Põltsamaa vallavolikogu otsustas luua eraldi hallatava asutusena Põltsamaa Valla Noorsootöökeskuse. Otsus jõustub 1. jaanuaril 2027. Selle taga on aastatepikkune noorsootöö, keerulised küsimused juhtimisest ja eelarvest ning noorte endi selge seisukoht.
Kui noor tuleb pärast kooli noortekeskusesse ja hakkab piljardit mängima, võib kõrvalt vaadates tunduda, et ta lihtsalt veedab aega. Noorsootöötaja jaoks võib see olla päeva kõige olulisem kohtumine. Mängu käigus tekib vestlus. Töötaja märkab, et noor on tavalisest vaiksem, või kuuleb mõttest, mida noor pole varem kellelegi jaganud. Sellest võib kasvada välja noore enda projekt, uus sõprussuhe või lihtsalt teadmine, et siin on täiskasvanu, kes teda päriselt kuulab.
Just sellise töö väärtusest rääkisin septembris Põltsamaa vallavolikogu ees. Päevakorras oli otsus luua Põltsamaa Valla Noorsootöökeskus eraldi hallatava asutusena. Tahtsin, et enne hääletamist oleks saalis selge, mis peitub sõna „noorsootöö“ taga ja miks selle korraldus on noorte jaoks oluline.
Põltsamaa noortekeskuse lugu ulatub tänasest otsusest palju kaugemale. Veski tänava noorte- ja elukestva õppe keskus avati 2010. aastal. Aastaid korraldas sealset tegevust Noorteühendus Juventus. Kui ühendus soovis noortekeskuse haldamise ja teenuse vallale üle anda, liideti keskus 2023. aasta alguses Põltsamaa Kultuurikeskusega. See oli tol hetkel praktiline lahendus, mis võimaldas noorsootööl jätkuda.
Vahepeal on töö ulatus kasvanud. Meie tegevus toimub Põltsamaal, Puurmanis ja Lustiveres. Otsime võimalusi jõuda noorteni Eskus, Adaveres ja Pisissaares ning arendame mobiilset noorsootööd. Korraldame huviringe ja noorteprogramme, toetame omaalgatust, teeme ennetustööd ning loome noortele võimalusi oma kodukohast kaugemale vaadata. Põltsamaa noorsootöö tähendab nüüd kogu valda hõlmavat teenust.
Ühel hetkel tuli küsida, kas senine juhtimiskorraldus aitab seda tööd piisavalt hästi edasi arendada.
Vastutus oli olemas. Otsustusõigus vajas selgemat kohta.
Noorsootöö juhi igapäevases töös on juba praegu eelarve planeerimine, meeskonna töökorraldus, projektid, aruandlus, koostöö ja noorte vajadustele reageerimine. Samal ajal paiknes noorsootöö Kultuurikeskuse struktuuris ning osa otsustest ja dokumentidest liikus läbi teise asutuse juhtimistasandi.
See tekitas väga praktilisi küsimusi. Kuidas korraldada kiiresti asendamine? Milline on noorsootöö palgafondi jooksev seis? Kui projektivooru tähtaeg läheneb, mitu kooskõlastust tuleb enne taotluse esitamist läbida? Ja kelle käest küsida tulemust, kui valdkonna sisuline juhtimine ning lõplik otsustusõigus paiknevad eri kohtades?
Eraldi asutus ei kaota neid küsimusi iseenesest. Küll aga annab see võimaluse tuua noorsootöö eelarve, juhtimine ja vastutus selgemalt kokku. Uuel keskusel on oma eelarve valla eelarve osana ning juhataja ülesanded on põhimääruses määratletud. Vallavalitsuse järelevalve ja valla ühised finantskorralduse põhimõtted jäävad alles.
Sama tähtis on valdkonna sisuline nähtavus. Kultuuritöö ja noorsootöö on mõlemad Põltsamaa jaoks väärtuslikud, ent nende igapäevased eesmärgid on erinevad. Noorsootöö keskmes on noore areng, vabatahtlik osalus, turvaline keskkond, omaalgatus ja mitteformaalne õppimine. Põhimääruses on eraldi nimetatud ka noortevolikogu toetamine, mobiilne noorsootöö, ennetustegevus, rahvusvaheline koostöö ning noorte õigus keskuse töö kohta ettepanekuid teha. Need on nüüd loodava asutuse enda ülesanded.
