Tiina Sinijärv: minu kogemus avatud noorsootöös

Lisatud:22/11/2021

Tiina Sinijärv

Salapärane miski

Noorte ja lastega tulemusliku töötamise juures on oluline lisaks teadmistele ja kogemustele mingi salapärane miski, mis teeb selle töö nauditavaks nii endale kui noortele. See „miski“ ei ole õpitav, vaid on justkui kaasasündinud. Olen mõtisklenud, et mis see on ja mulle tundub, et laste ja noortega kontakti saavutamine ja hoidmine sõltub paljuski isiksuse omadustest ning tuleb jääda iseendaks. Tuleb olla aus ja uudishimulik selle sõna kõige paremas tähenduses aga mitte pealetükkiv. Olla võrdväärne partner ega mitte pidada ennast paremaks, targemaks ja kogenenumaks. Tuleb uskuda noortesse, nende võimekusse, taibukusse ja teotahtesse. Hoida hästi meeles ajad, kui olid ise noor ja mida tegid, kuidas mõtlesid ja asjadest aru said ning elu avastasid, sh oma mässumeelsusega aga mitte pahatahtlikkusega. Eelkõige tuleb olla loomulik.

Teekond noorsootöösse ja noorsootöö sees

Mind tõi noorsootöö juurde rahutu hing ja juhus. Olen tänulik Keila SOS lasteaed-algkoolile erinevate põnevate koolitus- ja arenguvõimaluste eest ja Keila linna Sotsiaalkeskusele, kuhu mind kutsuti lastekaitsespetsialisti hoolealustele noortelaagrit läbi viima. Sellest sündis kord nädalas kooskäiv huviring, kus tegelesime eluoskuste õppimisega. Koolitusvõimalustest, mida põhitöökoht võimaldas, sain aluse noorsootööle draamaõpetajate pikaajalisest koolitusest, mida toimus mitme aasta lõikes Harrastusteatrite Liidus. Julgen öelda, et draamaõpetus on imerelv, mis aitab noorel kujuneda loovaks ja mitmekülgseks isiksuseks, kes oskab suhelda ning usub endasse. Nii sai aastaid lasteaiaõpetaja töö kõrvalt noortega tegeletud kuni 2002. aastal leidis Keila linn maja noortekeskuseks ning tegi ettepaneku see käima lükata ja linna noortega tööd vedama hakata. Väljakutse oli põnev ja kuna oma lapsed olid noortekeskuse-ealised ning nagunii oli meil sageli kodus mininoortekeskus, siis miks mitte. 

Avatud noorsootöö oli algusaastatel eriti põnev ja noortekeskuse noor oli pigem vanuses 13-20 aastane. Noortekeskust ehitasime ülesse koos noortega ja vastavalt nende vajadustele ja soovidele. Noortekeskust hoiti ja hinnati noorte poolt. Eks oli ka neid, kes katsetasid piire ja kes kippusid lõhkuma või ebasündsalt käituma, kuid teiste noorte poolt said nad korrale kutsutud. Noortega üheskoos võtsime vanas hoones, kuhu noortekeskus rajati, kasutusele ruum-ruumi järel ja seadsime sisse käepäraste vahenditega. Oli selleks siis fotopimik või bändiruum, mille tarbeks huvilised kohvikutest munareste küsimas käisid. Noortekeskus arenes tasapisi linna toel ja projekte kirjutades. Noored said hästi aru, mis võimalusi neile noortekeskus ja avatud noorsootöö juurde andis ning hindasid seda. Sama ei saa öelda üldsuse kohta ja lapsevanemad ei usaldanud esialgu oma väiksemaid lapsi noortekeskuse tegevustesse. Ikka ja jälle tuli ette, et kui linnaruumis oli pahandusi tehtud, siis öeldi mulle, et näe noortekeskuse omad lõhkusid aknaid.

Aasta-aastalt olukord muutus ja üldsus hakkas mõistma, et lisaks formaalharidusele ja huvikoolidele on oma oluline koht noorte arengus ka noortekeskusel ja avatud noorsootööl. Koolide huvijuhid ei näinud meis enam konkurente vaid koostööpartnereid, tasapisi hakkas koostöö kooliga muutuma sisutihedamaks ning noortekeskusel oli oma arvestatav koht ühise laua taga. Lapsevanemate usaldus oli samuti saavutatud ning kasvas nooremate osalejate hulk. Kahjuks aga hakkas vähenema vanemate noorte arv ja eks neid põhjuseid on mitmeid ning nende väljaselgitamine vajab koos noortega põhjalikumat analüüsi. Oma kogemustele tuginedes julgen väita, et kui võrrelda noori, kellega koos algusaastatel noortekeskus sai käima lükatud ja arendatud, siis olid noored koostööpartnerid, tegevuste käivitajad, abilised. Aastate möödudes, kui noortekeskus oli uue põlvkonna jaoks loomulik osa, siis nad muutusid miskipärast tarbijateks. Eks siis on oma roll ka meil endil ja tuleb ikka vaadata ka peeglisse, mis see nii läks ja mida annab teha teisiti.

