Murdepunkt

Rahastaja: EMP toetuste programm „Riskilapsed ja –noored“
Algus: 01.01.2015
Lõpp: 30.04.2016

Toetussumma: 170 000 eurot

Meeskond: Anne Õuemaa, Kristel Altosaar

 

Projekti eesmärk oli alaealiste (korduv)õigusrikkumiste ennetustöö muutmine 2016. aasta veebruariks projekti partnerite piirkondades tõhusamaks. Selleks kasutatakse efektiivsemalt võrgustikus olemasolevaid ressursse ning rakendatakse noortekeskuses alaealiste õigusrikkumiste ennetamiseks spetsiaalselt loodud sotsiaalset programmi (mõjutusvahendit).

Projekti kirjeldus

Projekt „Murdepunkt“ oli rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Tõrjutud noorte sotsiaalne kaasamine ja õigusrikkumiste ennetamine“.

Projekti kestus: 16 kuud
Toimumisaeg: 01.01.2015- 30.04.2016
Toetussumma: 170 000 eurot
Projekti koordinaator: MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus

Projekti eesmärk oli alaealiste (korduv)õigusrikkumiste ennetustöö muutmine 2016. aasta veebruariks projekti partnerite piirkondades tõhusamaks. Selleks kasutati efektiivsemalt võrgustikus olemasolevaid ressursse ning rakendati noortekeskuses alaealiste õigusrikkumiste ennetamiseks spetsiaalselt loodud sotsiaalset programmi (mõjutusvahendit).

Projekti perioodil loodi 20 noortekeskuse juurde üle Eesti (kokku 12 maakonnas) mobiilsed 2-liikmelised meeskonnad, kes pakkusid alaealistele õigusrikkujatele ja õigusrikkumise riskis olevatele noortele ennetuslikku sotsiaalset programmi ning said selleks eelneva väljaõppe.

Noorsootöö põhimõtteid arvestava sotsiaalse programmi töötas välja tõenduspõhiste metoodikate alusel oma ala spetsialistidest koosnev ekspertgrupp. Programmi sihtrühmaks olid 13-17-aastased riskikäitumisega noored, sh õigusrikkujad. Programm julgustab noori kaasa rääkima nende isiklikku elu mõjutavate otsuste tegemisel ning katsetama eakaaslaste grupis uusi käitumisviise, mis toetavad noore eneseväljendust ja on vastuvõetavad laiemale kogukonnale.

Projekti lõppedes on saanud täiendkoolitust vähemalt 130 alaealiste õigusrikkujatega tegelevat spetsialisti üle Eesti ning piirkondlikud võrgustikud on töötanud välja süsteemi alaealiste õigusrikkujate ja riskikäitumisega noorte suunamiseks noortekeskuse sotsiaalsesse programmi oma piirkonnas. Sotsiaalse programmi ja projektitegevuste mõju hinnatakse loodava metoodika alusel.

Projekt on loodud ühisprojektina 30 partneriga

Projekti tegevusi rakendatakse 13 maakonnas 27 projektipartneri poolt (1 maavalitsus; 14 kohalikku omavalitsust; 10 mittetulundusühingut; 2 rehabilitatsiooniasutust – Maarjamaa Hariduskolleegium; Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskus), kes on seotud kokku rohkem kui 50 noortekeskusega.

Metoodilisi teadmisi jagavad projektipartneritena Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, Maanteeamet ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.

Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.

Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/ ja Facebook’ist www.facebook.com/RiskilapsedJaNoored

 Projekti „Murdepunkt“ tulemused

  • On valminud uus Eesti oludega arvestav alaealiste mõjutusvahend – sotsiaalne programm „Murdepunkt“, mis on antud välja rakendaja käsiraamatuna nii eesti kui ka vene keeles.
  • Programm „Murdepunkt“ on suunatud 13-17-aastastele riskikäitumisega noortele ja toetab enesekohaste (enda märkamise ja juhtimisega seotud) ning sotsiaalsete oskuste õppimist. See koosneb 12 grupikohtumisest, mida juhivad 2 grupijuhti. Grupis osaleb 6–12 noort. Kohtumistel õpitakse mänguliselt, harjutades ja arutledes. Koos tehakse seikluslik väljasõit ja viiakse ellu heategevuslik algatus. Grupikohtumistele eelneb ja järgneb individuaalne kohtumine noore ning tema vanemaga.
  • Sotsiaalse programmi rakendamiseks on saanud spetsiaalse väljaõppe 40 noortevaldkonna spetsialisti üle Eesti, kes rakendavad programmi 20 noortekeskuse või sellega seotud asutuse juures.
  • Programmi „Murdepunkt“ rakendati septembrist kuni detsembrini 2015 kokku 20 noortegrupis üle Eesti. Programmis alustas osalemist 216 riskikäitumisele kalduvat noort vanuses 13-17 eluaastat. Neist 12 osalesid venekeelses grupis. 34 noort suunati programmi alaealiste komisjonide poolt. Grupikohtumiste lõpuks oli programmiga seotud 200 noort.
  • Valminud on programmi „Murdepunkt“ esimene mõju-uuring, kus koguti veebiküsitluses andmeid 214 programmis osalenud noorelt ja 209 lapsevanemalt enne ja pärast programmi grupikohtumisis. Lisaks vastasid veebiküsitlusele kahel korral 31 programmis mitteosalenud noort.
  • Uuringu järgi vähendas sekkumine noorte hinnangul tülidesse sattumise tõenäosust. Nii noorte kui ka lapsevanemate hinnangul vähenes programmis osalenute käitumises sõimamise või ränga solvamise juhtumite tõenäosus. Lapsevanemate hinnangul suurenesid noorte rahulolu eluga ja prosotsiaalne (abistav) käitumine ning vähenesid impulsiivsus, hüperaktiivsus ja käitumisprobleemid.
  • Projekti jooksul on saanud täiendkoolitusi kokku 163 ennetustööga seotud spetsialisti üle Eesti.
  • Projektipartnerid on muutnud ennetustööd koos noortekeskustega oma piirkonnas koordineeritumaks. Sotsiaalset programmi rakendanud partnerid on töötanud välja esialgse süsteemi, kuidas suunata noori programmi „Murdepunkt“.
  • EMP toetuste programmist „Riskilapsed ja –noored“ rahastatud Eesti ANK projektide lõpukonverentsil tutvusid programmiga „Murdepunkt“ 122 noortevaldkonna spetsialisti üle Eesti.
  • Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Narva Kolledži koostöös planeeritakse pakkuda valikainet või täiendkoolitusmoodulit, mis põhineb projekti „Murdepunkt“ raames loodud õppematerjalidel ja grupitöö meetodil.

Tegevuskava/koolitused

Projekti õnnestumise määravad ’kolm vaala’ – ennetuslik noorteprogramm, seda rakendavad tandemid ja piirkondliku võrgustiku tugi. Sellelt lehelt leiad ’vaalade’ lühikirjelduse, lingid koolituskavadele ja projekti tegevuskavale.

Tandemid
Projekti perioodil luuakse 20 noortekeskuse juurde üle Eesti mobiilsed kaheliikmelised meeskonnad. Nimetame neid meeskondi edaspidi tandemiteks. Tandemid saavad aprillist augustini 2015 väljaõppe sotsiaalse programmi läbiviimiseks õigusrikkumise riskis noortele ning testivad seejärel programmi rakendatavust ja mõju oma piirkonnas septembrist detsembrini 2015.

