Tänapäeva kiires ja pidevalt muutuvas maailmas on aja teadlik maha võtmine muutunud üha olulisemaks. Teoreetiliselt näib see lihtne ja iseenesestmõistetav viis oma heaolu hoidmiseks, kuid praktilises elus domineerivad sageli kiirustamine, kohese tulemuse ootamine ja vajadus pideva rahulolu järele. Selline elutempo seab surve alla nii vaimse kui ka füüsilise tervise ning muudab tasakaalu leidmise töö- ja eraelu, pingutuse ja puhkuse vahel keeruliseks. Erinevates eluvaldkondades on selgelt märgata, et läbipõlemine ja rahulolematus oma eluga ei ole enam erandlikud nähtused, vaid pigem kasvav trend.
Retriit kui lähenemine pakub sellele olukorrale teadlikku vastukaalu. Sõna retriit tuleb inglisekeelsest sõnast retreat, mis tähendab taandumist, eemaldumist või pelgupaika. Oma olemuselt viitab see ajutisele eemaldumisele igapäevaelust, et pöörata pilk iseenda sisse. Retriiti võib mõista nii füüsilise paigana kui ka ajalise pausina, mis loob võimaluse puhkuseks, eneserefleksiooniks ja arenguks. Turvalise ja toetava keskkonna loomine on seejuures keskse tähtsusega – see aitab osalejal olla kohal, märgata iseennast ning liikuda teadlikumalt oma vajaduste ja tunnete suunas. Pidev stressiseisund kurnab organismi ning ilma teadliku puhkuseta suureneb läbipõlemise oht. Seetõttu on retriitidel sageli piiratud osalejate arv, et tagada igaühe märkamine ja kaasatus.
Noorsootöötajatele suunatud retriit lõi võimaluse eemalduda oma igapäevasest töökeskkonnast ning astuda välja harjumuspärastest rollidest. See kohtumine pakkus ruumi, kus sai olla eelkõige inimene, mitte ametikohaga määratletud spetsialist. Retriit hõlmas erinevaid tegevusi, mis toetasid eneseväljendust, kuulamist ja kohalolu. Loodi keskkond, kus puudusid õiged ja valed vastused, kus keegi ei hinnanud ega mõõtnud teadmisi, vaid väärtustati kogemuste jagamist ja üksteise kuulamist.
Sellise keskkonna loomisel mängib olulist rolli ka füüsiline paik. Ojako Puhke- ja Koolituskeskus Pärnumaal pakkus retriidi eesmärkide toetamiseks sobivat keskkonda – looduslähedust, rahu ja mitmekesiseid võimalusi nii ühiseks kui ka individuaalseks olemiseks. Looduse kohalolu, maitseelamusi pakkuv toit ning mere ja tuule helid loovad tervikliku kogemuse, mis toetab taastumist ja kohalolu. Noorsootöötajate retriit tõi kokku noorte valdkonna inimesed, pakkudes neile võimalust jagada kogemusi, arutada ühiseid väljakutseid ning leida neile sisukaid ja praktilisi võimalikke lahendusi.
Retriidi esimene päev keskendus usalduse loomisele ja üksteise tundmaõppimisele. Sarnaselt noorsootööle on ka siin oluline alustada turvalise suhte loomisest. Ühistegevused ja koosloome aitavad avardada mõtlemist ning pakuvad uusi vaatenurki, mida saab hiljem rakendada nii töös noortega kui ka meeskondades. Osalejad said analüüsida iseennast nii tööalases kui ka eraelulises kontekstis. Igapäevane töö paljude noortega tähendab sageli, et me ei märka, kui palju me end inimesena proovile paneme, kui palju kohandame end vastavalt erinevatele olukordadele ning kui tihedalt on omavahel seotud meie töö- ja eraelu. Seetõttu on oluline pöörata teadlikumalt tähelepanu sellele, mis meid päriselt õnnelikuks teeb ja mis meid hoopis kurnab.
Teisel päeval viisid tegevused osalejad loodusesse, kus keskenduti märkamisoskuse arendamisele ehk kuulamisele, vaatlemisele ja detailide leidmisele. Sellised kogemused aitavad murda igapäevast rutiini ning tuua fookuse tagasi hetke. Looduses liikumine rahustab inimese närvisüsteemi ja aitab taastada töövõimet. Värskes õhus jalutamine taastab energiat ja aitab mõtetel selgineda, sest kui liigub keha, siis liiguvad ka mõtted. Päeva teine pool oli pühendatud loovusele. Loovad tegevused, millegi valmistamine, joonistamine, kujundamine, ideede genereerimine jne, nõuavad aega ja julgust väljuda harjumuspärastest mõttemustritest. Sageli piiravad meid enda loodud normid ja reeglid, mistõttu võib loov eneseväljendus olla väljakutse. Retriit pakub turvalise ruumi, kus see loovus saab esile tulla just omal viisil ja omal ajal.
Kolmas päev oli pühendatud kokkuvõtetele ja järeldustele. Üha enam kinnistub arusaam, et sellised kohtumised on hädavajalikud. Noorsootöötajad kogevad oma igapäevatöös sageli üksildust, mistõttu on oluline luua ruum, kus saab jagada nii rõõme kui ka väljakutseid. Retriit toetab noorsootöötajate võrgustike loomist, kogemuste vahetamist ning üksteise toetust. See on koht, kus sünnivad uued ideed, leitakse mõttekaaslasi ja saadakse kinnitust, et me ei ole üksi.
Pärnumaal, 17-19.03.2026, toimunud Noorsootöötajate retriit 4.0 ei olnud pelgalt paus igapäevaelust, vaid teadlik investeering iseendasse. See oli võimalus aeglustada, kuulata ja märgata nii iseennast kui ka teisi enda ümber. Kui loome ruumi kohaloluks ja ausaks eneserefleksiooniks, sünnivad muutused, mis kanduvad tagasi igapäevaellu. Noorsootöös, kus inimese roll on keskne, algab kvaliteetne töö iseendaga kontaktis olemisest. Vahel piisab vaid sammust tagasi, et vaadata mis ja kuidas on tehtud, et liikuda edasi selgemalt, teadlikumalt ja tasakaalukamalt.
Aitäh kõigile osalejatele ja Ojaku Puhke- ja Koolituskeskusele.
Kohtumiseni järgmistel retriitidel!
Eve Aasa
Eesti ANK juhatuse liige ja retriidi korraldaja