsevanematel, kes soovivad, et nende endi lapsed hoiaksid oma juuri ja räägiksid eesti keelt. Samuti haridustegelastel, kellel on vajalikud teadmised. Paljudel väiksematel kogukondadel ei pruugi seda võimalust olla. Huvi ja vajadus digitaalse noorsootöö koolituse vastu, mis tõstaks kohalike seltside kvaliteeti, on kajastunud ka näiteks 2020. aastal toimunud Virtuaalpäevade ürituse kokkuvõttes, kus üle 75 Eesti noore 25st riigist mõtlesid ühises virtuaalruumis, mida saaks kohaliku kogukonna tegevuses arendada.

Tänan siiralt inimesi, kes tegelevad rohkem või vähem noorsootööga – teie panus on olulise väärtusega ning selle tegevuse viljad viivad meid, tulevasi põlvkondi, kaugemale. Jõudu!

Kui sul on soov ja tahe oma kogukonnas midagi ära teha, on kõik võimalik.

• 

• 

Neid ja veel palju teisi eestimeelseid noori ühendab Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik (ÜENV). See on 2019. aastal asutatud noorteorganisatsioon, milel eesmärgiks on esindada ja kaitsta välismaal elava noorsoo õigusi, toetada noorte sidemete hoidmist Eesti riigiga ja ühendada Eesti noored üle maailma!