Veel üks Eesti tööandja läheb sellest aastast üle 4-päevasele töönädalale, kellegi palk sellest ei vähene

Lisatud: 19/01/2020

Siiri Liiva

18. jaanuar 2020

Delfi Ärileht

Veel üks Eesti tööandja läheb sellest aastast üle 4-päevasele töönädalale, kellegi palk sellest ei vähene

Kui varasemalt on meedia kajastanud reklaamiagentuuri Division katsetusi 4-päevase töönädalaga, siis selle aasta jaanuarist otsustas oma tegevmeeskonnaga samas rütmis tööle asuda ka mittetulundussektoris tegutsev Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (EANK).

„Mõte on tekkinud enda seest ja sisemisest äratundmisest,” põhjendas EANK-i juhatuse esimees Kerli Kõiv, miks otsustas organisatsioon sellest aastat hakata senise 5-päevase töönädala asemel piirduma 4-päevasega. Viiendat päeva nädalas nimetatakse töötaja arengupäevaks. Enamasti on selleks reede, kuid vahel võib olla ka neljapäev.

Üle 18 aasta tegutsenud organisatsioonile tundus see loogilise sammuna ka seetõttu, et EANK on juba pikemat aega kasutanud paindlikku tööaega, võimaldades oma töötajatel valdavalt kodukontoris töötada. Näiteks Kõiv ise töötab valdavalt oma Võrumaal asuvas kodus. Ühtlasi on ka ühiskonnatasandil hakatud Eestis taas 4-päevasest töönädalast rohkem rääkima

Lõpliku punkti i-le pani mullu novembris toimunud Võrumaa heaolufoorum, mis pani taas lühema töönädala üle põhjalikult mõtlema ja sisendit koguma. „Siis tegimegi juhatusega otsuse, et olgu jaanuarist nii – testime, vaatame, millega peab arvestama ja lihvime selle ideaalseks lahenduseks meie jaoks ning võib-olla soovitustega ka teistele,” ütles Kõiv, kes õpib ka parasjagu ülikoolis haridusinnovatsiooni.

Võiks laieneda noortekeskustesse üle Eesti

Uus töökorraldus hakkas esimest jaanuarikuu täisnädalast kehtima organisatsiooni tegevmeeskonnale, mis on kuueliikmeline. „Juhatus tegutseb meil vabatahtlikkuse alusel, nende põhitöö on mujal, kuid ka juhatus peab oma töös arvestama, et tegevmeeskonnal on nüüd teistsugune töö ülesehitus,” märkis Kõiv.

Samas tahab aga ühendus läbi oma kogemuse mõelda välja, kas ja kuidas saaks ka nende liikmed, kokku 188 noortekeskust üle Eesti seda mudelit kasutada. „Meie kui katuseorganisatsiooni roll on olla teerajajaks, suunanäitajaks ja nõustajaks. Eks noortekeskustes on ka ületöötamist ja läbipõlemist ning vajadust oma tööaega ja elu planeerida,” ütles Kõiv.

Küll aga rõhutas ta, et selle laiem rakendamine sõltub ennekõike sellest, kuivõrd on noorsootöötajate tööandjad nõus seda võimaldama, kuna keskused töötavad väga erinevatel alustel – kes on otse kohaliku omavalitsuse alluvuses, kes tegutseb mittetulundusühinguna või üldse mõnel muul alusel.

„Kuigi on ka neid inimesi, kelle tööaeg on ajaliselt määratletud, siis ma julgeks ikkagi nii mõelda, et pole lahenduseta olukordi – lihtsalt tuleb ühel päeva võtta julgus ja kogu oma asutuse töö ülesehitus üle vaadata. Puudutab see siis koole või meditsiiniasutusi,” sõnas Kõiv.

Ka tõdeb ta, et kuigi ühe kuu põhjal on väga raske mingeid põhjapanevaid järeldusi teha, plaanitakse juba veebruaris teha uue töökorralduse vaheanalüüs. „Mind ennast huvitab ka see, kuidas iga inimene selles olukorras hakkama saab. See on ju mudel, mille alusel peab ka inimene ennast hästi reguleerima ja juhtima, et ollagi sel päeval tööst eemal,” märkis EANK-i juhatuse esimees.