 

Võrgustikud
Selleks, et ennetuslikku noorteprogrammi (ja noortekeskusesse) jõuaksid noored, kes sellest kõige rohkem kasu saaksid, tuleb projektipartneritel värskendada suhteid noortevaldkonna kolleegidega oma piirkonnas ja rääkida vajadusel läbi osapoolte roll võrgustikutöös. Projekti jooksul on projektipartneritel 13 maakonnast võimalus töötada välja  tõhusam süsteem noortekeskuse kaasamiseks ennetustöösse riskikäitumisele kalduvate noortega. Ehkki põhilise tähelepanu oleme pööranud tandemite ettevalmistamisele, on 2015. aastal võimalus ka teistel võrgustikuliikmetel täiendada enda oskusi nõustamises ja peretöös.

Sotsiaalne programm 
Projekti jooksul töötatakse välja sotsiaalne programm, mille üldisemaks eesmärgiks on ennetada alaealiste (korduv)õigusrikkumisi, pakkudes noortele võimalusi iseenda paremaks tundmaõppimiseks ning heade suhete loomiseks ja hoidmiseks. Programmi sihtrühmaks on 13-17-aastased riskikäitumisega noored.
Sotsiaalse programmi töötavad välja oma ala eksperdid. Ekspertide töö tulemusena valmib 2015. aasta esimeses pooles programmi manuaal, mis on abiks tandemite väljaõppes osalejatele ehk tulevastele programmi rakendajatele. Ajavahemikul septembrist detsembrini 2015 mõõdetakse sotsiaalteadlaste poolt programmi rakendatavust ja mõju noorte hoiakutele ning käitumisele.

Projekti “Murdepunkt” tegevuskava (XLS)

Valminud materjalid

Sotsiaalne programm „Murdepunkt“

 

Mis?

„Murdepunkt“ on sotsiaalsete oskuste arendamise programm, mis aitab noorel avastada oma tugevusi ja luua paremaid suhteid nii enda kui ka ümbritsevaga.

Samuti sobib programm kasutamiseks alaealiste mõjutusvahendina.

 

Kellele?

13–17-aastastele noortele, kes kalduvad riskikäitumisele või on juba pannud toime kergemaid õigusrikkumisi.

 

Kuidas?

  • Programm koosneb 12 grupikohtumisest, mida juhivad 2 grupijuhti.
  • Grupis osaleb 6–12 noort.
  • Kohtumistel õpitakse mänguliselt, harjutades ja arutledes.
  • Koos tehakse seikluslik väljasõit ja viiakse ellu heategevuslik algatus.
  • Grupikohtumistele eelneb ja järgneb individuaalne kohtumine noore ning tema vanemaga.

 

Mida noored õpivad?

  • Kuulama
  • Ennast väljendama
  • Tundeid kontrollima
  • Meeskonnas tegutsema
  • Teisi tunnustama
  • Enda käitumist analüüsima
  • Kaaslastest hoolima ja neid toetama

 

Millal?

Nelja kuu jooksul, üks kord nädalas.

 

Kus?

Programmi elluviimiseks on saanud väljaõppe grupijuhid kaheteistkümnes maakonnas:

Harju, Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi, Võru.

Grupid moodustatakse ja käivitatakse koostöös piirkondliku võrgustikuga.

 

Võta ühendust programmi rakendajatega ja uuri lähemalt!

Rakendajate kontaktid (XLS)

 

Programmi maksumus

Programmi testinud rakendajate kogemust arvestades tähendab ühe grupi komplekteerimine ja läbiviimine umbes 10 töötundi nädalas  4-5 kuu jooksul.

Olenevalt programmi rakendamise piirkonnast võib ühe grupi läbiviimise maksumus olla keskmiselt 3500-5000 eurot, sh töötasud ja otsesed tegevuste läbiviimise kulud.

Kümne noorega grupis on sekkumise maksumus ühe noore kohta programmi perioodil 350-500 eurot.

