Noorte Tugila hetkeseis ja märkamised õppimise ja tööga hõivamata noorte toetamise arengute osas COVID pandeemia olukorras

Lisatud:04/03/2021

Alanud on Noorte Tugila hanke viimane tegevusaasta. Perioodi 2019-2021 eesmärk on luua kolme aasta jooksul usalduslik kontakt 37-s omavalitsuses 6200 mitteõppiva- või töötava noorega. Noorte Tugila on noore õpiteekonda ning tööelu valikuid toetav noorsootöö teenus noortekeskustes, mille eesmärk on läbi mitteformaalõppe tegevuste toetada noorte huvi ja motivatsiooni enesearenguks, suurendada pädevusi toimetulekut tagavate protsesside juhtimiseks ning toetada noore sidusust kogukonnaga.

Noorte Tugila on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast ja mille elluviimist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse vahenditest Haridus- ja Noortemaeti eelarve kaudu tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames. 

31.12.2020 seisuga on Noortekeskuse Logiraamatu alusel Noorte Tugilast saanud tuge 4385 noort (eesmärgist 71%), 2020. aastal  lisandus neist 1825 noort. Programmist on väljunud 2018. aastal alanud hanke algusest 2571 noort. Hinnang tugiteenuse tulemuslikkusele on väga hea, sest 66% programmis osalenutest on kuus kuud hiljem jõudnud tagasi õppesse või tööturule (etteantud tähis on 50%). Positiivse muutuseni on jõudnud ka suurem osa ülejäänud noortest, sest nad on jätkanud osalust näiteks noorsootöös või saab osa koostööpartnerite teenustest.  Alanud on periood, kus Noorte Tugilad keskenduvad lisaks teenuse pakkumisele ka jätkusuutlikkusega seotud tegemistele.

Koostöö omavalitsustega ja kompetentsi tõus

Noorte Tugila teenuse teostajad hindavad oma 2020. aasta koostööd kohalike omavalitsustega üldiselt heaks. KOVide lähenemised on olnud erinevad ning Eesti ANK on koostanud toetavaks materjaliks juhendi tugimeetme rakendamiseks läbi noorsootöö. Valminud on programmis osalenud noorte 2019. aasta profiil ja valmimas Noorte Tugila teenusekirjeldus ning 2015-2019. aastal osalenud noorte profiili märkamiste analüüs.  Järjest enam on näha NEET-staatuses noorte kui sihtrühma tunnistamist ja märkamist omavalitsustes. 2020. aastal läbiviidud kohtumised kõikides Noorte Tugila programmi teostavates omavalitsustes olid asjakohased, tulevikku vaatavad ja noorsootööd väärtustavad. Mitmetes piirkondades on esitatud KOVi ja Noorte Tugilat koordineerivate noortekeskuste poolt ühistaotlused uue rahastuste saamiseks näiteks Euroopa Sotsiaalfondist. Loomisel ja arutelu all on uued temaatilised struktuurid ja lähenemised, kus spetsialisti töökohana nähakse suuresti ka noortekeskust. Olulise märkamisena saab välja tuua, et enamus teostajaid on aasta jooksul ennast täiendanud ka läbi koolituste, seminaride, tasemeõppes osalemise, sh taotlenud või taotlemas kutset. Noorte Tugila töötaja on hea erialase ettevalmistusega spetsialist, kelle teadmiste pagasit rikastab ka ainukordne kogemus töös NEET-staatuses noortega ja kogukonnaga. 

Valdkonnaülesuse potentsiaal noore toetamisel

Hetkel on Sotsiaalministeeriumis koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga loomisel Tugevdatud Noortegarantii Eesti tegevuskava, mille loomise suunised Euroopa Komisjoni poolt toovad välja vajaduse läheneda lisaks noorte toetamisele ka ennetavalt, laia osapooli kaasavalt ja nn ühe ukse teenuse põhimõttel, kus olenemata toetamise stardipakust, suunatakse kokkuleppel noorega sinna teenusesse, mis teda enim kõnetab ja saab toetada. See eeldab erinevate teenuste stabiilsust ja kestlikkust, sh andmete ja valdkondade (teenuste) vahelist sujuvat liikuvust. Ka noortekeskused on välja toonud mitmeid tähelepanekuid koostöö jätkusuutlikkuse osas, sest nende praktika on näidanud, et tulemuslik noorte toetamine algab jätkusuutlikkusest ja järjepidavusest ning mida tihedamalt erinevate partneritega koostööd tehakse ning vastaktikuses suhtlemises oled, seda efektiivsem on töö ning selle tulemus. Süsteemi katkemisel või pikema pausi tekkel on tulemuseni raskem jõuda. Kuna iga asi võtab aega, tuleb arvestada, et noore toetamisel on järjepidevus väga tähtis märksõna. Sel põhjusel peavad kokkulepped olema valdkondadeülesed ning koostöö tekib eelkõige noorega seotud juhtumi ümber ja võrgustiku kokkukutsumise õigus on iga noorega töötaval spetsialistil. See eeldab kindlasti võrgustikuliikmete ühiseid kokkuleppeid ja usaldust erinevate institutsioonide lähenemiste ning töövõtete osas. Piirkondlikult on väga oluline anda välja ühtset sõnumit ja selleks vahetada vastastikku võimalikult palju informatsiooni ja teha ühist teavitustööd. Eriolukord on olnud heaks võimaluseks ühiste eesmärkide püstitamisel ja uute praktikate loomisel.