Oskus noorsootööd luua

Noortevaldkond on lõputute võimaluste valdkond, kus saab areneda ja kasvada ning ennast teostada just lähtuvalt oma kirgedes, hobidest ja tugevatest külgedest. Noortevaldkonnas saab jääda nooreks, sõltumata vanust ning olla noorte kaasabil kursis uusimate trendidega. Noortevaldkonna tugev ja paeluv külg on võimekus kiirelt muutuda ning trendide, vajaduste ja kaasaegsete võimalustega kaasa minna ning ühiskonnas ilmsiks tulnud valupunktidega tegeleda. See on maailma parandamise võimalus koos noortega ja noorte abil ning kui olla tegus ja krapsaks, siis ei hakka iialgi igav ega homne päev ole kunagi sarnane eilsele.

Olen tänaseks noorsootöös olnud üle kahekümne kahe aasta ja aasta-aastalt süveneb veendumus, et noortes peitub tohutu potentsiaal, mis tuleb oskuslikult ülesse leida ja käivitada. Kurvastab aga see, et sageli noori alahinnatakse ja kiputakse liiga palju nende eest otsustama ning ette-taha ära tegema. „Nad ei tea ju ise ka, mida tahavad!“, „Mida see 7-8 aastane oskab öelda?“, „Nägime vaeva ja tegime nii hea ürituse, aga näe noored ei oska seda hinnata ega tulnud!“ ja muid taolisi ütlemisi on kahjuks ikka kuulda. Tuleb osata noortelt küsida, tuleb osata noori tõeliselt kaasata, neid ära kuulata, inspireerida, arutleda, koos õppida nii õnnestumistest kui ebaõnnestumistest.

Kõige suurem väljakutse ehk ongi olnud see, et panna kõiki mõistma noorsootöö ning eelkõige avatud noorsootöö väärtust ja olulisust, kus ei ole käega katsutavaid tulemusi ega konkursside esikohti ette näidata. Vaja on tutvustada ning selgitada rohkem ja põhjalikumalt, milles seisneb avatud noorsootöö ja noortekeskuste tegevuste olulisus ja mõju noortele. Seda on vaja nii noorsootöötajatele endile, noortele, lastevanematele, teistele noortega tegelevatele spetsialistidele ja kogukonnale. Selleks on vaja järjepidevalt kaasata erinevaid noori tegevuste planeerimisse, elluviimisse ja analüüsi. Noortega tuleb järjepidevalt mõtestada, milliseid oskusi ja kogemusi ja teadmisi nad omandasid ning neid ka erinevatel viisidel „kirja panna“, sest ainult nii õpivad ja nii saavad ka teised aru, et mitteformaalne õppimine on ülioluline ja arendav.

Vastutus muutuste teel

Muutuvad noored ja meie ise ning seda eriti tänases ühiskonnas, kui meid kõiki on raputanud uus olukord. Üha olulisemaks on muutunud digitaliseerimine, enesejuhtimise oskus, tervisekäitumine, sh vaimse tervise hoidmine, keskkonnahoid ja palju muud, millele 20 aastat tagasi pöörati palju vähem tähelepanu või peaaegu üldse mitte. Noortevaldkonnal ja sealhulgas avatud noorsootööl on suur roll tuleviku kujundamisel. Kui ma lasteaiaõpetaja töölt noorsootöösse suundusin, siis oli mul üks argumentidest, et vastutus laste elu, tervise ja arengu eest on suur ja koormav ning noorsootöö tundus palju lõbusam, loovam, vaheldusrikkam ning mis peamine, pole sellist vastutust. Ma ei oska öelda, kui palju läks aeg, et ma sain aru, kuidas ma eksisin. Igal teol, sõnal, hääletoonil aga ka pilgul ja žestil ning kehakeelel võib olla suur mõju. Noorsootöötajal lasub paraku samuti suur vastutus noore inimese kujunemisel. Ma olen alati noortesse ja lastesse uskunud ning eriti südamelähedased on alati olnud need pisut väänikud, protestimeelsed ja vastu vaidlejad ning kui lõpuks asjad selgeks saab arutatud, võib nendega alati luurele minna.

Aastatega olen saanud osaleda paljudel põnevatel õppereisidel meil ja mujal ning kogunud tarkust koolitustelt. Teoreetilised teadmised ja toimivate metoodikate tundmine on kahtlemata väga olulised, aga alati tuleb järgida ka oma südant ning eelkõige uskuda absoluutselt kõigisse noortesse.

4×3 

3 asja, mis mind on hoidnud kõik need aastad valdkonnas:

  • Paindlikkus ja vaheldusrikkus;
  • Noored oma nooruslikkuse ja potentsiaaliga võimelised mägesid liigutama;
  • Võimalus maailma parandada.

3 soovitust noorsootöötajatele:

  • Kaasa alati noori igas etapis;
  • Usu noorte võimekusse;
  • Mõtesta koos noortega saadud kogemusi, sellest saad ka jõudu ja oma töö vajalikkuse tunnet.

3 soovitust noorsootöö otsustajatele:

  • Kvaliteetsel avatud noorsootööl on oluline roll noore arengus, mis on võrdväärne muude noort ümbritsevate arenguvõimalustega;
  • Avatud noorsootöö vajab rohkem tuge, et toimida kvaliteetselt ja olla ühiskonna poolt tunnustatud;
  • Usaldada ja olla dialoogis “põllul“ toimetajatega.

3 soovitust noorele:

  • Ole julge oma vajaduste ja ideede väljakäimisega;
  • Küsi noorsootöötajalt tuge ideede elluviimiseks ja ole aktiivne;
  • Kui sul on mure, siis küsi julgelt noorsootöötajalt tuge ja ära jää oma murega üksi.