 

Grupijuhtide tagasiside programmile

 

  • „Meeldiv oli näha, kui palju võib täiskasvanu toetus ja mõistev suhtumine noorele anda ja kui palju annab inimlik kontakt.“ (Margit Jullinen, Paide)

 

  • „Mõistsin järjest enam, et mitteformaalne õpe ja mängulisus on tõsiste teemade puhul parim viis noori kaasata. Noored käisid grupikohtumistel, sest tundsid end vajaliku ja kaasatuna, mitte kohustatuna.“ (Kadi Kaar, Pärnu)

 

Projekti raames loodud materjalid on alla laetavad:

 

KÄSIRAAMATUD: Programmi „Murdepunkt“ rakendajale (ESTRUS)

MURDEPUNKT EST RUS MURDEPUNKT

 

VOLDIK: Programmi “Murdepunkt” tutvustus (EST / RUS)

 

 

VIDEOD: Programmi “Murdepunkt” tutvustus (ESTRUS)
 
VIDEOKuidas aidata noortel jõuda programmi “Murdepunkt”?

RAPORT: Mõju-uuring (EST), mõju-uuringu kokkuvõte (RUS), küsimustikud (EST / RUS)

Toimunud tegevused

KOOLITUSED

 

ÜHISKONVERENTS “UUED LÕIKED NOORSOOTÖÖS”, 10.03.16 Tallinnas

  • Konverentsi programm (ESTRUS)
  • Konverentsi videosalvestus
  • Arni Gudmundsson, Islandi Ülikool (slaidid)
  • Heidi Paabort, tegev- ja projektijuht, Eesti ANK (slaidid)
  • Projekti “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste” kokkuvõtte animatsioon, Heidi Paabort (video)
  • Anne Õuemaa, “Murdepunkt” projektijuht, Eesti ANK (slaidid)

VÕRGUSTIKU KOOSTÖÖÜLESANDED

Koostööülesanded aitasid partneritel koos kohaliku võrgustikuga välja töötada süsteemi, kuidas noortekeskusi rohkem kaasata ennetustöösse, et riskikäitumisega noored jõuaksid rohkem noortekeskuste tegevustesse sh sotsiaalsesse programmi. Ülesannete tegemine lõi võimaluse kutsuda kokku ja tundma õppida piirkonnas riskikäitumisega noortega töötavaid spetsialiste, koos mõelda, kuidas rohkem ja efektiivsemalt teha koostööd ja olemasolevaid ressursse ühise eesmärgi nimel jagada.

Koduülesanne nr 1 aitas kaardistada kohalikku riskikäitumisega noortega töötavat võrgustikku, tuua välja selle tugevused ja arengukohad ning sõnastada piirkondliku võrgustiku osapoolte ühine eesmärk töös riskikäitumisega noortega sh alaealiste õigusrikkujatega. Tähtaeg: 26. mai 2015.

Head näited partnerite võrgustikest

illuka vald.jpgTallinna koostöövõrgustikTallinna koostöövõrgustikTallinna koostöövõrgustikTallinna koostöövõrgustikSillamäe koostöövõrgustikKarksi valla võrgustikLüganuse valla koostöövõrgustikSõmeru koostöövõrgustikMärjamaa valla koostöövõrgustikKambja valla koostöövõrgustikHiiumaa koostöövõrgustikPaikuse valla koostöövõrgustik

Koduülesanne nr 2 aitas valmistuda septembriks, kui partnerid alustasid sotsiaalse programmi läbiviimisega õigusrikkumise riskis noortele. Ülesandes tuli koos võrgustikuga mõelda, kellega on oluline suhelda, et sellist gruppi kokku panna ja seda sotsiaalset programmi ellu viia. Tähtaeg: 15. juuni 2015.