Otsus kujunes aruteludes
Eelnõu koostamisel vaadati teiste omavalitsuste kogemusi ja peeti nõu keskustega, kes on sarnase muutuse juba läbi teinud. Kohapeal arutasid ettepanekut vallavalitsus ja volikogu komisjonid. Küsimusi esitati palju ning need olid vajalikud.
Küsiti, kuidas uus struktuur noortele päriselt kasu toob. Kas eraldi asutus aitab eelarvet paindlikumalt juhtida? Kas sellega kaasneb lisatöö? Kuidas mõõta mõne aasta pärast, et muutus oli vajalik? Arutati ka seda, kas noorsootöö võiks kuuluda hoopis laiemasse huviharidust ühendavasse asutusse.
Nendele küsimustele vastamine aitas eesmärki täpsemaks teha. Näiteks ei saa asutuse loomise edukust mõõta ainult uue nime või põhimääruse olemasoluga. Edaspidi tuleb vaadata, kas teenus jõuab paremini valla eri piirkondade noorteni, kui palju noori tegevustes osaleb, milliseid algatusi nad ise ellu viivad ning mida nad saadud toe kohta ütlevad. Selle töö jaoks on vaja koostada ka uue asutuse arengukava koos selgete eesmärkide ja mõõdikutega.
Rahvusvaheline noorsootöö on teine hea näide. Põltsamaa noored on saanud õpirännetes osaleda ka senises struktuuris, muu hulgas partnerite kaudu. Eraldi keskus annab võimaluse kujundada rahvusvahelisest koostööst oma pikaajaline arengusuund ja tulevikus taotleda ka oma Erasmus+ akrediteeringut. See on järgmine eesmärk, mitte juba saavutatud tulemus.
Hariduskomisjon toetas augustis asutamise ja põhimääruse eelnõusid, tehes dokumentidesse ka muudatusettepanekuid. Augusti volikogu istungil jäi küsimus siiski otsustamata, sest eelnõu eemaldati päevakorrast. Pärast täpsustusi jõudis see septembris uuesti volikogu ette.
Noored ütlesid oma sõna
Selles protsessis oli minu jaoks eriti oluline Põltsamaa valla noortevolikogu seisukoht. Noortevolikogu toetas eraldi noorsootöökeskuse loomist juba augustis. Kui dokumente parandati, arutasid noored neid 16. septembril uuesti ning andsid heakskiidu nii asutamise otsuse kui ka põhimääruse eelnõule.
Noorte kaasamisest räägitakse sageli tegevusi kavandades. Asutuse loomine puudutab aga seda, kuidas ja kelle vastutusel noortele teenust aastaid korraldatakse. Oli õige, et noorte hääl jõudis ka selle otsuse juurde.
Septembri volikogu istungil otsustati Põltsamaa Valla Noorsootöökeskus asutada. Koalitsiooni liikmed hääletasid poolt, opositsiooni liikmed jäid erapooletuks. Erapooletuks jäämist põhjendati suuliselt sellega, et muutuses ei nähtud piisavalt sisulist erinevust. See on küsimus, millele uus asutus peab oma tööga vastama. Struktuuri muutmine annab võimalused; nende tegelik mõju tuleb alles kujundada ja nähtavaks teha.
Minu jaoks oli kõne keskne mõte lihtne: volikogu ei otsustanud ühe juhi ega tänase meeskonna tuleviku üle. Inimesed vahetuvad. Hea korraldus peab toetama noori ja noorsootöötajaid ka aastate pärast.
Protessi vältel oli meile ANKide inimesi nii palju kaasa elamas ja toetamas, volikogu istungil oli väga palju jälgijaid ja naljatati, et see oli pea sama põnev kui Eurovisiooni vaatamine!
Mis nüüd edasi saab?
Alates 1. jaanuarist 2027 liiguvad noorsootööga seotud töökohad Kultuurikeskuse struktuurist uude Põltsamaa Valla Noorsootöökeskusesse. Igapäevane töö noortega jätkub. Uue asutuse ülesanne on anda sellele tööle selgem ühine suund: arendada teenuse kättesaadavust kogu vallas, toetada meeskonna professionaalset kasvu, teha koostööd koolide ja teiste partneritega ning hoida noored otsustes kaasas.
Põltsamaal on põhjust sellest sammust rõõmu tunda. Siin peetakse noorsootööd piisavalt oluliseks, et selle eesmärgid, vastutus ja areng oleksid oma nime all nähtavad. Nüüd algab kõige huvitavam osa: näidata koos noortega, mida selline usaldus võimaldab.
Helena Nõmmik
Põltsamaa Kultuurikeskuse noorsootöö juht