Vera Jegorova
MTÜ Noorteklubi Active noorsootöötaja
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad sel aastal 17. oktoober. Teistkordselt on valimisõigus ka 16-17.-aastastel noortel. Noorsootöötajatena teame, et noortel on vähemalt sama väljakujunenud otsustusvõime kui täiskasvanutel ja nad saavad ühiskonnas toimuvast aru. Mida varem noori kaasata, seda loomulikum on nende jaoks osaleda demokraatlikes protsessides. Siiski nõuab osalemise kujunemine harjumuseks veel järjepidevat tööd – on vaja tekitada huvi ja tõsta teadlikkust selle vajalikkusest ja väärtusest.
Septembris pöörab noorteinfoportaal Teeviit erilist tähelepanu just noorte häälele kogukonnas. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse praktikant Vera Jegorova, kes õpib Tallinna Ülikoolis noorsootöö korraldust, uuris Eesti ANK liikme Noorteklubi Active noorte käest, kuidas nemad valimistele vastu lähevad. Vastused aitavad meilgi mõelda, kas ja mida saaksime teha, et noorte teadlikkus teema osas tõuseks või millele pöörata suuremat tähelepanu toetavates tegevustes: Kas noored lähevad valima ja miks? Kas vajalik info on kättesaadav igale noorele ja temale mõistetavas keeles? Mida teeme meie, et noored poliitikat mõistaks? Kas oleme noortelt küsinud, mis on nende jaoks keeruline ja kuidas saame neid toetada?
- „Mina ei lähe valima, sest ma ei tea, kelle poolt hääletada.“ (Lena, 17)
- „Ei lähe valima, sest ei tunne selle vastu huvi.“ (Anastasiia, 18)
- „Lähen valima, sest on, kelle poolt hääletada. On olulisi inimesi, kes mind aitavad.“ (Alena, 19)
- „Kui aus olla, siis ma isegi veel ei tea, kas hääletan või mitte ja kelle poolt. Kui vanemad tahavad, et kellegi poolt hääletaksin, pole see probleem. Ühesõnaga, mind nii palju ei huvita.“ (Inessa, 16)
- „Hääleõiguse nimel on inimesed sadu aastaid tagasi pidanud sõdu ja algatanud revolutsioone. Jätta kasutamata võimalust, mis mõnel on ainult sügavamates unistustes, on kummaline. Ma toetaksin meelepärast erakonda, sest kui ma seda ei teeks, aga kurdaksin mõne teise partei võimuletuleku üle, oleks see ka kummaline.“ (Glen, 17)
- „Kuna ma ei ole poliitikaga kursis, siis see mind väga ei huvita ka.“ (Sofija, 16)
- „Pean noorte osalemist poliitikas oluliseks ja seetõttu lähen valima.“ (Daria, 18)
- „Keegi pole mulle seda õpetanud ja mul pole õrna aimugi, kus ja kuidas selle kohta teada saan.“ (Evelina, 16)
- „Ma tegelikult ei saa sellest midagi aru.“ (Ksenja, 16)
- „Olen mures oma riigi parandamise pärast ja tahaksin muutusi mõjutada, seetõttu osalen valimistel kindlasti.“ (Anton, 19)
- „Mind ei huvita poliitika.“ (Artur, 16)
- „Ma ei mõista poliitikat ega taha osaleda selles, millest ma aru ei saa.“ (Daša, 17)
- „Mind see ei huvita.“ (Arina, 19)
- „Tunnen valikute tähtsust iga kodaniku elus, lähen kindlasti valima.“ (Makar, 20)
- „See vist pole nii huvitav.“ (Liana, 17)
- „Ei ole tegelikult poliitikast huvitatud, aga kui valima lähen, siis uurin selle kohta rohkem enne valimisi – tegelikult huvi on, kui oleksin selles valdkonnas rohkem haritud.“ (Sasha, 19)
- „Jah, lähen valima, sest tahan valida ühte peresõpra.“ (Lena, 16)