Tandemiga projektipartnerid kaardistasid sotsiaalse programmi noorte grupi moodustamiseks ja programmi läbiviimiseks olulisi partnereid ning kirjeldasid protsessi läbiviimiseks vajaminevat infot. Nad tõid välja, et olulistele partneritele (sh vanemale, klassijuhatajale, sotsiaalpedagoogile, psühholoogile,  lastekaitsespetsialistile, piirkonna- ja/või noorsoopolitseinikule, alaealiste komisjoni sekretärile jt spetsialistidele) on vaja jagada infot projekti ja sotsiaalse programmi „Murdepunkt” eesmärgi, sihtgrupi, tegevuste ja läbiviijate kohta. Samuti peab rääkima mõju-uuringust, käsiraamatust ja programmi edasisest rakendamisest. Partneritelt oodatakse noorte programmi suunamist, programmi kohta info jagamist, abi noorte ja vanemateni jõudmisel, lubatud info jagamist pere ja noore kohta, ruume ja muid vahendeid, infot noortele suunatud tegevustest piirkonnas, positiivset suhtumist jm.
Tandemiteta projektipartnerid analüüsisid koostööd noortekeskuse ja koostööpartnerite vahel ning tõid välja meetmeid selle parendamiseks nt alaealiste komisjoni liikmete osalemine noortekeskuste esindajate kohtumisel, regulaarsete võrgustikukohtumiste käivitamine.


Koduülesanne nr 3
 kutsus kaasa mõtlema, kuidas programm “Murdepunkt” võiks kohalikus piirkonnas jätkuda ning mida saab veel projekti jooksul teha ennetustöö võrgustiku tõhustamiseks. Tähtaeg: 15. detsember 2015.

Projekt on aidanud partneritel võrgustikku uusi liikmeid kaasata ja koostööd sisukamaks muuta, nt kooliga. Projekti mõju võrgustiku koostööle väga kõrgelt hinnanud partnerid tõid välja, et tänu projektile on võrgustikku kaasatud ka vanemad, suhtlus võrgustikupartneritega on paranenud, kusjuures tegeletakse ühise eesmärgi nimel ja grupis osalenud noorte probleemidega minnakse sügavuti.  Võib öelda, et programm „Murdepunkt“ on järjest enam kuulsust võitmas maakondade tasemel.

Peaaegu kõik tandemid on valmis programmi uuesti noortegruppidele pakkuma. Programm on väga töömahukas ja nõuab professionaalset lähenemist, seetõttu peavad tandemid jätkumise oluliseks tingimuseks püsivat rahastust.  Võimalike rahastajatena nähakse kohalikku omavalitsust, maavalitsust, riiki, teenusest huvitatud huvipoolt või tuleb toetust mõnest projektist. Samuti on jätkamiseks oluline kohaliku kooli ja laiema võrgustiku poolne tunnustus programmile „Murdepunkt”, võimalus töötada väiksema grupiga (max 8 noort), paindlikkus programmi läbiviimisel jm tegurid.

Kohaliku ennetustöö efektiivsuse tagamiseks vajavad partnerid abi teavitustöö tegemisel, kus tutvustatakse programmi sisu ja tulemusi nii koolides, omavalitsustes kui ka laiemale avalikkusele. Jätkavad tandemid vajavad programmi läbiviimist toetavaid koolitusi, nt arengupsühholoogia, erivajadustega noorte jm teemadel ning supervisioone. Samuti vajavad koolitusi ja kovisoone ka võrgustikuliikmed.

EKSPERTGRUPI KOHTUMISED

Alates projekti algusest on toimunud kohtumised ekspertide ringis. Kohtumistel on osalenud erinevad noortevaldkonna spetsialistid, kellel on kokkupuuteid ennetusprogrammide loomise, rakendamise, uurimise või rahastamisega. Ekspertgrupi kohtumistel on jagatud teadmisi ja kogemusi erinevate alaealiste mõjutusvahendite kohta.

Kohtumiste tulemusena on loodud sotsiaalne programm „Murdepunkt“ riskikäitumisele kalduvatele noortele vanuses 13-17 eluaastat. Programmi eesmärgiks on noortele enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste õpetamine.

Tänaseks on olemas programmi käsiraamat rakendajale nii eesti kui ka vene keeles. Programm koosneb 12 grupikohtumisest, millele eelneb ja järgneb individuaalne kohtumine noore ja tema vanemaga.