Kuna organisatsioon nimetab viiendat päeva nädalas arengupäevaks, siis kaardistatakse ka, mida töötajad sel päeval teevad. „Me oleme teinud endale Google Drive’i ka sellise vormi, kuhu saab iga töötaja panna oma arengupäeva kohta kirja need avastused enda kohta, mida ta märkab – sest see on see üks päev nädalas, kus me võtame natuke tempot maha ja oskame neid asju rohkem märgata,” rääkis Kõiv.

Selle võimaldamiseks on tehtud ka meeskonnasisesed kokkulepped – näiteks et töötaja ei kontrolli sel päeval oma töömeile. „Ennekõike tähendab see seda, et ta püüab oma tavapäraseid tööprotsesse sel päeval mitte teha. Seda mõtteviisi muutust me praegu harjutamegi kõige rohkem,” põhjendas Kõiv.

Tema enda esimene töölt eemal oleku päev kujunes väga huvitavaks, kuna sel päeval juhtus palju asju, mis ta enda jaoks ka kirja pani. „Tegelikult oli päris huvitav seda kokkulepete dokumenti iseenda jaoks lahti mõtestada – sellist asja ma ju tavaliselt ei tee, kui mul on vaba päev,” rääkis EANK-i juhatuse esimees. Sel nädalal oli Kõiv töölt eemal neljapäev, kuna reedeks oli varasemalt juba hulk kohtumisi kokku lepitud.

Kõiv pakub, et lühem töönädal võimaldab neil organisatsioonina oma tööd rohkem fokuseerida ja vähendada kõrvaltegevusi. „Seda on ka hea teha, kuna meeskonnas on väga motiveeritud ja oma tööle hästi fokuseeritud inimesed,” märkis ta. Ka on neil omavahel väga kõrge usaldus. „Selle oleme me juba ära testinud kodukontori ja paindliku tööajaga,” põhjendas Kõiv.

Eeskujusid nii kaugemal kui lähemal

4-päevasele töönädalale üle minnes tutvusid EANK-i meeskonnaliikmed ka nii ühe Jaapani firma, Microsofti ja ka ühe Leedu firma kogemusega lühema töönädala rakendamisel. Lisaks vaadati ka TEDx’i videosid ja tutvuti teaduskirjandusega. „Et vaadata üle, kas kuskil peaks midagi tähele panema ja kas me oleme õigel teel. Me ei teinud seda lihtsalt emotsiooni pealt,” põhjendas ta.

Näiteks tuli sellest kirjandusest välja, et kui inimene ei ole viiendal päeval nädalas kohustatud töötama – aga ikkgi teeb seda –, siis tema tööõnn kasvab. „Neid positiivseid nüansse oli hästi palju,” sõnas Kõiv. Kuigi töönädala pikkus väheneb 40 tunnilt 32 tunnile, EANK-i töötajate palka uus töökorraldus ei muuda.

Samas ei ole noortekeskuste ühendus esimene tööandja Eestis, kes on otsustanud lühemat töönädalat oma organisatsioonis rakendama hakata. Eelmise aasta maikuust alustas 4-päevase töönädala eksperimendiga ka reklaamiagentuur Division.

„Eksperimendi alguses oli meil maist kuni septembrini vaba iga teine reede. Septembrist selle aasta maini on meil vaba iga kuu 3. reede ja maist septembrini taas vaba iga teine reede. Seega jätkame selle töökorraldusega ka sel aastal,” rääkis ettevõtte partner Aigi Sool. Ta lisas, et kõik vabad reeded on töötajatele lisa palgaline puhkus.

Reklaamiagentuuri uues töökorralduses osalevad kõik meeskonnaliikmed, keda on kokku 22. Sool märkis, et selle tulemusena on neil õnnelik ja ühtehoidev meeskond ning tööde tähtajad selle all kannatanud ei ole. „Kõik tööd on tehtud. Tööprotsess on sujuvam, töökorraldus efektiivsem ja kõik panustavad maksimaalselt,” rääkis ta.

Divisioni partneri sõnul pole neil lühemale töönädalale üle minnes ühtegi tagasilööki olnud. „Kõik meie partnerid on meie töökorraldust toetanud ja seda ka kiitnud. Meeskond on üksteist abistav ja toetav, et kõik tööd saaksid tehtud,” lausus Sool. Seda, et keegi nende eeskujul samamoodi neljapäevast töönädalat katsetama oleks hakanud ta ei tea, kuigi kiita on nad saanud küll.

Originaalartikkel Ärilehest.