Noortekeskus kui keskkonnasõbralik kogukonna keskus

Lisatud:03/05/2021

Mais tähistatakse noortevaldkonnas keskkonna kuud ja sel põhjusel vaatame, millised on keskkonnaga seotud peamised noortekeskuste arendustegevuste suunad. Ilmselt on rohkem teada, et noortekeskuses saavad noored osa keskkonnateadlikest tegevustest, panustades ise heakorratöödesse ja erinevatesse loodustsäästvatesse algatustesse, kuid on oluline ka teadvustada, et järjest enam ei nähta noortekeskuses keskkonnaga seotud tegevusi enam nn ühekordsetena, vaid on aluseks igale tegevusele. Keskkond ja keskkonnakaitse on järjest enam tulemas tänaste noorte huvifookusesse ning seetõttu on noorte enda ideede ja loovuse rakendamine noortekeskuste keskkonnaväärtuste arendamisel olulisel kohal. Keskkonnateema veelgi laiem teadvustamine ja fookusesse toomine noortekeskuses tagab ka paljudele noortele (igal aastal osaleb keskuste töös 80000 erinevat noort) võimaluse ennast arendada, luua enda põhimõtetele vastav noortekeskus ja olla sellega terves kogukonnas eeskujuks.

Keskkond on ka Eesti ANK arengukava 2030 üks fookusteemadest, tuues välja, et noortekeskus on keskkonnasäästlike eluviiside kujundaja, sh keskkonnaalaste väärtuste looja kogukonnas laiemalt. Ajaloost on teada, et just keskkonnaalane projekt (Eriti keskkonnasõbralik noortekeskus) oli Eesti ANK esimene ühisprojekt noortekeskuste vahel (2008), mille eesmärk oli tõsta 7-26 aastaste noorte keskkonna- ja prügisorteerimisalast teadlikkust läbi Eesti noorsootöö peamiste rakendajate, noortekeskuste, keskendudes keskkonnasõbralike harjumuste kujundamisele töös sihtgrupiga. Eesti ANK-i tegevmeeskond püüab igapäevaselt mõtestada, kuidas me saaksime oma töös toimida 0-energia organisatsioonina.

Samas on teada, et keskkonna teemal on noortekeskustes mitmeid väljakutseid, nt noorsootöötajate üldine keskkonnaalane teadlikkus, erinevate keskkonnasäästlike taristusvõimaluste piiratud kättesaadavus, riiklike keskkonnaalaste tugi- ja teemategevuste vähesus noortekeskuste suunal, lisavahendite vähesus keskkonnakaitsetegevuste elluviimiseks ja noortekeskuste üldise keskkonnasäästliku asutuse kontseptsiooni puudumine. 2020. aastal viidi läbi kaks noortekeskuste kaardistust ja selle alusel selgus, et 32% noortekeskustest sooviks oma hoone muuta keskkonnasõbralikumaks. Kui vaadata spetsiifilisi vajadusi, siis keskkonnasõbralike lahenduste üks vajadus tuleneb ka sellest, et noortekeskustest vaid 20% kasutavad oma hoone kütmisel taastuvenergiat (12% kasutab maakütet, 2% päikeseenergiat ja 6% õhk-vesi süsteemi). Kütte tarbeks kasutatakse lisaks taastuvenergia (20%) võimalustele puitu 15% noortekeskuste puhul, õhk-soojust 18%, elektrikütet 15%, õlikütet 11%, pelleteid 10%, gaasikütet 2% ja hakkepuitu 1% puhul. 8% noortekeskusi ei omanud selle kohta infot. Teiseks toodi kaardistuses välja, et noortekeskust tuleks näha veelgi enam ökokeskusena, mis toetab tänaste noorte väärtushinnanguid. Sel põhjusel on Eesti ANK laual lähiajal ka erinevate keskkonnaalaste materjalide ja ANK Keskkonna Hea Tava loomine ning vastavate vajadusega seotud teemade viimine otsutajate tasandini.

Olles teadlikud, et noortekeskused väärtustavad keskkonnasõbralikke lahendusi ja võttes aluseks noorte ja noorsootöö tugevat seost keskkonnasäästlike hoiakutega, tuleks siduda noortekeskuste arendamine ning võimalikud KOV ja riikliku tasandi tegevus- ja infrastruktuuri  toetusmeetmed energiasäästlike programmidega. See võimaldaks igapäevast tuge ja õpikeskkonda tagada tuhandetele noortele juba hoopis uutel tingimustel, mis omakorda tõstab noortekeskused ka vastavas teemas rohkem fookusesse ning noortevaldkonna potentsiaal üldiselt on kogukonnas rohkem nähtav.

Heidi Paabort