Programmis osaleva noortegrupi kokkupanekul on suur roll ka piirkondlikul võrgustikul.

Programmiga saad tutvuda põhjalikumalt projekti raames valminud materjalide lehel.

KKK tandemitele

Programmi sihtrühm

•    Miks ei tohi kaasata gruppi alla 13-aastaseid noori?
Programm on loodud noortele, kes suudavad abstraktselt mõelda ja asetada end vaimusilmas teise inimese olukorda. Sellisteks psühholoogilisteks protsessideks on valmis tavaliselt noored alates 13/14. eluaastast. Sel põhjusel ei pruugi programm olla noorematele eakohane ega too neile sellisel määral kasu, mida võiksid saada programmist 13-17-aastased noored.

•    Kas gruppi tohib kaasata vanemaid kui 17-aastaseid noori?
Ei. Tegemist on pilootprogrammiga, mis on loodud rahastaja toetusel alaealistele, kes on saanud siiani vähe toetavat tähelepanu.

Nõusolek osalemiseks programmis ja uuringus

•    Kes annab kirjaliku nõusoleku noore osalemiseks programmis ja uuringus, kui kumbki lapsevanem ei saa kaasa tulla?
Kirjaliku nõusoleku peab andma enne grupikohtumiste ja andmete kogumise algust noore seaduslik esindaja (seega sageli ikkagi lapsevanem).

Eel-ja järelkohtumine

•    Kas eelkohtumisi noore ja vanemaga võib viia läbi peale programmi „Murdepunkt“ grupikohtumiste algust?
Ei. Eelkohtumised on programmi kohustuslik osa, mis peavad toimuma enne grupikohtumistega alustamist. Eelkohtumistel saavad tandemid lapsevanema kirjaliku loa noore kaasamiseks gruppi ja uuringusse. Samuti aitab eelkohtumisel toimuv vestlus siduda noorel ja lapsevanemal end programmi eesmärkidega.

•    Kas eelkohtumisele võib kutsuda lapsevanema ja noore eraldi?
Ei. See on kohtumine, kus näete noort koos tema vanemaga ja saate leida programmi poolt pakutava ühisosa, mis toetab noore edasist osalemist grupis.

•    Kas eelkohtumisele võib kutsuda mitme noore lapsevanemad korraga?
Ei. Üks kohtumise sessioon on mõeldud konkreetse noore ja tema vanemaga ühisosa leidmiseks.

•    Mis ajaks peavad olema järelkohtumised noore ja tema vanemaga kindlasti läbi viidud?
Kui tandemid lõpetavad 12. grupikohtumise detsembri esimeses pooles, siis võivad need tandemid alustada detsembris ka järelkohtumiste läbiviimisega. Järelkohtumised ja viimane andmete kogumine peavad olema kindlasti läbi viidud 15. jaanuariks 2016.

•    Kas järelkohtumisel võib täita küsimustiku noore kohta teine vanem?
Ei. Ideaalis täidab lapsevanema ankeedi alguses ja programmi lõpus üks ja sama vanem, et näeksime selgemalt muutust läbi ühe isiku silmade.

Grupikohtumised

•    Kas grupitöödega võib alustada ka siis, kui grupis on vähem kui 10 noort?
Ei. Iga pilootprojektis osaleva partneri kohustuseks on panna kokku vähemalt kümnest noorest koosnev grupp. Kindlasti on igas piirkonnas vähemalt 10 noort, kes on jäänud silma väljakutsuva käitumisega ja kes võiks saada programmis osalemisest kasu. Grupi kokkupanekuks on vaja pühendunud koostööd piirkonna ennetustööd tegeva võrgustikuga.

•    Millal tuleks grupikohtumistega alustada?
Grupikohtumistega saate alustada siis, kui kõik eelkohtumised on edukalt läbi viidud ja noortegrupp on koos. Ideaalis peaksid tandemid alustama grupikohtumistega 2015. aasta septembri lõpus. Äärmisel juhul oktoobri alguses.