COVID pandeemiast tulenevad märkamised

2020. aasta märksõna on kindlasti Covid-19 pandeemia, mis hõlmab endas ju enamust aastat (10 kuud). Tavapärased koostöövormid (kohtumised, seminarid, üritused jm) katkesid ning iga asutus oli tugevalt fookusesse võtnud muutunud olustikus töö ümberkorraldamisega. Juhtumikorralduse protsessid ja üritused ning töötoad liikusid internetti. Kohaliku tasandi koostöökohtumiste arv viiruse tõttu aga ei vähenenud, pigem muutus mitmes piirkonnas, nt Ida-Virumaal, Eesti Töötukassaga intensiivsemaks. Noortekeskused on ka aruannetes välja toonud, et koostöö koolidega muutus 2020. aastal sügavamaks ning koolid on pöördunud senisest enam noorsootöötajate poole, et leida abi ja tuge noorte õppima motiveerimiseks e-õppe perioodil. See on olnud vajalik just nende noorte puhul, kelle kodune tugi pole olnud piisav ning noored on õppest kadunud. See on oluline tähelepanek Noorte Tugila programmi olemusest kohalikul tasandil, kus noorsootöötaja usalduslik suhe ja noorsootöös kasutatavad meetodid ja lähenemised toetavad tööd noorega. Covid-19 olukord tõi esile noorsootöö tugevuse noorte motiveerimisel, huvi äratamisel, õpiteekonna planeerimisel. Fookusesse tuli mobiilne noorsootöö ja selle võimalused.

Spetsialistide märkamised seoses COVID pandeemiaga 2020. aasta kevadises ja sügiseses töökorralduses

15.12.2020 toimus Noorte Tugila ja Hoog Sisse programmide vahekohtumine, kus ühtlasi arutati COVID-19 mõjusid teenuse pakkumisele ja kas kevadisel ja sügisesel perioodil oli ses osas erisusi. Spetsialistid täid välja mitmeid üldisi märkamisi. Esmalt toodi olulisena välja Eesti ANK kiire reageerimine olukorrale, et korraldada vajalikke veebiseminare erinevatel uutel teemadel.

Võrreldes varasema perioodiga oli juba olemas kinnitus, et virtuaalne nõustamine toimib ja selline lähenemine tagab samuti usaldusliku kontakti loomise võimaluse ning ollakse head kohanejad. Samas leiti, et kuigi virtuaalne kontakt on oluline, on siiski palju noori, kes sel moel ei suuda abi ja tuge vastu võtta, seega peavad toimima erinevad võimalused, nii virtuaalne kui ka silmast silma tugiteenuse võimalus.

Tunnetati, et KOVid kaasasid spetsialiste juba teadlikumalt noorte toetamiseks ja vähenes vajadus selgitamiseks, mis tööd teevad nt tugila spetsialistid (sh noorsootöö laiem selgitamise vajadus). Positiivsena toodi välja, et spetsialistide varasem kogemus tõi kaasa võimaluse oma kogemust jagada ja olla toeks spetsialistidele, kes varasemalt ei ole pidanud oma tööd virtuaalselt tegema (laiem mõju kui vaid noorsootöös). Noored ei olnud teenuses vaid toe saajad, mitmed neist aitasid olukorra tõttu ka tõsta noorsootöötajate digipädevusi, mistõttu tõsis keskkondade arv, kus teenust ja tuge saadi.

Töökorralduse vaatest leiti, et periood võimaldas teha tööd ka rahulikumas tempos, sest sõite oli vähem ja tõi kaasa võimaluse uuteks võrgustumisteks ning alguse said mitmed uued koostööd (sh tõusis mobiilse noorsootöö tähtsus piirkonnas). Näiteks tõid spetsialistid välja, et koostöö haridusasutustega paranes ja õpetajate suhtumine keerulisemas olukorras olevate noorte suhtes muutus paindlikumaks, sest mitmed noored lõpetasid just e-õppe tõttu oma kooli kuna neile see vorm sobis ning seega peaks sarnane võimalus ka tulevikus jätkuma (erinevate õpiteede võimalused). Lisaks väärtustati järjest tihenevat koostööd KOVidega, kus näiteks Noortegarantii tugisüsteemi andmete toel leiti kaudu üles palju noori, keda muidu ei leiaks. Uue sihtgrupina toodi välja erivajadustega noored, keda jõudis tugiprogrammi varasemast rohkem. Varasem positiivne kogemus tugiprogrammis andis noortele, kes olid uuesti sattunud vastavasse staatusesse, ka julguse uuesti ühendust võtta (oluline oli varasem usalduslik ja stabiilne kontakt). Negatiivsena toodi välja meedias ilmunud uudiste üldist suhtumist noortesse, kus noori nähti pigem ohuna.

Üldises plaanis võib välja tuua, et Noorte Tugila noortekeskused on tegemas olulist ja tõhusat tööd noortega ja aasta aastalt on valdkonnaülene lähenemine õppimise ja tööga hõivamata noorte osas aina enam juurdumas. Tekkimas on uued praktikad ja COVID pandeemiast olenemata on koostöö teiste osapooltega sujunud, sest valmisolek juhtumeid virtuaalselt lahendada oli varasemalt olemas. Fookuses on tänaste praktikate analüüs ja sellest õppimine, et noored olenemata asukohast saaksid ka edaspidi vajalikku tuge. 

Heidi Paabort
Noortegarantii tugimeetme programmijuht
Kerli Kõiv
Noortegarantii tugimeetme kvaliteedijuht