Pressiteade: Tartus algab arutelu raskustes noorte võimaluste üle

Lisatud: 22. jaan. 2019

Tartus algab arutelu raskustes noorte võimaluste üle

Eesti ANK pressiteade

22.01.2019

Tartus algaval seminaril saavad täna kokku kümned noortevaldkonna spetsialistid, et ühiselt arutleda võimaluste ja lahenduste üle, mida pakkuda noortele, kes ei õpi, tööta ega osale koolitustel. 

Seminarist võtab osa ligi 60 spetsialisti, kes oma igapäevases töös puutuvad kokku ühiskonnaelust kõrvalejäänud ehk NEET-noortega. „Tegemist on avaseminariga, kus paneme paika meie ühised järgmised kolm aastat. Varasem töö on näidanud, et suur rõhk noorte toetamiseks üle Eesti on koosloomel,“ nimetas  Noortegarantii NEET-noorte tugiteenuse programmijuht Heidi Paabort.

Aastatel 2015-2018 edukalt toiminud NEET-noorte tugiteenus Noorte Tugila programm, mille eesmärk on toetada ja suunata tagasi aktiivsesse ellu 15-26aastaseid noori, kes ei õpi ega tööta, jätkub riigi toel üle Eesti ka alanud aastal. Lääne-, Ida-, Kesk- ja Lõuna-Eestis koordineerib Noorte Tugila teenust Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Tallinnas hakkab NEET-noorte tugiteenust pakkuma Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

NEET-noorte tugiteenuse kvaliteedijuhi Kerli Kõivu sõnul kinnitas Noorte Tugila 2015-2018 raport, et Eesti noorte, kes ei õpi ega tööta, suuremateks riskiteguriteks on olnud viimasel kolmel aastal jätkuvalt samad põhjused – poolik haridus ja päritolu maapiirkonnast. „Neile järgnevad ebasoodne olukord ja perekondlikud põhjused. Kuigi Noorte Tugila programm on varasemalt edukalt toiminud, siis küsimuseks jääb ikka, kuidas ühiskondlikul tasemel on võimalik leevendada noore taustast tulenevate riskitegurite mõju.“

2019. aasta alguses valminud Noorte Tugila raportis on märgitud, et ühe kolmandiku noorte, kes said tuge Noorte Tugilast, riskiks on elamine maapiirkonnas ning maapiirkonnas elamine vähendab noore võimalusi pärast programmi läbimist asuda tööle või õppima.

„Seega võib olla programm väga edukas, kuid põhjused, miks noored satuvad ebasoodsasse olukorda, on tingitud ühiskondlikest põhjustest, mida ei saa noortega tegelevad spetsialistid alati muuta. Vaja on muudatusi ühiskonnas, meie ühises mõtteviisis ning positiivseid muudatusi inimeste elus, osaliselt ka valdkonnavahelisi ja regionaalpoliitika arenguid. Seda kõike püüamegi koos järgmised kolm aastat teha, et leida parimad ühislahendused valdkondade vahel ja luua vajalikke muutusi noortele, “ lõpetas Heidi Paabort.

Taustainfo

NEET-noorte tugiteenuse elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESFi kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

 

Vaata ka:

Kairi Kasearu, Avo Trumm.

TÜ Ühiskonnateaduste Instituudi raport Noorte Tugila 2015-2018 perioodist.