•    Mis ajaks peavad grupikohtumised olema kindlasti lõppenud?
Kaksteist grupikohtumist peavad olema läbi viidud 31. detsembriks 2015. Ideaalis viivad tandemid igal nädalal läbi ühe kohtumise.
•    Kas tohib gruppi võtta uusi noori kui keegi loobub?
Kuna grupiprotsesside kujunemine ja usaldusliku, avatud suhte loomine võtab oma aja, võiksid uued osalejad liituda 1., 2. grupikohtumise ajal. 3. kohtumise puhul hakatakse rääkima tunnetest, mis nõuab juba usalduslikku suhet. Uute liitumine sellel ajal mõjutab grupiprotsesse sh grupis käinud noored ei pruugi olla valmis avameelselt endast rääkima.
•    Kas tohib viia grupikohtumist üksi läbi kui tandemikaaslane on haigestunud/ära või pigem lükata kohtumine edasi?
Grupikohtumised on disainitud viisil, mis nõuavad 2 grupijuhi olemasolu. Kohtumisel on piisavalt palju erinevaid ülesandeid, lisaks vajavad tähelepanu ja toetust noored, samuti ka teine grupijuht. Ootamatu olukorra puhul kui üks grupijuht ei saa tulla, kuid noored on valmis tulema, kaaluge tõsiselt, kas te olete valmis üksi seda kohtumist vedama. Mõelge, kas saate kaasata kedagi teist, keda noored juba tunnevad, ning kes suudab protsessis oskuslikult, MI vaimus osaleda ja aidata teil grupikohtumist läbi viia.

•    Kas tohib teha väljasõidu grupikohtumist koos mõne teise Murdepunkti grupiga?
Ennekõike tuleb keskenduda oma grupiga kohtumise läbiviimisele. Kahe grupi kokkupanek mõjutab juba tekkinud usalduslikku suhet, noorte käitumist, aktiivsust jms. Kui grupikohtumised mõlematel gruppidel eraldi tehtud, võib igasugu põnevaid asju koos ette võtta 🙂

•    Kas registreerimislehte tuleb igal grupikohtumisel täita?
Igal grupikohtumisel peab iga osaleja kirjutama registreerimislehele oma nime ja allkirja. See aitab tõendada programmi rakendamiseks tehtavate kulude abikõlblikkust. Registreerimislehe alla kirjutavad grupijuhid oma nimed ja panevad allkirjad.

Mõju-uuring

•    Kas noor ja lapsevanem võivad täita küsimustiku ka kodus?
Üldiselt mitte. Tandemite ülesanne on korraldada nii noorele kui ka tema vanemale võimalus täita küsimustikud eelkohtumisel ja teist korda järelkohtumisel. Iga projektipartner, sh tandem vastutab mõju-uuringu õnnestumise eest andmete kogumisel. Äärmisel juhul on võimalik, et kohale mitteilmunud lapsevanem täidab ankeedi kodus (Seda abinõud kasutada tõesti vaid äärmisel juhul!). See aga tähendab, et lapsevanem on andnud eelnevalt kirjaliku nõusoleku lapse osalemiseks programmis ja uuringus, et tandemil oleks üldse luba lapselt andmeid koguda.

Abikõlblikud kulud

•    Kuidas tagada programmi rakendamise kulude abikõlblikkus?
Programmi rahalised vahendid on ette nähtud sotsiaalse programmi piloteerimisega seotud kulude katmiseks:
tööjõukulud, programmi kohtumiste korraldamisega seotud kulud, sh vahendite ja snäkipauside kulud, transpordikulud jms.
Selleks, et programmi rakendamisega tehtud kulud oleksid abikõlblikud on vajalik tagada korrektne ja Eesti raamatupidamise õigusaktidele vastav tõendusdokumentatsioon:
1) igal grupikohtumisel osalejate nimekiri koos osalejate allkirjadega; 2) sõidupiletite kompenseerimise puhul osaleja (lapse puhul lapsevanema) allkirjastatud avaldus  kulude kompenseerimiseks või asutuse otsus isikule/isikutele kulude kompenseerimise kohta, kui pilet ostetakse otse asutuse poolt; 3) kuludokument (pilet, arve vms).

