Mis oleks siis, kui noorsootööd ja huviharidust ei oleks? See küsimus kõlas tänavusel „Noorte Heaks Tänu“ sündmusel, kus tunnustati organisatsioone, algatusi ja inimesi, kes panustavad Eesti noortevaldkonna arengusse. See pani mind mõtlema ka enda teekonnale ja sellele, kui paljud inimesed ja kogemused on seda kujundanud.
2024. aastal pälvis Viljandi Avatud Noortetuba aasta noortekeskuse tunnustuse ning tänavu sain mina pikaajalise panuse kategoorias laureaadiks. Minu jaoks on see suur au, rõõm ja tänu. Minu ümber on olnud suur kogukond inimesi, kes on mind inspireerinud, julgustanud ja toetanud, olen selle eest väga tänulik.
Noorsootöös on lihtne rääkida tegevustest, projektidest, programmidest ja statistikast, näiteks sellest, mitu noort osales. Kui aga mõelda selle töö sisule, jõuan ikka ja jälle ühe väga lihtsa tõdemuseni: noorsootöö keskmes on inimesed. Olgu nendeks noored, meie kolleegid, juhid, koostööpartnerid või lapsevanemad.
Viimased aastad on toonud noortevaldkonnas palju arutelusid noorte heaolu, hariduse rolli ja ühiskonna sidususe üle. Ka Eesti inimarengu aruanne tuletab meelde, et haridus ei ole ainult teadmiste edasiandmine, vaid turvalise ja toimiva ühiskonna alus. Noorte arengut ei kujunda ainult kool, vaid ka kõik need keskkonnad, kus noored saavad katsetada ja eksida, olla osa kogukonnast, leida oma väljendusviis ja õppida vastutust võtma.
Mul on hea meel, et üha enam avaldatakse uuringuid ja strateegilisi dokumente, mis aitavad sõnastada seda väärtust, mida noorsootöö ühiskonnale loob. Meie, kes me selles valdkonnas töötame, oleme seda mõju näinud ja kogenud juba ammu. Samas on oluline, et see teadmine muutuks nähtavamaks ka laiemalt, nii kohalikul tasandil kui ka poliitikakujundamises.
Eesti inimarengu aruande andmed tuletavad meelde ka seda, kui oluline on toetav keskkond noorte ümber. Näiteks kogeb enam kui kolmandik 11–15-aastastest tüdrukutest ja ligikaudu viiendik poistest kurbust või masendust vähemalt kord nädalas. Sellised näitajad ei räägi ainult vaimsest tervisest, vaid ka vajadusest turvaliste suhete, kogukonna ja tähenduslike tegevuste järele.
Noorsootöö on paljuski ennetustöö. See tähendab võimaluste loomist enne, kui tekivad probleemid. See on turvalise ruumi hoidmine noortele. Kohalikul tasandil on see sageli üks olulisemaid viise, kuidas tugevdada kogukonda ja toetada noorte arengut.
Uuringud näitavad ka seda, et huviharidus ja vaba aja võimalused ei ole alati kõigile noortele võrdselt kättesaadavad. Just siin on noortekeskustel ja noorsootööl väga oluline roll, pakkuda võimalusi ka neile noortele, kelle jaoks need ei pruugi muidu nii kergesti avaneda. Milline rõõm, et meil on Eestis ligikaudu 300 noortekeskust.
Haridus- ja Teadusministeerium on hiljuti sõnastanud noortevaldkonna väärtuspakkumise, mille järgi loob noorsootöö noortele keskkonna, kus nad saavad avastada oma võimeid, arendada oskusi, kogeda kuuluvust ning õppida kaasa rääkima ja muutusi algatama. Noortekeskused, laagrid, malevad ja rahvusvahelised kogemused annavad noortele võimaluse õppida läbi kogemuse, vabatahtlikult, turvaliselt ja toetavas keskkonnas.
Tean hästi, et meie töö mõju ei ole alati kohe nähtav. Sageli sünnib see väikestes hetkedes, vestluses, ühises ettevõtmises või noore esimeses julguses oma mõte välja öelda. Just need hetked võivad kujundada noore enesekindlust, kuuluvustunnet ja usku sellesse, et tal on ühiskonnas oma koht. Meie, kes me noortega töötame, teame, et noored ei ole kõik ühesugused, vaid igaüks on isiksus, nii nagu meiegi.
Hiljuti lugesin oma pojale unejutuks Iisraeli kirjaniku Michael Snuniti raamatut „Hingelind“. Selles kirjeldatakse iga inimese sees elavat lindu, kes kannab meie tundeid, unistusi ja tugevust. Kui hingelind on märgatud ja hoitud, julgeb ta lennata. Kui mitte, võib ta vaikseks jääda. Noorsootöö on paljuski just sellise ruumi loomine – ruumi, kus noor saab olla päriselt tema ise ja kus tema hääl loeb.
Samas tähendab töö inimestega ka seda, et see nõuab meilt palju. Noorsootöö toimub keskkonnas, kus ühiskond muutub kiiresti, muutuvad noorte vajadused, poliitilised prioriteedid ja ootused. Me kohaneme nende muutustega iga päev ja vahel on tunne, et alustame seda ikka ja jälle uuesti. Just sellepärast on oluline, et me aeg-ajalt peatuksime ja mõtleksime ka oma töö väärtuse peale ning sellele, mida vajab meie enda „hingelind“. Kui räägime noortevaldkonna väärtuspakkumisest, tasub endalt küsida: kas me ise märkame seda väärtust? Kas me teadvustame, milline mõju on sellel tööl, mida me igapäevaselt teeme? Kas me märkame tunnustada iseennast või oma kolleege?
Mul on olnud suur au olla osa sellest valdkonnast nii Viljandi Avatud Noortetoas kui ka Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse kaudu laiemalt. Olen väga tänulik tunnustuse eest, mille olen saanud. Minu jaoks on noortevaldkonnas töötamine alati olnud midagi enamat kui lihtsalt töö, see on võimalus panustada sellesse, et noortel oleks rohkem võimalusi kasvada, katsetada ja oma teed leida ning teha tähenduslikku tööd piirkonnas, kus ma elan. Minu eneseareng on läbi selle perioodi olnud tohutu.
Hea lugeja, kui Sa ei ole ammu oma tööle tagasisidet saanud, siis tea, et sellel, mida Sa teed, on tähendus. Aitäh, et panustad iga päev noortesse ja nende võimalustesse!
Ege Enok
Viljandi Avatud Noortetoa VANT juhataja, pikajaline panus noortevaldkonda 2025 laureaat