English

The project „Breaking Point“ benefits from a € 170 000 grant from Iceland, Liechtenstein and Norway through the EEA Grants. The aim of the project is to prevent the career of juvenile delinquents, rising the efficacy of local supportive networks and applying a new social programme as a prevention tool.

20 teams of two-specialists will be built and educated to work with the groups of juvenile delinquents and other youngsters with risk behaviour. Teams start applying a created social programme at 20 youth centres in area of 12 counties.

The social programme consists of components of social skills, peer- and community-based learning. It will be designed as a long-term prevention programme, which is applicable with 13-17-year-olds at risk at a youth centre. The effect of the programme will be measured among 160-180 youngsters.

Finally, about 130 specialist of networks will be trained to support the choices and behaviour change of youngsters with high risk behaviour and their parents.

The leading partner of the Project is Association of Estonian Open Youth Centres (NGO).

There are 30 participating partners from Estonia: 1 county, 13 local authorities (that run youth centres), 11 youth work institutions, 2 rehabilitation institutions, 1 university, and 2 national institutions.

The programme proposal was prepared in close collaboration with the Norwegian Association of Local and Regional Authorities (KS) as a donor programme partner (DPP) and other institutions in Norway. Programme is managed jointly by the Estonian Ministry of Education and Research (MoER), the Estonian Ministry of Justice (MoJ), the Estonian Ministry of Social Affairs (MoSA)  and by the Estonian Youth Work Centre (EYWC) as a Programme Operator Implementing Agency (POIA).

Through the EEA Grants and Norway Grants, Iceland, Liechtenstein and Norway contribute to reducing social and economic disparities and to strengthening bilateral relations with the beneficiary countries in Europe. The three countries cooperate closely with the EU through the Agreement on the European Economic Area (EEA).

For the period 2009-14, the EEA Grants and Norway Grants amount to €1.79 billion. Norway contributes around 97% of the total funding. Grants are available for NGOs, research and academic institutions, and the public and private sectors in the 12 newest EU member states, Greece, Portugal and Spain. There is broad cooperation with donor state entities, and activities may be implemented until 2016.

Key areas of support are environmental protection and climate change, research and scholarships, civil society, health and children, gender equality, justice and cultural heritage.

 

More information: Anne Õuemaa, anne.ouemaa@ank.ee, ph. + 372 523 6504

Rohkem infot: Anne Õuemaa, anne.ouemaaank.ee, tel. +372 5236 504

 

EMP ja Norra toetuste kaudu aitavad Island, Liechtenstein ja Norra vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi ning tugevdada kahepoolseid suhteid Euroopa abisaajariikidega. Need kolm riiki teevad EMP lepingu kaudu tihedat koostööd Euroopa Liiduga. 

EMP ja Norra toetusi antakse aastatel 2009-2014 summas 1,79 miljardit eurot. Sellest umbes 97% annab Norra. Toetatakse vabaühendusi, teadus- ja akadeemilisi asutusi ning avalikku ja erasektorit 12 uues ELi liikmesriigis, Kreekas, Portugalis ja Hispaanias. Tehakse tihedat koostööd doonorriikide organisatsioonidega ja projekte võib ellu viia kuni aastani 2016. 

Toetatavad võtmevaldkonnad on keskkonnakaitse ja kliimamuutused, teadusuuringud ja stipendiumid, kodanikuühiskond, tervishoid ja lapsed, sooline võrdõiguslikkus, justiitsküsimused ja kultuuripärand.